Allergiavaba kosmeetika

Just seetõttu on kehtestatud rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu.


Kosmeetikatooted jaotatakse tinglikult kolme rühma:

• HÜGIEENILISED - naha ja limaskestade igapäevaseks hoolduseks.
  
• DEKORATIIVSED - kaunistamiseks ja defektide varjamiseks.
  
• RAVIVAD JA TAASTAVAD - naha ja limaskestade funktsiooni häiretest, sealhulgas haiguste tagajärjel tekkinud muutuste parandamiseks.

Ülitundlikkus võib väljenduda:

• SÜGELUSE JA KIPITUSTUNDENA kontakti kohal kosmeetikavahendiga.
  
• ALLERGILISE KONTAKTNAHAPÕLETIKUNA, mille sümptomid on: SÜGELUS, KIPITUS, NAHAPUNETUS VÕI PEENETERALINE LÖÖVE.
  
• MITTEALLERGILISE ehk keemiliste ainete (happed, alkohol, värvid jt.) ärritavast toimest tingitud KONTAKTPÕLETIKUNA, mis tekib eriti kergesti langenud kaitsevõimega nahal.
  
• ALLERGILISE FOTOTERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikavahendite ja päikese koostoimel.
  
• MITTEALLERGILISE FOTODERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete (piiritus, troopiliste taimede essentsid ja palsamid) toksilisest toimest päikese mõjul. Iseloomulik on põletikujärgselt tekkiv pigmentatsioon.
  
• KONTAKTNÕGESETÕVENA, mille sümptomiteks on naha punetus, paikne turse ning sügelus.
  
• ATOOPILISE NAHAPÕLETIKU ÄGENEMISENA, mis tekib kosmeetikatoodete komponentide ja haigust põhjustavate allergeenide ristallergia korral.
  
• HINGAMISTEEDE SÜMPTOMITENA, milleks on: nohu aevastamine, köha, hingamisraskus

Paljud inimesed ei talu tugevat parfüümi lõhna, kuid see on tavaliselt tingitud ülitundlike hingamisteede mittespetsiiflisest tundlikkusest. Kui äge nohu või hingamisraskus tekivad alati kokkupuutel teatud kindla kosmeetikavahendiga või mingi kindla firma tootest, võib olla tegemist tõelise allergilise reaktsiooniga. Tõelist allergiat kosmeetikatoodete komponentidele esineb sagedamini inimestel, kes puutuvad kosmeetiliste ainetega kokku töö tõttu.

Allergia tekkimine ühe või teise kosmeetikatoodetes kasutatava aine suhtes ei olene mitte ainult selle aine omadustest vaid ka esinemissagedusest. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta.
Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis.

Tähtsamad kosmeetilised allergeenid on:

• AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad.
  
• KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed.
  
• VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel.
  Seoses bioaktiivseid lisandeid sisaldavate kosmeetikavahendite populaarsuse kasvuga esineb üha sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja toiduallergia korral ristallergiat.
  
• TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetušši ning küüne- ja juukselaki valmistamisel.
  
• BIOAKTIIVSED AINEID EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD: piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt.

Metallide talumatuse korral võivad allergilisi reaktsioone põhjustada:

• nikkel - sätendavad juukselakid
  
• kroom - toonivad kreemid ja puudrid
  
• alumiinium - deodorandid

Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem.


Soovitused allergiahaigetele ja eriti allergilisi nahahaigusi põdejatele:

• Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid.
  
• Soovitada võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele mõeldud pesemisvahendeid.
  
• Ärge vahetage kergekäeliselt oma nahale sobivaid tooteid. Vajadusel ostke analoogse koostisega kosmeetikat.
  
• Lugege alati pakendilt infot toote koostisosade kohta ja mõelge ristallergia võimalusele "oma" allergeenidega.
  
• Ärge kasutage tundmatu päritoluga kosmeetikat.
  
• Eelistage õrnades toonides dekoratiivkosmeetikat;
  
• Vältige intensiivse värviga kreeme.
  
• Vältige juuste värvimisel tugevaid värve. Parem on kasutada kergesti mahapestavaid orgaanilisi värve ja värvida juukseid järkjärgult.
  
• Ärge meikige enne päevitamist.
  
• Vältige küünelaki sattumist nahale ja kuivatage lakki 10-15 minutit enne, kui puutute kätega nägu, kaela ja eriti silmi. Kuivanud lakk on vähem allergeene.
  
• Ärge pihustage parfüümi ja tualettvett nahale, vaid juustele või riietele.
  
• Testige uusi tooteid enne kasutamist: määrige uut vahendit kaks korda päevas õlavarre sisepinnale 2 x 2 cm suurusele alale. Jälgige nahareaktsiooni 24 tunni pärast.