Kuurordiravi Autor: Liidia Veinpalu

Kuurordiravi on spetsiaalses ravipaigas, kuurordis, peamiselt looduslike vahenditega läbiviidav raviliik. Kuurordiraviasutused rajatakse tavaliselt looduskaunisse kohta mineraalvee- või ravimudaleiukohtade lähedusse või tervistava kliimaga paikkonda mägedes, metsas või mere ääres. Selle järgi, missugune ravitegur on kuurordis peamine, eristatakse näiteks mudaravi-, mineraalvee-, kliimaravivõi merekuurorte jt. Kuurordiravis rakendatakse lisaks puhtlooduslikele raviteguritele ka mitmeid modifitseeritud või tehislikke ravivõtteid (aparaatne taastusravi, ravisaun, külma- ja soolakambrid jt). Tuntud on mitmesugused soojutusprotseduurid looduslike ainetega, nagu muda, osokeriidi, parafiini ja naftalaaniga, samuti mineraalveed joogiks ja vannideks. Kuurordiravi arsenali kuuluvad samuti meresuplused, õhu- ja päikesevannid, mitmed mageveeprotseduurid (vihm-, tsirkulaar- ja jugadušš, mullivann, veealune duššmassaaž, kaskaadkümblus jm), dieet- ja inhalatsioonravi, mõningad elekterraviprotseduurid, ravikehakultuur. Lisaks otsestele raviprotseduuridele mõjub tervisele positiivselt ka kuurordimiljöö (kaunis loodus, meelelahutusüritused jm) ning lihtsalt eemalolek tavapärasest elu- ja töökeskkonnast. Kuurordiravi kasutatakse harilikult pärast ägedate haigusnähtude möödumist haiguse alaägedas või kroonilises faasis ja see kuulub olulise osana paljude haiguste taastusravi kompleksi. Mitmeid kuurordiprotseduure tehakse ka profülaktilisel eesmärgil, et tugevdada organismi ja ennetada võimalikke haigusi.

Eesti tuntumad, juba 19. sajandil tegevust alustanud kuurordiravipaigad on Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Narva-Jõesuu, viimasel ajal on neile lisandunud Värska ja Toila.

Vt ka mineraalveevann, mineraalvesi, mudaravi, ravimuda, ravivannid.