Uni 13.01.04 / Perearst

Külastaja küsib:

Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere noor daam

Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi

kaelal on pikergune punn

Tere!Mul on mure oma 70 aastase ema parast.Tal juba yle 2 nadala vasaku poole kurgumandel tulipunane-paistes,neelates tykki tunne,vaike k6ha,nohu ja vasak k6rv kohiseb kogu aeg,Kui ta nuuskab,siis k6rv ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võib mõtelda mitme haiguse peale. Esmalt mandlipõletik ja sellest tulenev lümfisõlme põletik. Küllap on raskem periood möödas, sest palavik on läinud normi. Paranemine võtab aega, abiks võib ...

Loe edasi

kehapooled erinevad

Tunnen kehapooli erinevalt ja lihasmass on samuti erinev. säärelihaste erinevus 2,5cm ümbermõõdult. Biitseps triitseps samuti väiksemad silmaga nähtavalt. Selline asi ei ole alati olnud, on tekkinud 2a ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Inimese kehapoolte vahel võib olla mõningane erinevus. Kui see ei põhjusta vaevuseid ja häireid igapäevatöös siis võiks seda jälgida. Kui väga muretseda ja kogu aeg ennast uurida, võib ...

Loe edasi

Valge triip kurgus

Kas oskate öelda esialgse pilguga mis triip kurgus on?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks selle info alusel ei saa ma midagi oletada. Teinekord saadetakse küsimuse juurde pilt, sellest oleks palju abi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Perearsti diagnoos

Tere!
Mure on selline, et käisin perearsti juures ning kurtsin et kurgus on neelates valus, samuti on tükitunne. See on kestnud juba kuskil 2 kuud. Mandlid on mul eemaldatud. Kohati esineb häälekähedust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Kui patsient pöördub arsti vastuvõtule, tuleb igal juhul vormistada diagnoos vastavalt Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile. Seda ka juhul kui isikul ei tuvastata uuringute ...

Loe edasi

Madal temperatuur.

Viimastel aastatel on temperatuur langenud madalale alates 36,6 - 35,5 ja tänaseks on 34,4 -34,5.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Madal temperatuur teeb patsiendile palju muret. Arstid on veidi rahulikumad- kui kõik muu on korras, süda lööb nagu vaja, kilpnäärme talitlus korras, vererõhk paras, teised vereproovid korras ...

Loe edasi

keelel katt

Tere,küsimus oleks,millele viitab keele katt,keele taguosal on paksemat sorti katt,kollakas hallikas )oleneb mida söön.mida maha pole võimalik nühkida. samuti on orn kiht kuni keele otsani,hallikas katt.keele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vanaraahva tarkus- keel on mao peegel. Ehk maohädade kaudseks tunnuseks on keelemuutused. Veepuudus, ebaregulaarne toitumine, suitsetamine on sagedasemad sellise keelemuutuse põhjus. Soovitan ...

Loe edasi

Eosinofiilide arv kõrge

Eosinofiilide arv

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Peaks mõtlema mitmes suunas. Toiduallergia, kontaktnahapõletik nt mõnest pesuainest, pesupulbrist, vahest süllle võetavast kassist jpm.Ja vana tõde- eosinofiilide arv kõrge- peaks ära tegema ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi