Uni 13.01.04 / Perearst

Külastaja küsib:

Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere noor daam

Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Nabast eritis

Tere!
Nimelt on probleem selles, et viimased paar päeva on hakkanud naba sügelema ja hiljem nö kuivanud eritist näha, see on päris hirmus. Kas oskaksite mind aidata?😇

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
KIrjelduse ja pildi järgi tundub, et tegu on põletikuga nabas. Jääb mulje, et Teil on sügav naba ja selline naba vajab seestpoolt regulaarset puhastamist, Vastasel juhul võib nabasse koguneda ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Mureks on paistes lümfisõlmed kõrva taga. Paistes olnud alates aprilli löpp -mai algus 2017 ehk siis umbes kuus kuu. Algas tõenäoliselt külmetuse tagajärjel peale laevareisi. Lümfid ei ole valulikud, aegajalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu vastus on lühike- esimesel võimalusel perearsti vastuvõtule, vereproovid, kopsupilt, ultraheli kõhukoopast, ilmselt ka peennõelbiopsia lümfisõlmest. Siis selgub, kuidas edasi.
Head ...

Loe edasi

Mycoplasma pneumoniae

Tere!

15-aastasel lapsel oli kolm kuud tagasi kopsupõletik. Põletikku põhjustavat bakterit tookord välja ei selgitatud, esmalt väljakirjutatud amoksitsilliin ei mõjunud, aitas klaritromütsiin.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kindlasti ei saa ma tervikpilti omamata sh. patsienti nägemata anda hinnangut, kas antibiootikumikuur oli konkreetsel juhul näidustatud või mitte ja milline peaks olema soovituslik režiim. ...

Loe edasi

Nebilet 5 mg.

Tere,hea doktor!

Sain mõniaeg tagasi oma kardioloogilt antud ravimi,NEBILET 5 mg.Ei ole seda rohtu veel võtnud,kuna minu arst on puhkusel ja perearstilt otseselt,,targemaks,,ei saanud.Tahan ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Nebilet, toimeainega nebivolool on pehme toimega vererõhuravim. See sobib eriti hästi kui vererõhk on periooditi kõrgem ja siis jälle normis. Vererõhuravi on pidev, nii ...

Loe edasi

Eosinofiilide arv

Tere! tegin hiljuti vereproovi, et saada pilti oma tervislikust seisundist. Kõik näitajad olid korras, va Eosinofiilide arv kõrge, 0,46 E9/L. Mida see täpselt tähendab ja kas peaksin nüüd kindlasti laskma ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Loen Teie kirjast, et eosinfofiilide hulk on 0,46 EO x 10 astmel 9/L. Norm on 0-0,5, protsentides 1-6% leukotsüütide üldhulgast. Teie analüüsi tulemus on normis, juhul kui ei ole ümber kirjutades ...

Loe edasi

Kõrvad

Tere! Mul on mure kõrvadega juba pikemat aega. Nimelt kui ma panen pea padjale hakkab kõrvas selline kiipiv ja krõbisev tunne nagu midagi toimuks seal. Vahet pole mis külje peal magan mõlemal on. See segab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kindluse mõttes tasuks kõrvu veelkord kontrollida- kuulmekäigu ja trummikile vaatlus, vaigu ja nt ka kergema eksematoidse ja seenpõletiku väljalülitamine. Infot annab ka tümpanomeetria. Sellist ...

Loe edasi

kuumad hood

Tere! Käisin juuli lõpus soole uuringul,mis oli minule väga hirmus,kus mu keha oli valust krampis
Peale uuringut on mu kaelas torkiv valu(mitte kogu aeg),nagu oleks paks ja kogu-aeg
kuumad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et mõtlete sooleuuringu all koloskoopiat. Ei oskaks seda uuringut küll kirjeldatud kaebustega kuidagi seostada. Kuumahood on kõige sagedamini seotud östrogeenipuuduse ja klimakteeriliste ...

Loe edasi

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: