ZANTAC

Toimeained: ranitidiin

Ravimi vorm: süstelahus/infusioonilahuse kontsentraat

Ravimi tugevus: 25mg 1ml 2ml 5TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ZANTAC ja milleks seda kasutatakse

3.
RAVIMVORM

Süstelahus/infusioonilahuse kontsentraat


4.
KLIINILISED ANDMED

4.1
Näidustused

Täiskasvanud/noorukid (12-aastased ja vanemad):
Mao- või kaksteistsõrmikuhaavand. Refluksösofagiit. Zollingeri-Ellisoni sündroom. Üldanesteesia ajal
tekkiva maosisaldise aspiratsiooni profülaktika aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel.

Lapsed/imikud (vanuses 1 kuu kuni 11 aastat):
Peptilise haavandi lühiajaline ravi. Gastroösofageaalse refluksi, sealhulgas refluksösofagiidi ravi ja
gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud (kaasa arvatud eakad patsiendid)/noorukid (12-aastased ja vanemad)
Zantac-süstelahust võib manustada järgmiselt: aeglaselt veeni (kestusega vähemalt 2 minutit) iga 6...8
tunni järel 50 mg süstelahust, lahjendatuna 20 ml mahuni; tilkinfusioonina (kiirusega 25 mg/tunnis)
kahe tunni jooksul, iga 6...8 tunni järel; lihasesse 50 mg iga 6...8 tunni järel.
Peptilise haavandi korduva verejooksu profülaktika.
Raskete haigestumiste puhul esineva peptilise haavandi korduva verejooksu profülaktikaks tuleb
ravimit manustada parenteraalselt seni, kuni patsient võib alustada söömist. Seejärel võib patsiendile,
kellel esineb verejooksu kordumise oht, manustada suu kaudu 150 mg kaks korda ööpäevas.
Mendelsoni sündroomi profülaktika.
Manustada 45...60 minutit enne üldanesteesiat 50 mg Zantac'it lihasesse või aeglaselt veeni.
Raske neerukahjustusega patsient (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min)
Võib esineda ranitidiini kumuleerumine, mille tulemusena suureneb ravimi kontsentratsioon plasmas.
Sellisel juhul on soovitatav annus 25 mg.

Lapsed/imikud (vanuses 1 kuu kuni 11 aastat)
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad


Zantaci süstelahust võib manustada aeglase (kestusega vähemalt 2 minutit) intravenoosse süstena
kõige rohkem 50 mg iga 6…8 tunni järel.

Peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutne ravi
Laste peptilise haavandi intravenoosne ravi on näidustatud üksnes juhul, kui suukaudne ravi ei ole
võimalik.
Laste peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutseks raviks võib Zantaci süstelahust
manustada annustes, mis on osutunud tõhusaks täiskasvanute nimetatud haiguste ravis ja mis tagavad
tõhusa happeproduktsiooni pärssimise kriitilises seisundis lastel. Algannuse (2,0 mg/kg või 2,5 mg/kg,
kõige rohkem 50 mg) võib manustada aeglase intravenoosse infusioonina 10 minuti vältel kas
automaatsüstlaga, millele järgneb süsteemi loputamine 3 ml füsioloogilise lahusega 5 minuti vältel või
pärast lahjendamist 20 ml füsioloogilise lahusega. Korduvate infusioonidega annuses 1,5 mg/kg iga
6…8 tunni järel on võimalik hoida mao pH > 4,0. Samuti võib kasutada pidevat manustamist, pärast
küllastusannust 0,45 mg/kg jätkatakse püsiinfusiooniga annuses 0,15 mg/kg tunnis.

Vastsündinud (vanuses alla 1 kuu)
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad.

Üle 50-aastased patsiendid
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad.

4.3
Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist maohaavandiga patsiendil tuleb välistada haavandunud maovähi võimalus
(biopsia), sest ravi ranitidiiniga võib pärssida maovähi sümptomeid.
Ranitidiin eritub neerude kaudu, raske neerukahjustustega patsiendil suureneb ravimi kontsentratsioon
plasmas. Neerukahjustuse puhul tuleb ravimi annustamisel lähtuda ülaltoodud soovitustest (vt lõik
4.2).
Harva on ranitidiini kiire süstimisega seostatud bradükardia teket (tavaliselt südamerütmihäirete
eelsoodumusega patsiendil).
Ettenähtud Zantac'i annuseid ei tohi ületada. Neist suuremate annuste veeni manustamine (ravi kestus
üle 5 päeva) võib suurendada maksaensüümide aktiivsust.
Üksikute kliiniliste juhtude põhjal saab arvata, et ranitidiin võib esile kutsuda ägedaid porfüüria
hoogusid. Patsiendile, kellel on esinenud äge porfüüria, tuleb ranitidiini ordineerimist vältida.
Eakatel, kroonilise kopsuhaiguse, suhkurtõve või immuunpuudulikkusega isikutel võib olla suurem
risk haiglaväliselt omandatud pneumoonia tekkeks. Suur epidemioloogiline uuring näitas haiglaväliselt
omandatud pneumoonia riski suurenemist ainult ranitidiini kasutanutel võrreldes nendega, kes olid
ravi lõpetanud (kohandatud suhtelise riski suurenemine 1,82; 95% CI, 1,26...2,64).

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ranitidiin võib mõjutada teiste ravimite imendumist, metabolismi või neerude kaudu toimuvat
eritumist. Kui ravimi farmakokineetika muutub, võib olla vajalik selle ravimi annuste kohandamine
või ravi katkestamine.

Koostoimed tekivad mitmete mehhanismide kaudu.

1) Tsütokroom P450-ga seotud mitmete funktsioonidega oksügenaaside süsteemi pärssimine
Tavapärastes terapeutilistes annustes manustatuna ei tugevda ranitidiin nende ensüümide poolt
inaktiveeritavate ravimite toimet, sh diasepaam, lidokaiin, fenütoiin, propranolool ja teofülliin.
Kumariini-tüüpi antikoagulantide (nt varfariini) samaaegsel manustamisel on täheldatud
protrombiiniaja muutusi. Kitsa terapeutilise indeksi tõttu soovitatakse samaaegse ranitidiinravi ajal
pikenenud või lühenenud protrombiiniaega hoolikalt jälgida.


2) Konkureerimine neerudes toimuva tubulaarse sekretsiooni osas
Et ranitidiin eritub osaliselt katioonse süsteemi kaudu, võib see mõjutada teiste, samal teel erituvate
ravimite kliirensit. Ranitidiini suured annused (nt sellised, mida kasutatakse Zollingeri-Ellisoni
sündroomi raviks) võivad vähendada prokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidi eritumist ning
põhjustada sellega nimetatud ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemist.

3) Mao pH mõjutamine
Teatud ravimite biosaadavus võib muutuda. See võib ravimite imendumist nii suurendada (nt
triasolaami, midasolaami, glipisiidi puhul) kui ka vähendada (ketokonasooli, atasanaviiri, delaviridiini,
gefitnibi puhul).

4.6
Fertiilsus, rasedus ja imetamine


Rasedus
Ranitidiin läbib platsentaarbarjääri. Raseduse ajal tohib ranitidiini kasutada ainult hädavajadusel.

Imetamine
Ranitidiin eritub rinnapiima. Imetamise ajal tohib ranitidiini kasutada ainult hädavajadusel.

Fertiilsus
Ranitidiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsetes puudus toime isas- ja
emasloomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7
Toime reaktsioonikiirusele

Pole asjakohane.

4.8
Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud järgmiselt:
väga sage (>1/10),
sage (>1/100, <1/10),
aeg-ajalt (>1/1000, <1/100),
harv (>1/10 000, <1/1000),
väga harv (<1/10 000, sealhulgas üksikjuhud).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
vererakkude arvu muutused (leukopeenia, trombotsütopeenia). Need on tavaliselt
pöörduvad. Agranulotsütoos või pantsütopeenia, mõnikord koos luuüdi hüpoplaasia
või aplaasiaga.

Immuunsüsteemi häired
Harv:
ülitundlikkusreaktsioonid (urtikaaria, angioneurootiline turse, palavik, bronhospasm,
hüpotensioon ja valu rinnus).
Väga harv:
anafülaktiline šokk.
Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud pärast ühekordse annuse manustamist.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv:
mööduv vaimne segasusseisund, depressioon ja hallutsinatsioonid.
Neid on kirjeldatud peamiselt raskesti haigetel ja eakatel patsientidel.

Närvisüsteemi häired
Väga harv:
peavalu (mõnikord tugev), pearinglus ja pöörduvad tahtmatud liigutushäired.

Silma kahjustused

Väga harv:
mööduv ähmane nägemine.
Kirjeldatud on ähmast nägemist, mis näitab akommodatsiooni muutust.

Südame häired
Väga harv:
sarnaselt teistele H -retseptorite blokaatoritele bradükardia, atrioventrikulaarne
2
blokaad ja asüstoolia.

Vaskulaarsed häired
Väga harv:
vaskuliit.

Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus (need sümptomid tavaliselt kaovad ravi jätkudes).
Väga harv:
äge pankreatiit, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired
Harv:
pöörduvad muutused maksafunktsiooni testides.
Väga harv:
hepatiit (hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segavorm) koos ikterusega või ilma,
mis on tavaliselt pöörduv.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv:
nahalööve.
Väga harv:
multiformne erüteem, alopeetsia.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga harv:
lihas-skeleti sümptomid nagu liiges- ja lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired
Harv: plasma kreatiniinisisalduse tõus (enamasti kerge, normaliseerub ravi jätkudes).
Väga harv:
äge interstitsiaalne nefriit.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv:
pöörduv impotentsus, rinnanäärme häired (nagu günekomastia ja galaktorröa).

Ranitidiini ohutust on hinnatud 0…16-aastastel mao liigsest happesusest tingitud haigustega lastel.
Leiti, et lapsed taluvad seda hästi ja et ravimi kõrvaltoimete profiil sarnanes täiskasvanute omaga.
Pikaaegse ohutuse andmed, eriti mis puudutab ravimi võimalikku toimet kasvule ja arengule, on
piiratud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.


4.9
Üleannustamine

Ranitidiini toime on ülispetsiifiline ning seega ei ole ravimi üleannustamise korral karta erilisi ohte.
Üleannustamisel rakendada vastavat sümptomaatilist ja toetavat ravi.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: H -retseptori antagonistid
2
ATC kood. A02BA02


Zantac on spetsiifiline kiire toimega H -retseptorite blokaator. Ravim inhibeerib mao basaalset ja
2
stimuleeritud sekretsiooni. Zantac vähendab maosekretsiooni ning selle happe- ja pepsiinisisaldust.

Ranitidiini ohutust on hinnatud 0…16-aastastel mao liigsest happesusest tingitud haigustega lastel.
Leiti, et lapsed taluvad seda hästi ja et ravimi kõrvaltoimete profiil sarnanes täiskasvanute omaga.
Pikaaegse ohutuse andmed, eriti mis puudutab ravimi võimalikku toimet kasvule ja arengule, on
piiratud.

5.2
Farmakokineetilised omadused

Lihasest imendub ranitidiin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub tavaliselt 15 minuti
jooksul. Ranitidiin ei seondu väga ulatuslikult plasmavalkudega (15%), kuid omab suurt
jaotusruumala, mis on vahemikus 96...142 liitrit.
Ranitidiin metaboliseerub vähesel määral. Metaboliitidena erituva annuse fraktsioon on sarnane nii
pärast suukaudset kui intravenoosset manustamist (umbes 6% manustatud annusest eritub uriini
lämmastikoksiidina, 2% vääveloksiidina, 2% desmetüülranitidiinina ning 1...2% furoiinhappe
derivaadina). Plasmakontsentratsioon väheneb bieksponentsiaalselt, lõplik poolväärtusaeg on

2. Mida on vaja teada enne ZANTAC võtmist

..3
tundi. Peamine eritumistee on neerude kaudu. Pärast triitiumiga märgistatud 150mg ranitidiini
intravenoosset manustamist eritus 98% annusest, sh 5% roojaga ning 93% uriiniga, millest omakorda
70% muutumatul kujul eelravimina. Pärast triitiumiga märgistatud 150 mg ranitidiini suukaudset
manustamist eritus 96% annusest, sh 26% roojaga ja 70% uriiniga, millest omakorda 35% muutumatul
kujul eelravimina. Sapiga eritub vähem kui 3% annusest. Renaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min,
mis ületab glomerulaarfiltratsiooni ja viitab renaalsele tubulaarsekretsioonile.

Patsientide erirühmad
Lapsed/imikud (1 kuu kuni 11 aastat)
Vähesed farmakokineetilised andmed näitavad, et laste ja tervete vabatahtlike vahel ei täheldatud
pärast tulemuste kehakaalu suhtes korrigeerimist ranitidiini intravenoossel manustamisel ravimi
poolväärtusaja (kõikumine üle 3-aastastel lastel: 1,7…2,2 tundi) ja plasmakliirensi (kõikumine üle
3-aastastel lastel: 9…22 ml/min/kg) osas olulisi erinevusi. Farmakokineetilisi andmeid imikute kohta
on väga vähe, aga need tunduvad olevat kooskõlas vanemate laste omadega.

Üle 50-aastased patsiendid
Üle 50-aastastel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud (

3. Kuidas ZANTAC võtta

..4 tundi) ja kliirens vähenenud, mis on
vastavuses eaga kaasuva neerufunktsiooni muutustega. Samas on süsteemne ekspositsioon ja
kumuleerumine 50% kõrgemad. Need erinevused ületavad alanenud neerufunktsiooni toime ja
viitavad suurenenud biosaadavusele eakamatel patsientidel.

Vastsündinud (alla 1 kuu)
Vähesed farmakokineetilised andmed ajaliste vastsündinute kohta, kellel on tehtud ravi
ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooniga (Extracorporeal Membrane Oxygenation, EMCO),
näitavad, et ranitidiini plasmakliirens pärast intravenoosset manustamist võib vastsündinutel olla
vähenenud (1,5…8,2 ml/min/kg) ja poolväärtusaeg pikenenud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja
arengutoksilisuse prekliinilised ohutusuuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1
Abiainete loetelu

Naatriumkloriid, veevaba kaaliumdivesinikortofosfaat, dinaatriumvesinikortofosfaat, süstevesi,
lämmastik.

6.2
Sobimatus


Vt lõik 6.6.

6.3
Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4
Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida ampulle välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstelahus (25 mg/ml) 2 ml värvitus klaasampullis, 5 tk karbis.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Zantac-süstelahust sobib kasutada koos järgnevate infusioonilahustega: 0,9% naatriumkloriidilahus,
5% glükoosilahus, 0,18% naatriumkloriidi- ja 4% glükoosilahus, 4,2%
naatriumvesinikkarbonaadilahus, Hartmanni lahus.
Lahused, mida ei tarvitata 24 tunni jooksul peale valmistamist, tuleb ära visata. Kuigi
sobivusuuringute läbiviimisel on kasutatud polüvinüülkloriidist infusioonikotte
(naatriumvesinikkarbonaadi puhul klaasist pudeleid) ning polüvinüülkloriidist tilkinfusioonisüsteeme,
võib eeldada, et ka polüetüleenist infusioonikottide kasutamisel on lahuse stabiilsus piisav.
Zantac-süstelahust ei tohi steriliseerida autoklaavis.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA JA TOOTJA

Müügiloa hoidja
GlaxoSmithKline Export Ltd.
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik

Partii vabastamise eest vastutav tootja:
GlaxoSmithKline Pharmaceuticals S. A.
ul. Grunwaldzka 189
60-322 Poznan
Poola


8.
MÜÜGILOA NUMBER

215298


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.09.1993/31.03.2014

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
Lõõtsa 8a
11415 Tallinn
Tel: +372 6676 900


Infoleht on viimati kooskõlastatud detsembris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Zantac, 25 mg/ml süstelahus/infusioonilahuse kontsentraat

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

1 ml lahust sisaldab 25 mg ranitidiini ranitidiinvesinikkloriidina.
INN. Ranitidinum.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Süstelahus/infusioonilahuse kontsentraat

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Täiskasvanud/noorukid (12-aastased ja vanemad):
Mao- või kaksteistsõrmikuhaavand. Refluksösofagiit. Zollingeri-Ellisoni sündroom. Üldanesteesia ajal
tekkiva maosisaldise aspiratsiooni profülaktika aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel.

Lapsed/imikud (vanuses 1 kuu kuni 11 aastat):
Peptilise haavandi lühiajaline ravi. Gastroösofageaalse refluksi, sealhulgas refluksösofagiidi ravi ja
gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud (kaasa arvatud eakad patsiendid)/noorukid (12-aastased ja vanemad) .
Zantac-süstelahust võib manustada järgmiselt: aeglaselt veeni (kestusega vähemalt 2 minutit) iga 6...8
tunni järel 50 mg süstelahust, lahjendatuna 20 ml mahuni; tilkinfusioonina (kiirusega 25 mg/tunnis)
kahe tunni jooksul, iga 6...8 tunni järel; lihasesse 50 mg iga 6...8 tunni järel.
Peptilise haavandi korduva verejooksu profülaktika.
Raskete haigestumiste puhul esineva peptilise haavandi korduva verejooksu profülaktikaks tuleb
ravimit manustada parenteraalselt seni, kuni patsient võib alustada söömist. Seejärel võib patsiendile,
kellel esineb verejooksu kordumise oht, manustada suu kaudu 150 mg kaks korda ööpäevas.
Mendelsoni sündroomi profülaktika.
Manustada 45...60 minutit enne üldanesteesiat 50 mg Zantac'it lihasesse või aeglaselt veeni.
Raske neerukahjustusega patsient (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min)
Võib esineda ranitidiini kumuleerumine, mille tulemusena suureneb ravimi kontsentratsioon plasmas.
Sellisel juhul on soovitatav annus 25 mg.

Lapsed/imikud (vanuses 1 kuu kuni 11 aastat)
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad

Zantaci süstelahust võib manustada aeglase (kestusega vähemalt 2 minutit) intravenoosse süstena
kõige rohkem 50 mg iga 6…8 tunni järel.

Peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutne ravi
Laste peptilise haavandi intravenoosne ravi on näidustatud üksnes juhul, kui suukaudne ravi ei ole
võimalik.

Laste peptilise haavandi ja gastroösofageaalse refluksi akuutseks raviks võib Zantaci süstelahust
manustada annustes, mis on osutunud tõhusaks täiskasvanute nimetatud haiguste ravis ja mis tagavad
tõhusa happeproduktsiooni pärssimise kriitilises seisundis lastel. Algannuse (2,0 mg/kg või 2,5 mg/kg,
kõige rohkem 50 mg) võib manustada aeglase intravenoosse infusioonina 10 minuti vältel kas
automaatsüstlaga, millele järgneb süsteemi loputamine 3 ml füsioloogilise lahusega 5 minuti vältel,
või pärast lahjendamist 20 ml füsioloogilise lahusega. Korduvate infusioonidega annuses 1,5 mg/kg
iga 6…8 tunni järel on võimalik hoida mao pH > 4,0. Samuti võib kasutada pidevat manustamist,
pärast küllastusannust 0,45 mg/kg jätkatakse püsiinfusiooniga annuses 0,15 mg/kg tunnis.

Vastsündinud (vanuses alla 1 kuu)
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad.

Üle 50-aastased patsiendid
Vt lõiku 5.2 Farmakokineetilised omadused - Patsientide erirühmad.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Harva on ranitidiini kiire süstimisega seostatud bradükardia teket (tavaliselt südamerütmihäirete
eelsoodumusega patsiendil).
Ettenähtud Zantac'i annuseid ei tohi ületada. Neist suuremate annuste veeni manustamine (ravi kestus
üle 5 päeva) võib suurendada maksaensüümide aktiivsust.
Enne ravi alustamist maohaavandiga patsiendil tuleb välistada haavandunud maovähi võimalus
(biopsia), sest ravi ranitidiiniga võib pärssida maovähi sümptomeid.
Ranitidiin eritub neerude kaudu, raske neerukahjustustega patsiendil suureneb ravimi kontsentratsioon
plasmas. Neerukahjustuse puhul tuleb ravimi annustamisel lähtuda ülaltoodud soovitustest (vt lõik
4.2).
Üksikute kliiniliste juhtude põhjal saab arvata, et ranitidiin võib esile kutsuda ägedaid porfüüria
hoogusid. Patsiendile, kellel on esinenud äge porfüüria, tuleb ranitidiini ordineerimist vältida.
Eakatel, kroonilise kopsuhaiguse, suhkurtõve või immuunpuudulikkusega isikutel võib olla suurem
risk haiglaväliselt omandatud pneumoonia tekkeks. Suur epidemioloogiline uuring näitas haiglaväliselt
omandatud pneumoonia riski suurenemist ainult ranitidiini kasutanutel võrreldes nendega, kes olid
ravi lõpetanud (kohandatud suhtelise riski suurenemine 1,82; 95% CI, 1,26...2,64).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ranitidiin võib mõjutada teiste ravimite imendumist, metabolismi või neerude kaudu toimuvat
eritumist. Kui ravimi farmakokineetika muutub, võib olla vajalik selle ravimi annuste kohandamine
või ravi katkestamine.

Koostoimed tekivad mitmete mehhanismide kaudu.

1) Tsütokroom P450-ga seotud mitmete funktsioonidega oksügenaaside süsteemi pärssimine
Tavapärastes terapeutilistes annustes manustatuna ei tugevda ranitidiin nende ensüümide poolt
inaktiveeritavate ravimite toimet, sh diasepaam, lidokaiin, fenütoiin, propranolool ja teofülliin.
Kumariini-tüüpi antikoagulantide (nt varfariini) samaaegsel manustamisel on täheldatud
protrombiiniaja muutusi. Kitsa terapeutilise indeksi tõttu soovitatakse samaaegse ranitidiinravi ajal
pikenenud või lühenenud protrombiiniaega hoolikalt jälgida.

2) Konkureerimine neerudes toimuva tubulaarse sekretsiooni osas
Et ranitidiin eritub osaliselt katioonse süsteemi kaudu, võib see mõjutada teiste, samal teel erituvate
ravimite kliirensit. Ranitidiini suured annused (nt sellised, mida kasutatakse Zollingeri-Ellisoni
sündroomi raviks) võivad vähendada prokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidi eritumist ning
põhjustada sellega nimetatud ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemist.


3) Mao pH mõjutamine
Teatud ravimite biosaadavus võib muutuda. See võib ravimite imendumist nii suurendada (nt
triasolaami, midasolaami, glipisiidi puhul) kui ka vähendada (ketokonasooli, atasanaviiri,
delaviridiini, gefitnibi puhul).

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine


Rasedus
Ranitidiin läbib platsentaarbarjääri. Raseduse ajal tohib ranitidiini kasutada ainult hädavajadusel.

Imetamine
Ranitidiin eritub rinnapiima. Imetamise ajal tohib ranitidiini kasutada ainult hädavajadusel.

Fertiilsus
Ranitidiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsetes puudus toime isas- ja
emasloomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Pole asjakohane.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud järgmiselt:
väga sage (>1/10),
sage (>1/100, <1/10),
aeg-ajalt (>1/1000, <1/100),
harv (>1/10000, <1/1000),
väga harv (<1/10000, sealhulgas üksikjuhud).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
vererakkude arvu muutused (leukopeenia, trombotsütopeenia). Need on tavaliselt
pöörduvad. Agranulotsütoos või pantsütopeenia, mõnikord koos luuüdi hüpoplaasia
või aplaasiaga.

Immuunsüsteemi häired
Harv:
ülitundlikkusreaktsioonid (urtikaaria, angioneurootiline turse, palavik, bronhospasm,
hüpotensioon ja valu rinnus).
Väga harv:
anafülaktiline šokk.
Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud pärast ühekordse annuse manustamist.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv:
mööduv vaimne segasusseisund, depressioon ja hallutsinatsioonid.
Neid on kirjeldatud peamiselt raskesti haigetel ja eakatel patsientidel.

Närvisüsteemi häired
Väga harv:
peavalu (mõnikord tugev), pearinglus ja pöörduvad tahtmatud liigutushäired.

Silma kahjustused
Väga harv:
mööduv ähmane nägemine.
Kirjeldatud on ähmast nägemist, mis näitab akommodatsiooni muutust.

Südame häired
Väga harv:
sarnaselt teistele H -retseptorite blokaatoritele bradükardia, atrioventrikulaarne
2
blokaad ja asüstoolia.


Vaskulaarsed häired
Väga harv:
vaskuliit.

Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus (need sümptomid tavaliselt kaovad ravi jätkudes).
Väga harv:
äge pankreatiit, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired
Harv:
pöörduvad muutused maksafunktsiooni testides.
Väga harv:
hepatiit (hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segavorm) koos ikterusega või ilma,
mis on tavaliselt pöörduv.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv:
nahalööve.
Väga harv:
multiformne erüteem, alopeetsia.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga harv:
lihas-skeleti sümptomid nagu liiges- ja lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired
Harv: plasma kreatiniinisisalduse tõus (enamasti kerge, normaliseerub ravi jätkudes).
Väga harv:
äge interstitsiaalne nefriit.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv:
pöörduv impotentsus, rinnanäärme häired (nagu günekomastia ja galaktorröa).

Ranitidiini ohutust on hinnatud 0…16-aastastel mao liigsest happesusest tingitud haigustega lastel.
Leiti, et lapsed taluvad seda hästi ja et ravimi kõrvaltoimete profiil sarnanes täiskasvanute omaga.
Pikaaegse ohutuse andmed, eriti mis puudutab ravimi võimalikku toimet kasvule ja arengule, on
piiratud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa
väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel
palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Ranitidiini toime on ülispetsiifiline ning seega ei ole ravimi üleannustamise korral karta erilisi ohte.
Üleannustamisel rakendada vastavat sümptomaatilist ja toetavat ravi.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: H - retseptori antagonistid
2
ATC kood. A02BA02

Zantac on spetsiifiline kiire toimega H -retseptorite blokaator. Ravim inhibeerib mao basaalset ja
2
stimuleeritud sekretsiooni. Zantac vähendab maosekretsiooni ning selle happe- ja pepsiinisisaldust.

Ranitidiini ohutust on hinnatud 0…16-aastastel mao liigsest happesusest tingitud haigustega lastel.
Leiti, et lapsed taluvad seda hästi ja et ravimi kõrvaltoimete profiil sarnanes täiskasvanute omaga.

Pikaaegse ohutuse andmed, eriti mis puudutab ravimi võimalikku toimet kasvule ja arengule, on
piiratud.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Lihasest imendub ranitidiin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub tavaliselt 15 minuti
jooksul. Ranitidiin ei seondu väga ulatuslikult plasmavalkudega (15%), kuid omab suurt
jaotusruumala, mis on vahemikus 96...142 liitrit.
Ranitidiin metaboliseerub vähesel määral. Metaboliitidena erituva annuse fraktsioon on sarnane nii
pärast suukaudset kui intravenoosset manustamist (umbes 6% manustatud annusest eritub uriini
lämmastikoksiidina, 2% vääveloksiidina, 2% desmetüülranitidiinina ning 1...2% furoiinhappe
derivaadina). Plasmakontsentratsioon väheneb bieksponentsiaalselt, lõplik poolväärtusaeg on 2...3
tundi. Peamine eritumistee on neerude kaudu. Pärast triitiumiga märgistatud 150mg ranitidiini
intravenoosset manustamist eritus 98% annusest, sh 5% roojaga ning 93% uriiniga, millest omakorda
70% muutumatul kujul eelravimina. Pärast triitiumiga märgistatud 150mg ranitidiini suukaudset
manustamist eritus 96% annusest, sh 26% roojaga ja 70% uriiniga, millest omakorda 35% muutumatul
kujul eelravimina. Sapiga eritub vähem kui 3% annusest. Renaalne kliirens on ligikaudu 500ml/min,
mis ületab glomerulaarfiltratsiooni ja viitab renaalsele tubulaarsekretsioonile.


Patsientide erirühmad
Lapsed/imikud (1 kuu kuni 11 aastat)
Vähesed farmakokineetilised andmed näitavad, et laste ja tervete vabatahtlike vahel ei täheldatud
pärast tulemuste kehakaalu suhtes korrigeerimist ranitidiini intravenoossel manustamisel ravimi
poolväärtusaja (kõikumine üle 3-aastastel lastel: 1,7…2,2 tundi) ja plasmakliirensi (kõikumine üle
3-aastastel lastel: 9…22 ml/min/kg) osas olulisi erinevusi. Farmakokineetilisi andmeid imikute kohta
on väga vähe, aga need tunduvad olevat kooskõlas vanemate laste omadega.

Üle 50-aastased patsiendid
Üle 50-aastastel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud (3...4 tundi) ja kliirens vähenenud, mis on
vastavuses eaga kaasuva neerufunktsiooni muutustega. Samas on süsteemne ekspositsioon ja
kumuleerumine 50% kõrgemad. Need erinevused ületavad alanenud neerufunktsiooni toime ja
viitavad suurenenud biosaadavusele eakamatel patsientidel.

Vastsündinud (alla 1 kuu)
Vähesed farmakokineetilised andmed ajaliste vastsündinute kohta, kellel on tehtud ravi
ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooniga (Extracorporeal Membrane Oxygenation, EMCO),
näitavad, et ranitidiini plasmakliirens pärast intravenoosset manustamist võib vastsündinutel olla
vähenenud (1,5…8,2 ml/min/kg) ja poolväärtusaeg pikenenud.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja
arengutoksilisuse prekliinilised ohutusuuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Naatriumkloriid, veevaba kaaliumdivesinikortofosfaat, dinaatriumvesinikortofosfaat, süstevesi,
lämmastik.

6.2. Sobimatus

Vt lõik 6.6.

6.3. Kõlblikkusaeg


3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida ampulle välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Süstelahus (25 mg/ml) 2 ml värvitus klaasampullis, 5 tk karbis.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Zantac-süstelahust sobib kasutada koos järgnevate infusioonilahustega: 0,9% naatriumkloriidilahus,
5% glükoosilahus, 0,18% naatriumkloriidi- ja 4% glükoosilahus, 4,2%
naatriumvesinikkarbonaadilahus, Hartmanni lahus.
Lahused, mida ei tarvitata 24 tunni jooksul peale valmistamist, tuleb ära visata. Kuigi
sobivusuuringute läbiviimisel on kasutatud polüvinüülkloriidist infusioonikotte
(naatriumvesinikkarbonaadi puhul klaasist pudeleid) ning polüvinüülkloriidist tilkinfusioonisüsteeme,
võib eeldada, et ka polüetüleenist infusioonikottide kasutamisel on lahuse stabiilsus piisav.
Zantac-süstelahust ei tohi steriliseerida autoklaavis.

7. Müügiloa hoidja

GlaxoSmithKline Export Ltd.,
980 Great West Road,
Brentford,
Middlesex TW8 9GS,
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

215298

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.09.1993/31.03.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2014