muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Täpid nahal

Tere,
Mida kujutavad ette väikesed nōelatorkesarnased täpid(loodan, et pilt on arusaadav). Täpid ei ole selgepiirilised ja on alla mm laiused. Enamjaolt on kätel ja mōni üksik jalgadel ja kehal. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
On väga ebatõenäoline, et antud nahalööve võiks olla mingi verehaiguse sümptom, iseäranis juhul kui vereanalüüs on korras. Kahjuks ei ole antud pildi põhjal võimalik panna kindlat diagnoosi. ...

Loe edasi

unetus

Vaevlen pikka aega unetuse pärast(aastaid).

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Sellise probleemi nagu unetus varjus peidab ennast hulk erinevaid tervisehäireid. Sagedasemad neist on uneaegsed hingamishäired, une ööpäevase rütmi häired, parasomniad, rahutute jalgade ...

Loe edasi

Keskkõrvapõletik täiskasvanul

Tere!

Otsin infot keskkõrvapõletiku kohta ja enamasti leian vaid, et tegu tüüpilise lapseea haigusega. Mina olen aga täiskasvanud naine ja olen nüüdseks põdenud kahel korral ägedat keskkõrvapõletikku, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. See vist ei lohuta, kui väidan, et keskkõrvapõletik piinab igas vanuses patsiente. Tõsiküll, lapseeas sagedamini. Tänan, et mainite oma lapsi. See annab mõtte bakterikooslusele, ...

Loe edasi

Probleem maoga

Tere!
Olen mitmeid kordi antud probleemiga arsti poole pöördnud, kui endiselt ei näe enda tervises paranemisemärke. Viimane gastroskoopia tehti 6 kuud tagasi, endoskoobiga vaatlusel oli kõik korras, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Reflukshaigus ehk tagasivooluhaigus on diagnoos, mis pannakse patsiendil esinevate sümptomite alusel. Kui refluskhaigsuele ei kaasne söögitoru põletikku (ösofagiiti), võib gastroskoopia ...

Loe edasi

Rinnakus valud

Tere, Lgp. Dr Veskimägi!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja mitmeid häid nõuandeid saanud. Mulle meeldib Teiega probleemi arutada.
Varasemalt olen nõu küsinud, seoses mao probleemidega. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Proovime arutada. Igal orgaanilisel haigusel on oma tunnused ja nähtav leid analüüsides ning uuringutes. "minimaalseid" leide võib avastada igal inimesel, selle kirjeldamisega ...

Loe edasi

2,5-kuune beebi ei söö

Tere!

Mulle teeb muret minu 2,5-kuuse poja söömine (sööb RPA-d ja väljapumbatud rinnapiima). Sündides kaalus 3,4 kg (pikkus 52 cm), esimesel kuul 4,5 kg ja teisel kuul 5,3 kg (pikkus 62 cm). ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Kui laps ise on rõõmus ja heatujuline ning areneb hästi ja kaalus võtab kenasti juurde, siis ei ole mingit põhjust milliliitreid ja kaloreid taga ajada! Sellises vanuses on imikutel a) pahatihti ...

Loe edasi

Sõrmede tenosünoviit ("Trigger finger" / stenosing flexor tenosynovitis)

Tere!

Kirjutan seoses kentsaka sümptomiga vasaku käe III ja IV sõrmes. Interneti abiga diganoosisin endal pealkirjaks oleva konditsiooni.

Ma viibin hetkel välismaal ega ole retke ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Valu sõrmedes võib tõepoolest tekkida peale harjumatut pingutust kätega ja antud juhul ongi ülekoormuse tagajärjel tekkinud kõõlustupepõletik kõige tõenäolisem diagnoos. Kuid arvestama ...

Loe edasi

colibakter uriini

Lp. doktor! Olen 58 a naine ja pea aasta hädas colibakteriga kuseteedes, mis uriini külvides suures ulatuses end ilmutab, kuigi olen saanud iga kuu aasta jooksul antibiootikume Cinnat, Ciprinol, Gentamycin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hea, et kompuuter ja tüstoskoopia on normis, see välistab anatoomilised muutused, mis põhjustavad normaalse uriinivoolu takistust ja nii põletiku teket. Aga lihtne asi- ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

Emal oli käesoleva aasta juuli lõpus mitu puuki. Oktoobri algul oli tal enesetunne kehv ja üks käsi paistetas (käelaba ja sõrmed). Ta ise kahtlustas borrelioosi. Kuna enestunne halvenes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arstimise teeb keerukaks see, et sarnasel vaevusel võivad olla väga erinevad põhjused. Kui esineb ühe piirkonna truse- käelaba ja sõrmed, siis see on pigem omane selle piirkonna vigastusele. ...

Loe edasi

sääreluu valu

Mul selline mure, et kui hüppan või jooksen siis parema jala sisekülg ja sääreluu pealt on valus. Sääreluu pealt katsudes on üks punkt valus ja see punkt on sinine. Peale jooksimist on ka alguses valus ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Sellist jalga peaks kindlasti silmast silma arstile näitama, seda nägemata ja katsumata on väga keeruline midagi kindlat öelda. Kindlasti ei tohiks jalale üle valupiiri koormust anda, seniks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi