muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi

Peavalud, pearinglus, nõrkus, mis selle põhjustajaks võiks olla?

Tere!
Olen juba 2kuud piinlenud peavaludes, meeletud valud, mis ei lase ei magada ega muul ajal rahulikult olla, olen neelanud ikka korraliku koguse erinevaid käsimüügis müüdavaid valuvaigisteid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjeldusest ei segu kahjuks, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud sh. millised kilpnäärmenäitajad on tõusnud. Kui puugihammustus on võimalik, tasuks ehk uurida ka puukborelioosi suhtes. ...

Loe edasi

Röga ja pidev palavik 37

Kelle juurde peaksin pöörduma, et välja selgitada pidev limavool neelus, hommikuti muutunud rohekas-kollaseks, ühel hommikul olnud ka verine. Kurk on kergelt valus, veidi punane.
Lisaks mind vaevab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearst ja tema uurib ja suunab kuhu vaja. Tundub, et võiks nõu pidada kõrva-nina-kurguarstiga, kuid seda otsustab Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valud peas, kaelas ja kães.

Tere. Detsembris saab 4 aastat kui olen võidelnud ãrevushãire ja paanikahoogudega. Mul on tehtud vereanalüûs et vãlistada kasvajad. Tehtud veel kilpnäãrme uuring. EMO-s olen kãinud paanikahoogudega lugematu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid vahetult nägeval ja uurival arstil on võimalus kõike täpselt hinnata, küsitleda. Kui kolleeg nii ütles, siis ta tugineb ikka faktidele. Pinge võib olla ka näiteks päevi kestev leheriisumine, ...

Loe edasi

Tervis

Tere, küsisin paar päeva tagasi teilt vereproovide kohta, vereproovid pidid olema korras.
Nimelt on mind vaevanud juba 4 kuud peavalu ja meeletu väsimus. Pea valutab ja tihti muutub pea selliseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oleks see vaid nii, et üks vereproov näitab ära täpse haiguse. Kahjuks see nii ei ole. Ja arsti mõte kipub liikuma sagedasematelt haigustelt harvem esinevate suunas. Ega muud kui hea koostöö ...

Loe edasi

Valu rindkeres (kolmnurgas)

Tere. Sooviks saada infot mis teha valuga mida põhjustab xiphisternum (xiphoid process). Peale rasket kaevetööd avastasin (mõned kuud tagasi), et rindkere pinnal ja selle ümbruses on valulik xiphisternum. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paljud patsiendid "avastavad " oma rinnakorvi "kolmnurgast" katsudes väikese, u 2x3 cm veidi liikuva asjanduse. Nad satuvad suurde ärevusse ja kiirustavad arsti juurde. Tõsine füüsiline töö ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi