täiskasvanule MMR vaktsiin imetamise ajal ja kunagise kilpnäärmeprobleemi korral 18.04.18 / Vaktsineerimine

Külastaja küsib:

Elan riigis, kus on hetkel suur leetritepuhang. Leetreid lapsena ma põdenud ei ole ja tervisetoimik, kus oleks nõukogude ajal tehtud vaktsiinid kirjas, on kahjuks aja jooksul kaduma läinud. Ka ei ole kursis, milliseid vaktsiine siis tehti (sünd. 1978) ja mitu doosi. Kas oskate teie öelda? Laseksin endale teha MMR vaktsiini, kuid tekkis mitu küsimust. Imetan 6-kuust beebit, milline mõju oleks sel vaktsiinil beebile?
Mul endal on olnud umbes 10 aastat tagasi kilpnäärme ületalitlus ja sain ravi. Praegu on hormoonid normi piires, aga sellest ajast saadik on kilpnäärmel sõlmekesed. Kui mäletan hästi, ütles mulle arst kord, et ma ei peaks saama vaktsiine. Kas oskate seda kommenteerida? Ka oli mul 20 aastat tagasi jalas reumaatiline põletik (punetav muhk). Praegu vahel tunnen, et põlved tuikavad. Ma ei tea, kas sellel on seos kunagise probleemiga või lihtsalt keha on väsinud väikese beebiga toimetamisest ja tema tõstmisest. Kas mul sellises olukorras on võimalik ja ohutu saada MMR vaktsiini või mida soovitate teha? Ja kuidas kaitsta beebit leetripuhangu ajal, sest vaktsiini jaoks on ta liiga noor veel? Suur tänu kiirelt vastamast!

Arst vastas:

dr Eda Tamm

Infektsioonhaiguste arst

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

2-doosiline leetrite vastu vaktsineerimise skeem võeti Eestis kasutusele peale 1980ndat aastat. Vaktsineeriti 1,5 ja 6-aastaseid lapsi. Arvestades teie sünniaastat olete te tõenäoliselt vaktsineeritud 1 doosiga.
Leetrite suhtes immuunsust saab testida määrates verest leetritevastaste antikehade olemasolu.
Kõige õigem on pidada nõu oma perearstiga, et otsustada vaktsineerimise ohutuse ja vajaduse üle.
Kuna teie laps on alla 1 aastat vana, siis teda vaktsineerida ei saa. Et teda kaitsta, tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja haigete inimestega kokkupuudet.

Kas see arutelu oli kasulik?