Uni 13.01.04 / Perearst

Külastaja küsib:

Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere noor daam

Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Sügelus

Tere. Nädala aega juba olnud sellinne sügelus kaelal ja küünarvartel. Vahel ka seljal. Tagasi pole tõmbunud. Mõni päev on asi hullem mõni päev parem. Alguse said need kaelast. Oskate öelda mille tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevuste esinemise aeg on lühike. Kahtlustan ülitundlikust mõne pesupulbri või pesuaine suhtes. Puudub lööve, see oleks juba viide teistele haigustele. Julgen soovitada prooviraviks käsimüügi ...

Loe edasi

Tere

Tere.

Sain ilmselt toidu mürgituse ( Tais ). Kas oskate soovitada mis peaksin ostma et kiirelt tervis tagasi tuleks.
Kõhu probleem ja nõrkus ja ilmselt ka üle 40 palavik.
Apteegis ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Aasiasse reisides on suur tõenäosus saada reisijate kõhulahtisus . Tavaliselt on haigus iseparanev ja möödub 4-6 päeva jooksul. Haigust võivad põhjustada nii bakterid, viirused kui ka parasiidid. ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Saan Teie kirjast aru, et viimastest uuringutest on möödas juba aastaid. Seetõttu soovitaksin pöörduda oma perearstile ja teatud uuringud korrata, et välistada kuseteede infektsioonid, diabeet, ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Olen kindel, et Teil puudub tõsine orgaaniline ehk kehaline haigus. Vaevused sobivad Teie märgitud närvilise põie ehk siis stress-inkontinentsile. See on sage probleem, ...

Loe edasi

Raske hingata

Tere! Mul on ca kuud olnud raske hingata. Otseselt ma ei hingelda, vererõhk on normis, SaO2 on 96-98%. Kuid midagi justkui rõhuks rinnus ja seljas abaluude vahel. EKG on tehtud korduvalt, võetid kõiksugu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teile on tehtud kõik uuringud, et selgitada välja hingelduse põhjust kehalistest haigustest. Need on korras, see on väga hea, raske kehalise haiguse võimalus on välistatud. On olemas aga suur ...

Loe edasi

rasedus ja tuulerõuged

Tere.Olen 6 nädalat rase, ning minu vanemal pojal tulid tuulerõuged. Antud hetkel ei tea/ ei mäleta, kas olen ise tuulerõugeid põdenud. Kuidas peaksin edasi käituma. Kui raseduse algul peaksin ise jääma ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tuulerõuged on piisknakkusena leviv väga nakkav viirushaigus. Kuna Eestis tuulerõugete vastu riikliku immuniseerimiskava raames ei vaktsineerita, haigestub enamik inimesi lapsepõlves. Teatud ...

Loe edasi

Kas refluks või miskit muud

Oleks selline küsimus, et kas on ka teisi kaaskannatajaid kes selle hullu asjaga on kimpus? Nimelt ma ei olegi siiamaani aru saanud kas mul on see haigus või on miskit muud. Nimelt detsembri kuus hakkas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Olete tõsise reflukshaiguse kohta väga noor, kuid kõik on võimalik. Kui Nexium toimib, siis see toetab veenvalt reflukshaiguse mõtet. Mul on mitmeid patsiente, kes on saanud ...

Loe edasi

Osaline värvipimedus ja juhiluba

Tere!
Värvipimeduse testi tegemisel selgus, et olen osaliselt värvipime (punane, roheline), tegelikuses aga tundub, et kõike värve näen ja kunagi sellest probleemi ei olnud.
Kas antud asjaolu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus “Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere
Olen võtnud viimased 2 aastat südamearsti soovitusel vererõhu rohtu Co-prenessa 4/1,25mg. Väga hästi sobinud ja kõik tip-top. Ainult pulss kippus vahel kõrge olema, ikka 90-100. Siis soovitas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oletan, et vastasin Teie esimesele kirjale. Kui mitte, siis sealsed mõtted sobivad ka Teile. Kipun kahtlustama ärevushäiret, selle ravi on mitmekülgne, lisaks antidepressantidele ka psühhoteraapia, ...

Loe edasi

Valged moodustised keelel

Tere!
Mul on viimastel nädalatel (ehk isegi kauem, aga varem see asjaolu mind ei seganud) keelel mingid valged punnid - valutud ja näpuga üle tõmmates ei tunne. Paar päeva tagasi oli ühele neist ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildi järgi jääb mulje, et tegu on tõepoolest hambajälgedega keelel. Arvan, et mõistlik oleks esmalt asja arutada oma perearstiga ja välistada kilpnäärme ja seedetrakti haigused. Kui neid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: