Valud kaelas, peas,käes ja käte suremine. 26.05.03 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen hädasi peavaludega ja nüüd ka valuga küünarnukis.
Käsi muutub vahest jõuetuks ja ei suuda tõsta ka kerget asja.
See on küll lühiajaline, aga häirib ikka, sest käeline tegevus on igapäevane asi.
Samuti teevad haiget kukal ja õlad.
Ppeavalud on
tööpäeviti pidev ilming, aga kui on pikem periood tööta, siis
peavalu ka taandub.
Pea on kui üleni haaratud valust ja kohati on aru saada, et teatud koht valutab
selle suurema valu sees.
Valust süda pahaks ei lähe.
Küünarnuki valu on aasta vanune asi.
Olen teind kunagi ka pilti kaelast. Kommentaar oli, et on muutusi näha jne.
Kas ma saaksin kirurgilisel teel oma valust lahti või pean sellega leppima
kui paratamatusega.
Mis oleks mõistlik ette võtta sellises olukorras.
Perearsti soovitus on lihtsalt puhata! Aga arvan , et see
ei ole ikkagi ainuvõimalik lahend. Tahan teada täpselt, mis on valude põhjuseks.
Olen ka traumasid üle elanud ja , kas ka selline asi nüüd võiks mõju avaldada ja
kas trauma järelmõjud ongi peavalude põhjuseks.
Kas rõntgeni ülesvõte annab 100 % arstile teada, et võiks opereerida ja seega
parandada verevarustust jne kaelas ja seega ka peas.
Olen sagedane haigutaja ja tunnen ümbses ruumis ennast väga halvasti.
Veel! Peale treeningut jõusaalis või muul viisil paraneb enesetunne alati.
Tänan!

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tervist
Mõistan Teie muret ja proovin vastata niipalju kui see kirjavahendusel on võimalik.
Lugedes Teie vaevusi ja seost tööga on need vägagi omased müofastsialgiale, ehk lihasvaludele. Selle seisundi korral kujunevad kaelas, õlavöötmes, seljas ka kätes välja alad millele vajutamine on valus, tuntav on lihaspinge. Valu võib kiirguda olenevalt kehaosast kas õlga, pähe, kätte, selga, jalga jne. Vaevuse teket soodustab pikem töötamine samas asendis, kui vahepeal puudub võimalus lihaste lõdvestuseks. Kogemuse põhjal on tõvest enam ohustatud kontoritöötajad kes veedavad suurema osa päevast arvutitaga; autojuhid; kooliõpetajad; liinitöölised jt ametimehed kes teevad pikemat aega ( ka kuid-aastaid) sarnast tööd ühes ja samas asendis samade lihasgruppidega. Haigetele räägitakse tihtipeale ebamäärast juttu: tegu on soolade ladestumisega, ealiste muutustega, kaela radikuliidiga, kuklanärvidega jne. Tehtavad röntgenipildid on küll "efektsed", patsient vaatab oma konksude ja kõverdustega lülisid ja mõtleb, et sellest kõik see vasev ja viletsus. Annaksin ikka lootust. Kõik need muutused tekivad aeglaselt aastakümnete jooksul. Tekkinud vaevus aga võib välja kujuneda päevadega ja ka taanduda. Kuigi muutused lülisambas ei saa kaduda kuhugi. MIda siis teha. Kui abi ei ole olnud perearsti-neuroloogi külastusest siis soovitan võtta ühendust kogenud manuaalterapeudi, massööri või nõelraviarstiga. Tekkinud lihaspingekoldeid on võimalik välja masseerida või mõjutada nõelraviga. Oma töös kasutan sageli lihasblokaade: pinges lihaskoldesse süstin tuimestavat ainet, millega lihas kaotab paariks tunniks valutundlikuse. See aga võib luua eeldused vaevuse paranemiseks. Oletatakse, et müofastsialgia püsimisel esineb nö nõiaring. Valu põhjustab lihaspinget ja see omakorda põhjustab valu püsimise. Kui lõikame selle ringi piltlikult läbi võib vaevus kaduda. Efekt on aga ajutine kui ei likvideerita põhjust: sundasendit jt eelloetletud tegureid. Lihasblokaade teevad rohkem neuroloogid. Oma töösituatsiooni tasuks hoolikalt läbi arutada perearsti, neuroloogi või töötervishoiuarstiga ja koos leida võimalused ebasoovitavate tegurite kõrvaldamiseks. Abi on kindlasti iga tunni töötamise järel tehtavast venitusharjutustest, isegi kui ned kestavad 2-3 minutuit on sellel soodne mõju.
Kuna vaevus kipub olema krooniline, on sellel ebasoodus mõju psüühhikale. Kipub tekkima üldine häiritus, kärsitus, raskestiseletatavad halva enesetunde hood, unehäired. Selliste nähtude oelmasolul on abi olnud mitmete antidepressantide rühma kuuluvatel ravimitel.
Konkreetsemalt Teie kirja küsimustele vastates oletan vaevuse põhjuseks müofastsialgia, kuna vaevus on enam häiriv tööpäeva õhtuti ja väheneb näitekls peale jõusaali. See fakt räägib tõsise verevarustushäire vm vastu. Vaevus küünarvarres võib olla nii käsivarde kiirguv valu kui iseseisev haigus: epikondüliit. Selle korral tekib küünarvare sise või välisosale kinnituvate lihaste kinnituskoha väike põletik mis põhjustabki vaevuse. Seda soodustab jällegi töötamine sundasendis.
Eeloelvalt esitasin mõtteid mis minus tekkisid lugedes Teie kirja. Soovitan veelkord esmalt konsulteerida perearsti ja seejärel kitsama ala spetsialistidega, näiteks neuroloogiga.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

käte suremine.

TERE Dr.Madis Veskimägi.
Mul on sõrmed kanged ei püsi asjad käes kätes jõudu ei ole. Käed külmetavad ja valutavad.perearstpani diagnoosi ,et mul on karpaalkanali ummistus. saatis taastusravisse kus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist
Tunneksin muidugi huvi Teie vanuse, soo, varasemate haiguste ja igapäevase tegevuse vastu, see on jäänud mainimata.
Teie vaevus sarnaneb randmekanali ahenemisele, kitsas randmekanalis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi