Xarelto (verevedeldaja) võtmise paus enne ja pärast operatsiooni 24.08.18 / Üldkirurgia

Külastaja küsib:

Ema, 79. aastane, insuliinisõltumatu diabeetik, lümfedema ja tromboosiohuga pidevalt verevedeldaja peal, viidi EMO'sse tugevate kõhuvalude tõttu. Järgmisel päeval tehti koloskoopia, avastati jämesooles isheemilised kahjustused, kuid trombi ei leitud, leiti madala järgu vähkkasvaja. Saadeti koju operatsiooni ootama, ja alates 6. augustist tuli lõpetada Xarelto (verevedeldaja) võtmise. Kolm päeva hiljem 9. augustil tehti operatsioon, mis ka õnnestus. 10. augustist taastus intensiivis, verevedeldajat ei antud, 17.augustil (Reedel) viidi Järve haiglasse hooldusravi osakonda taastuma, niidid veel sees. Kirurg ei olnud režiimi ja ravimite hulka määranud verevedeldajat, küsimise peale Xarelto kohta öeldi, et ei saa anda, sest pole määratud. Raviarstiga oleks saanud rääkida alles teisipäeval. Teisipäeval 21. augustil hakkasid emal kõhus väga tugevad valud ja seisund muutus väga halvaks, viidi Järve haiglast EMO'sse, kus tehti erakorraline lõikus, avastati tromb, verevarustuseta ja hävinenud peensool. Lõikus oli diagnostiline, midagi päästa ei andnud ja ema suri 23 . augustil...

Küsimus on verevedeldaja andmise ajavahe kohta, on nii pikk paus normaalne, kõrge riskiga patsiendil?

Arst vastas:

dr Jaan Tepp

Üldkirurg

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Verevedeldajad vähendavad tromboosiohtu, kuid suurendavad verejooksu võimalust. Sellepärast verevedeldajad võimalusel operatsiooniks jäetakse ära või asendatakse paremini kontrollitavate tromboosivastaste ravimitega - süstidega. Kui verejooksu oht peale operatsiooni on möödunud, siis reeglina minnakse tagasi endise verevedeldaja võtmisele.
Verevedeldaja tarvitamine on balanseerimine trombiohu ja verejooksu ohu vahel. Kuidas Teie ema puhul ravimid määratud olid, puudub minul ülevaade. Ka kõiki trmboosi profülaktikaks kasutatavaid meetmeid (verevedeldajad, kiire aktiviseerimine, jne.) rakendades pole võimalik kahjuks tromboosi alati vältida.

Kas see arutelu oli kasulik?