Uni 13.01.04 / Perearst

Külastaja küsib:

Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere noor daam

Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Täpid nahal

Tere,
Mida kujutavad ette väikesed nōelatorkesarnased täpid(loodan, et pilt on arusaadav). Täpid ei ole selgepiirilised ja on alla mm laiused. Enamjaolt on kätel ja mōni üksik jalgadel ja kehal. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
On väga ebatõenäoline, et antud nahalööve võiks olla mingi verehaiguse sümptom, iseäranis juhul kui vereanalüüs on korras. Kahjuks ei ole antud pildi põhjal võimalik panna kindlat diagnoosi. ...

Loe edasi

unetus

Vaevlen pikka aega unetuse pärast(aastaid).

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Sellise probleemi nagu unetus varjus peidab ennast hulk erinevaid tervisehäireid. Sagedasemad neist on uneaegsed hingamishäired, une ööpäevase rütmi häired, parasomniad, rahutute jalgade ...

Loe edasi

Keskkõrvapõletik täiskasvanul

Tere!

Otsin infot keskkõrvapõletiku kohta ja enamasti leian vaid, et tegu tüüpilise lapseea haigusega. Mina olen aga täiskasvanud naine ja olen nüüdseks põdenud kahel korral ägedat keskkõrvapõletikku, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. See vist ei lohuta, kui väidan, et keskkõrvapõletik piinab igas vanuses patsiente. Tõsiküll, lapseeas sagedamini. Tänan, et mainite oma lapsi. See annab mõtte bakterikooslusele, ...

Loe edasi

Probleem maoga

Tere!
Olen mitmeid kordi antud probleemiga arsti poole pöördnud, kui endiselt ei näe enda tervises paranemisemärke. Viimane gastroskoopia tehti 6 kuud tagasi, endoskoobiga vaatlusel oli kõik korras, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Reflukshaigus ehk tagasivooluhaigus on diagnoos, mis pannakse patsiendil esinevate sümptomite alusel. Kui refluskhaigsuele ei kaasne söögitoru põletikku (ösofagiiti), võib gastroskoopia ...

Loe edasi

Rinnakus valud

Tere, Lgp. Dr Veskimägi!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja mitmeid häid nõuandeid saanud. Mulle meeldib Teiega probleemi arutada.
Varasemalt olen nõu küsinud, seoses mao probleemidega. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Proovime arutada. Igal orgaanilisel haigusel on oma tunnused ja nähtav leid analüüsides ning uuringutes. "minimaalseid" leide võib avastada igal inimesel, selle kirjeldamisega ...

Loe edasi

2,5-kuune beebi ei söö

Tere!

Mulle teeb muret minu 2,5-kuuse poja söömine (sööb RPA-d ja väljapumbatud rinnapiima). Sündides kaalus 3,4 kg (pikkus 52 cm), esimesel kuul 4,5 kg ja teisel kuul 5,3 kg (pikkus 62 cm). ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Kui laps ise on rõõmus ja heatujuline ning areneb hästi ja kaalus võtab kenasti juurde, siis ei ole mingit põhjust milliliitreid ja kaloreid taga ajada! Sellises vanuses on imikutel a) pahatihti ...

Loe edasi

Sõrmede tenosünoviit ("Trigger finger" / stenosing flexor tenosynovitis)

Tere!

Kirjutan seoses kentsaka sümptomiga vasaku käe III ja IV sõrmes. Interneti abiga diganoosisin endal pealkirjaks oleva konditsiooni.

Ma viibin hetkel välismaal ega ole retke ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Valu sõrmedes võib tõepoolest tekkida peale harjumatut pingutust kätega ja antud juhul ongi ülekoormuse tagajärjel tekkinud kõõlustupepõletik kõige tõenäolisem diagnoos. Kuid arvestama ...

Loe edasi

colibakter uriini

Lp. doktor! Olen 58 a naine ja pea aasta hädas colibakteriga kuseteedes, mis uriini külvides suures ulatuses end ilmutab, kuigi olen saanud iga kuu aasta jooksul antibiootikume Cinnat, Ciprinol, Gentamycin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hea, et kompuuter ja tüstoskoopia on normis, see välistab anatoomilised muutused, mis põhjustavad normaalse uriinivoolu takistust ja nii põletiku teket. Aga lihtne asi- ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

Emal oli käesoleva aasta juuli lõpus mitu puuki. Oktoobri algul oli tal enesetunne kehv ja üks käsi paistetas (käelaba ja sõrmed). Ta ise kahtlustas borrelioosi. Kuna enestunne halvenes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arstimise teeb keerukaks see, et sarnasel vaevusel võivad olla väga erinevad põhjused. Kui esineb ühe piirkonna truse- käelaba ja sõrmed, siis see on pigem omane selle piirkonna vigastusele. ...

Loe edasi

sääreluu valu

Mul selline mure, et kui hüppan või jooksen siis parema jala sisekülg ja sääreluu pealt on valus. Sääreluu pealt katsudes on üks punkt valus ja see punkt on sinine. Peale jooksimist on ka alguses valus ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Sellist jalga peaks kindlasti silmast silma arstile näitama, seda nägemata ja katsumata on väga keeruline midagi kindlat öelda. Kindlasti ei tohiks jalale üle valupiiri koormust anda, seniks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi