Uimasus 25.12.06 / Perearst

Külastaja küsib:

Mind vaevavad umbes 5 aastat järgmised sümptomid: väsimus, konsentreerumishäired, hajevilolek. Raske on midagi teha, ei suuda süveneda, mõtted on koguaeg kuskil mujal ja "unustaks nagu end ära", ei pane ümbritsevat tähele.

Ümbritsev on nagu teine maailm, kõik mööduv kuidagi kiirelt ja segadusseajavalt. Töölt koju minnes olen väsinud. Ei kannata eredat valgust. Koguaeg on külmatunne, kuigi olen pakusult riides.

Tahaks koguaeg magada, sest energiat ja tegutsemise tahtmist ei ole. Sunnin end kõike tegema, kuid rahuldust sellest ei saa. Peale tööd üritan rattatrenni teha, kuid pea on nii hajali otsas, et tekitan kohati liiklusohtlikke olukordi.

Kooli ajal oli võimatu õppida, sest õpikut lugedes oli raske midagi mõista. Justkui mõistsin kõike, kuid unustasin samas kõik. Peale selle kippusin lihtsalt magama jääma või olin une ja ärkveloleku piirimail. Loen praegugi, kuid ei omanda sest eriti midagi. Natukese lugemise järel tuleb jube uimasus peale.

Olen muutunud parajaks kodusõltlaseks, ei taha välja minna, sest seltskonnas on jube hajevil ja unesegane tunne ning kardan end seltskonnas lolliks. Töö juures on juba mulle öeldud, et olen apaatne.

Samas kodus ei jaksa ka suurt midagi teha ning "päevanaelaks" ongi see, et saaks magama. Samas hommikul hakkab ring otsast peale. Ei taha üles tulla, sest pole välja puhanud....Kuid peab.

Olen mitemeid kordi erinevate psühhiaatrite juures käinud, kuid abi pole saanud. Minu arust nad ei püüagi süveneda, vaid kirjutavad kohe antidepressandid välja. Olen neid võtnud, kuid erilist leevendust pole saanud. Olen kasutanud ka erinevaid toidulisaneid ja vitamiine, kuid muutust pole needki toonud. Raske on nii edasi elada.

Käisin ka perearsti juures muret kurtmas ning ta saatis südamearsti juurde uuringutele ning laskis vereproovid teha, mis kõik olid lausa ideaalses korras. Südamearst lasi TÜ Spordikateedris koormustesti teha ja ei leinud südametegevuses mingit viga ning soovitas neuroloogi juurde pöörduda. Panin sinna aja kinni. Kui perearsti juurde saatekirja läksin küsima, sain sõimata, et mida ma ronin mööda arste, kõik näidud on ju korras ja olen terve noor inimene. Kuid kuna aeg oli juba kinni pandud, andis vastu tahtmist saatekirja. Neuroloog saatis peaaju kompuutrisse. Kompuuterdomograafia oli patoloogiata. Neuroloog küsitles-koputas, kuid ei suutnud ühegi haiguse kaela asja ajada ning saatis perearsti juurde tagasi. Sinna ma rohkem läinud ei ole, sest peale viimatist läbisõimamist ei soovi sinna enam minna. Mis ma sinna lähen, kui ta väidab mu terve olevat ning ei soovi minuga tegeleda. Ma olen proovinud nii mõelda, et olen terve ja pole mul midagi viga, kuid kõik ei ole korras ja milleks ma endale valetan. Olen proovinud ise probleemile jälile jõuda ja internetist meditsiinilist kirjandust uurinud, kuid see on ka nagu on. Ise võib sümptomite järgi endale ei tea mis haigusi leida.

Paluks teie arvamust, mida teha, kuhu pöörduda, milles võib probleem olla. Sest nii on raske elada. Kohati tunne, et olen töövõimetu juba, pingutan hambad ristis. Kardan (tegelikult ei kardagi), et juhtub nii nagu ma isagagi, et käib ühtäkki plõks ja olengi läinud. Ta nimelt suri selle tõttu, et ajuveresoon lõhkes. Enne seda käis arstide juures küll, kuid samuti ei viitsitud uurida ning kohati tundub, et ajalugu tahab korduda.

Olen muidu 22-aastane noormees.

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Mõistan muret. Teie vaevused viivad mõtte tänapäeval levinud vaevuseni, kroonilise väsimussündroomile. Selle all kannatab üpris palju, pea 30% rahvastikust. Vajalik oleks teada kuidas on olnud teie enesetunne varasematel aastatel, kasvõi algklassidest peale, kuidas on möödunud eriala omandamine, koha leidmine elus. Väga oluline on ka läbikäimine naisolevustega.
Kui rääkida veel kehalistest haigustest liigub mõte võimaliku hepatiidi ehk maksapõletiku suunas. Mitte ei taha Teile ja Teie perearstile teha meelehärmi, kuid selle haiguse mõne vormi avalduseks on seletamatu väsimus. Infi on internetis palju, on avatud ka kodulehekülg, siin on selle link: http://www.hepatiit.net/
Kui ei õnnestu välja selgitada mitte mingit kehalist haigust peame seisundit käsitlema kui tõelist kroonilist väsimussündroomi. Selle ravi on mitmesuunaline, kasutatakse antidepressante, kuigi nende efekt on küsitav. Vel immunomodulaatoreid, stimulante ( guarana forte, punase päevakübara ekstrakt näiteks) ja toidulisandeid ( seleen ). Abi võib olla ka psühhoteraapiast, nimega kognitiivkäitumuslik teraapia. Kroonilist väsimussündroomi tutvustav artikel ilmus ajakirjas Eesti Arst, oktoober 2006. Soovitan hästi delikaatselt pöörduda oma perearsti vastuvõtule ja arutada kõike hästi rahulikult. Võimalusel teha nn maksaproovid, ALAT, ASAT, viirusmarkerid B ja C. Uurida ka võimalusi psühhoteraapiaks oma kodukandis.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?