NEXIUM I.V.

Toimeained: esomeprasool

Ravimi vorm: süste-/infusioonilahuse pulber

Ravimi tugevus: 40mg 10TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on NEXIUM I.V. ja milleks seda kasutatakse

3.
RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahuse pulber.
Valge kuni valkjas pulber või poorne substants.


4.
KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nexiumi süste- ja infusioonilahus on täiskasvanutel näidustatud järgmiselt:
• Parenteraalse ravimvormi kasutamine on näidustatud juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik:
- gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) ösofagiidi ja/või raskete refluksi sümptomitega
patsientidel;
- mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisega seotud maohaavandi ravi;
- mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisega seotud mao- ja
kaksteistsõrmikuhaavandi profülaktika kõrge riskiga patsientidel.
• Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast mao- või
kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu endoskoopilist ravi.

Nexiumi süste- ja infusioonilahus on lastel ja noorukitel vanuses 1-18 aastat näidustatud järgmiselt:
• Parenteraalse ravimvormi kasutamine on näidustatud juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik:
- gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) erosiivse refluksösofagiidi ja/või raskete refluksi
sümptomitega patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud
Antisekretoorne ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik
Patsiente, kes ei ole võimelised manustama ravimit suu kaudu, ravitakse parenteraalselt manustatud
20...40 mg annusega üks kord päevas. Refluksösofagiidiga patsientidele manustatakse 40 mg üks kord
päevas. Reflukshaiguse sümptomaatilise ravi annus on 20 mg üks kord päevas.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

Mittesteroidse põletikuvastase ravimi pikaajalise kasutamisega seotud maohaavandi ravi ning mao- ja
kaksteistsõrmikuhaavandi profülaktika kõrge riskiga patsientidele manustatakse 20 mg üks kord
päevas.

Üldjuhul on intravenoosse ravi kestus lühiajaline ning üleviimine suukaudsele ravile peab toimuma
niipea kui võimalik.

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu retsidiivi vältimiseks
Pärast endoskoopilist ravi mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu korral tuleb manustada 80
mg boolusinfusioonina 30 minuti jooksul, millele järgneb veenisisene püsiinfusioon kiirusega 8 mg/h
kolme päeva jooksul (72 h).

Parenteraalsele ravile peab järgnema maohappesust langetav ravi.

Manustamisviis
Lahuse valmistamine vt lõik 6.6

Süstelahus
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud 5 ml süstelahust (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena
vähemalt 3 minuti jooksul.

20 mg
2,5 ml ehk pool valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3
minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Infusioon
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti
jooksul.

20 mg
Pool valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

80 mg boolusannus
Valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 30 minuti jooksul.

Infusioon kiirusega 8 mg/h
Valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 71,5 tunni jooksul (arvutatud
infusiooni kiirus 8 mg/h. Vt lõik 6.3).

Patsientide eripopulatsioonid

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Annuse kohandamine neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vajalik. Raske neerupuudulikkusega
patsientide ravi osas puudub vastav kliiniline kogemus, seetõttu tuleb neil ravimit kasutada
ettevaatlikkusega (vt lõik 5.2).

Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel
GERD: Annuse kohandamine kerge kuni mõõduka raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel ei
ole vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis ei tohi ööpäevane maksimaalne annus
ületada 20 mg (vt lõik 5.2).

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Haavandi verejooks: Annuse kohandamine kerge kuni mõõduka raskusega maksafunktsiooni häirega
patsientidel ei ole vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis võib esmasele 80 mg Nexium
I.V. süstelahuse boolusannusele järgnev veenisisene püsiinfusioon kiirusega 4 mg/h 71,5 tunni jooksul
olla piisav (vt lõik 5.2).

Kasutamine eakatel patsientidel
Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Kasutamine lastel
Annustamine
Lapsed ja noorukid vanuses 1-18 aastat
Antisekretoorne ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik
Patsiente, kes ei ole võimelised manustama ravimit suu kaudu, ravitakse parenteraalselt üks kord
päevas ning see on üheks osaks GERD ravi koguperioodist (vt annustamine allpoololevas tabelis).

Üldjuhul on intravenoosse ravi kestus lühiajaline ning üleviimine suukaudsele ravile peab toimuma
niipea kui võimalik.

Esomeprasooli soovituslikud intravenoossed annused

Vanuserühm
Erosiivse refluksösofagiidi
GERD sümptomaatiline ravi
ravi
1-11 aastat
Kehamass <20 kg: 10 mg üks
10 mg üks kord ööpäevas
kord ööpäevas
12-18 aastat
Kehamass >20 kg: 10 mg või
20 mg üks kord ööpäevas
20 mg üks kord ööpäevas

Manustamisviis
Lahuse valmistamine vt lõik 6.6

Süstelahus
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud 5 ml süstelahust (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt
3 minuti jooksul.

20 mg
2,5 ml ehk pool valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3
minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

10 mg
1,25 ml valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3 minuti
jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Infusioon
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti
jooksul.

20 mg
Pool valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

10 mg
Veerand valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.
Esomeprasooli koosmanustamine nelfinaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maohaavandi kahtluse või esinemise puhul ja mis tahes muude hoiatavate nähtude ilmnemisel (nt
märkimisväärne kehakaalu langus, korduv oksendamine, neelamisraskus, veriköha või veriroe), tuleb
välistada selle pahaloomulise haiguse olemasolu, sest ravi Nexiumiga võib leevendada sümptomeid ja
põhjustada kasvaja diagnoosimise hilinemise.

Gastrointestinaalsed infektsioonid
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib põhjustada seedetrakti infektsioonide, nagu Salmonella ja
Campylobacteri riski vähest tõusu (vt lõik 5.1).

B12-vitamiini imendumine
Sarnaselt teiste hapet blokeerivate ravimitega võib omeprasool vähendada B12-vitamiini
(tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või akloorhüdria tõttu. Seda võimalust tuleb pikaajalisel ravil
arvestada vähenenud depooga patsientidel ning nendel, kellel on teadaolevad riskitegurid B12-vitamiini
puudulikuks imendumiseks.

Hüpomagneseemia
Patsientidel, keda on prootonpumbainhibiitoritega (PPI), sealhulgas esomeprasooliga, ravitud
vähemalt kolm kuud (tavaliselt üks aasta), on täheldatud rasket hüpomagneseemiat.
Hüpomagneseemia võib anda raskeid manifestatsioone, nagu nõrkust, tetaaniat, deliiriumit, krampe,
segasust ja ventrikulaarset arütmiat, mille algus võib olla peidetud ning jäetud tähelepanuta. Enamusel
patsientidest taandus hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ning PPI ravi katkestamist.
PPI pikaajalist ravi vajavatel patsientidel või nendel, kes kasutavad PPI kombinatsioonis digoksiini või
hüpomagneseemiat tekitavate ravimitega (nt diureetikumid), tuleb magneesiumi taset seerumis mõõta
enne PPI ravi alustamist ning regulaarselt selle järel.

Luumurdude riski tõus
Prootonpumbainhibiitorid, eriti manustatuna kõrgetes annustes pika aja jooksul (>1 aasta), võivad
mõõdukalt tõsta puusa, randme ja lülisamba murdude riski eelkõige eakatel või teiste määratletud
riskitegurite juuresolekul. Vaatlusuuringutes on ilmnenud, et prootonpumbainhibiitorid võivad
luumurdude riski taset tõsta 10-40%. Riski tõus tekib osaliselt ka teiste riskitegurite tõttu. Tõusnud
osteoporoosi riskiga patsiendid peaksid saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele haigusjuhistele
ning nad peaksid kasutama D-vitamiini ja kaltsiumi piisavas koguses.

Kombinatsioon teiste ravimitega
Esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne manustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri
ja prootonpumba inhibiitori kombinatsiooni peetakse vältimatuks, soovitatakse tähelepanelikku
kliinilist jälgimist kombinatsiooni puhul, kus atasanaviiri annust suurendatakse kuni 400 mg koos
100 mg ritonaviiriga. Esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.

Esomeprasool omab CYP2C19 pärssivat toimet. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel tuleb
tähelepanu pöörata võimalikele koostoimetele CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega.
Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5); selle kliiniline tähendus on
teadmata. Ennetava abinõuna tuleb esomeprasooli ja klopidogreeli koosmanustamist vältida.

Toime labortestidele
Tõusnud CgA tase võib segada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Toime vältimiseks tuleb
esomeprasoolravi ajutiselt katkestada vähemalt viis päeva enne CgA mõõtmist.

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale
Antiretroviraalsed ravimid
On teada, et omeprasool omab koostoimet mõnede antiretroviraalsete ravimitega. Teatatud
koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole lõplikult selge. Maosisaldise happelisuse
vähenemine võib muuta antiretroviraalse ravimi imendumist. Teiseks võimalikuks
koostoimemehhanismiks on CYP219.
Omeprasooliga koosmanustamisel on teatatud mõnede antiretroviraalsete ravimite, nagu atasanaviir ja
nelfinaviir, seerumi taseme vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitav. Omeprasooli (40
mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri/ritonaviiri (300 mg/100 mg) koosmanustamine tervetele
vabatahtlikele tekitas atasanaviiri ekspositsiooni olulist langust (ligikaudu 75% järgmistes näitajates:
AUC, Cmax ja Cmin). Atasanaviiri annuse tõstmine kuni 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli
mõju. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri/ritonaviiri (400 mg/100 mg)
koosmanustamine tervetele vabatahtlikele tekitas atasanaviiri ekspositsiooni languse ligi 30% võrra
võrreldes ekspositsiooniga atasanaviiri/ritonaviiri kasutamisel annuses 300 mg/100 mg üks kord
ööpäevas ilma omeprasoolita. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamisel koos
nelfinaviiriga vähenesid nelfinaviiri AUC, Cmax ja Cmin 36…39% ning aktiivse metaboliidi M8 samad
näitajad 75…92%. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja
farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav
(vt lõik 4.4) ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Sakvinaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) kohta on teateid tõusnud tasemest (80...100%) seerumis
samaaegse omeprasoolravi (40 mg üks kord ööpäevas) puhul. Omeprasoolravil annuses 20 mg üks
kord ööpäevas ei ilmnenud toimet darunaviiri ega amprenaviiri ekspositsioonidele (mõlemad ravimid
kombinatsioonis ritonaviiriga). Esomeprasoolravil annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei ilmnenud
toimet amprenaviiri ekspositsioonile (koos või ilma ritonaviirita). Omeprasoolravil annuses 40 mg üks
kord ööpäevas ei ilmnenud toimet lopinaviiri ekspositsioonile (koos ritonaviiriga).

Metotreksaat
Mõnedel juhtudel on teatatud metotreksaadi taseme tõusust, kui metotreksaati on kasutatud
samaaegselt prootonpumbainhibiitoritega. Suures annuses metotreksaadi manustamisel võib osutuda
vajalikuks esomeprasooli ravi ajutine katkestamine.

Takroliimus
On teatatud takroliimuse plasmakontsentratsiooni tõusust esomeprasooli samaaegsel manustamisel.
Takroliimuse kontsentratsioonide ja neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) jälgimist tuleb tõhustada ja
takroliimuse annust vajadusel muuta.

pH tasemest sõltuvalt imenduvad ravimid
Maohappe pärssimine esomeprasooli ja teiste prootonpumbainhibiitorite ravi ajal võib vähendada või
suurendada teiste mao pH tasemest sõltuva imendumisega ravimite imendumist. Sarnaselt teiste
happesekretsiooni pärssivate ravimitega väheneb esomeprasooli samaaegsel manustamisel
ketokonasooli, itrakonasooli ja erlotiniibi imendumine, samal ajal kui digoksiini imendumine
suureneb. Samaaegne ravi omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiiniga suurendas tervetel isikutel
digoksiini biosaadavust 10% võrra (kuni 30% kahel isikul kümnest). Digoksiini toksilisuse kohta on
harva teatatud. Siiski tuleb rakendada ettevaatust suures annuses digoksiini manustamisel eakatele
patsientidele. Nendel juhtudel tuleb rakendada digoksiini ravi jälgimist.

CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvad ravimid
Esomeprasool inhibeerib CYP2C19 isoensüümi, mille kaudu ravim peamiselt metaboliseerub. Seega
esomeprasooli kombineerimisel teiste CYP2C19 kaudu metaboliseeritavate ravimitega nagu
diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jt, võib viimaste plasmakontsentratsioon
suureneda ning tekkida vajadus nende annuste vähendamiseks. In vivo koostoimeuuringuid ei ole
suures annuses veenisisese ravi korral (80 mg+8 mg/h) läbi viidud. Esomeprasooli toime CYP2C19
vahendusel metaboliseeruvatele ravimitele võib olla enam väljendunud selle ravi korral. 3 päeva
kestva veenisisese ravi ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete osas.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

Diasepaam
Tervetele vabatahtlikele diasepaami ja 30 mg esomeprasooli samaaegsel manustamisel vähenes
diasepaami CYP2C19 kliirens 45% võrra.

Fenütoiin
Samaaegsel fenütoiini ja 40 mg esomeprasooli manustamisel epileptikutele suurenes fenütoiini
plasmasisaldus 13% võrra. Kui ravi esomeprasooliga on alustatud või lõpetatud, on soovitav jälgida
fenütoiini kontsentratsiooni plasmas.

Vorikonasool
Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraadi) Cmax 15% ja
AUC-d 41% võrra.

Tsilostasool
Omeprasool ja esomeprasool omavad CYP2C19 pärssivat toimet. Tervetele vabatahtlikele annuses 40
mg manustatud omeprasool suurendas tsilostasooli Cmax ja AUC vastavalt 18% ja 26% ning samu
näitajaid tsilostasooli aktiivsel metaboliidil vastavalt 29% ja 69%.

Tsisapriid
Kui tervetele vabatahtlikele manustati samaaegselt tsisapriidi ja 40 mg esomeprasooli, suurenes
viimase plasmakontsentratsioon/aeg kõvera alune pindala (AUC) 32% ja eliminatsiooni
poolväärtusaeg pikenes 31% võrra, kuid ei tekkinud tsisapriidi plasmakontsentratsiooni
märkimisväärset suurenemist. Ainult tsisapriidi manustamisel täheldati vähest QT-intervalli
pikenemist, kuid tsisapriidi ja esomeprasooli koosmanustamisel intervalli edasist pikenemist ei
täheldatud (vt ka lõik 4.4).

Varfariin
Kliinilises uuringus tervetel vabatahtlikel, kus manustati 40 mg esomeprasooli samaaegselt
varfariiniga, täheldati, et koagulatsiooniajad jäid lubatud vahemikku. Siiski on suukaudse
esomeprasooli kasutamisel samaaegselt varfariiniga üksikjuhtudel täheldatud kliiniliselt olulist INR-
väärtuste tõusu. Soovitatav on varfariini ja teiste kumariini derivaatidega samaaegse ravi alustamisel
ning lõpetamisel jälgida vastavaid näitajaid.

Klopidogreel
Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringutes on ilmnenud farmakokineetiline/farmakodünaamiline
koostoime klopidogreeli (300 mg algannuses/75 mg ööpäevases säilitusannuses) ja esomeprasooli (40
mg suukaudselt ööpäevas) vahel, mille korral langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi
plasmakontsentratsioon keskmiselt 40% võrra; sellest tulenevalt vähenes (ADP indutseeritud)
trombotsüütide agregatsiooni maksimaalne pärssimine keskmiselt 14% võrra.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus, milles manustati klopidogreeli koos fikseeritud annuses
esomeprasooli (20 mg) ja atsetüülsalitsüülhappega (81 mg) võrreldes ainult klopidogreeli saava
rühmaga, langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioon peaaegu 40%. Siiski, (ADP
indutseeritud) trombotsüütide agregatsiooni maksimaalse pärssimise tase oli võrdne klopidogreeli ja
klopidogreel+kombinatsiooni (esomeprasool ja atsetüülsalitsüülhape) rühmades, tõenäoliselt madalas
annuses antud atsetüülsalitsüülhappe tõttu.

Mitmetest vaatlusuuringutest on saadud vastuolulisi tulemusi kardiovaskulaarsete tromboembooliliste
sündmuste riski tõusu kohta klopidogreeli ja esomeprasooli koosmanustamisel. Ettevaatusabinõuna
klopidogreeli samaaegset kasutamist ei soovitata.

Uuritud ravimid, millel puudub kliiniliselt oluline koostoime
Amoksitsilliin ja kinidiin
Esomeprasool ei oma kliiniliselt olulist toimet amoksitsilliini või kinidiini farmakokineetikale.

Naprokseen või rofekoksiib
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Esomeprasooli samaaegsel manustamisel kas naprokseeni või rofekoksiibiga ei leitud lühiajalistes
uuringutes ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.

Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale
CYP2C19 ja/või CYP3A4 pärssivad ravimid
Esomeprasool metaboliseerub CYP2C19 ja CYP3A4 isoensüümide vahendusel. Samaaegsel
esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) manustamisel
esomeprasooli AUC kahekordistub. Samaaegsel esomeprasooli ja CYP2C19 ning CYP3A4
kombineeritud inhibiitori manustamisel võib esomeprasooli ekspositsioon (AUC) enam kui
kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUCτ-d 280%
võrra. Esomeprasooli annuse kohandamine ei ole kummaski olukorras regulaarselt vajalik. Ometi
tuleb annuse kohandamist kaalutleda raske maksakahjustusega patsientidel ja kui on näidustatud
pikaajaline ravi.

CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerivad ravimid
CYP2C19 või CYP3A4 ensüümide teadaolevad indutseerijad (nt rifampitsiin ja liht-naistepuna)
võivad esomeprasooli ainevahetuse kiirendades langetada esomeprasooli taset seerumis.

Lapsed
Uuringud koostoimete kindlakstegemiseks on teostatud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Nexiumi kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Ratseemilise segu, omeprasooli,
kasutamine raseduse ajal ei ole põhjustanud malformatsioone ega lootetoksilisust. Loomkatsed ei ole
näidanud esomeprasooli otsest ega kaudset embrüonaalset/fetaalset arengut kahjustavat toimet.
Ratseemilise seguga tehtud loomkatsetes ei leitud otsest ega kaudset kahjustavat toimet rasedusele,
sünnitusele või postnataalsele arengule. Rasedatele tuleb ravimit määrata ettevaatusega.

Mõõdukas hulk rasedusega seotud andmeid (300…1000 rasedust) ei viita esomeprasooli
malformatiivsele või loote/vastsündinu toksilisusega seotud toimele.

Loomkatsetes ei ilmne otsest või kaudset kahjustavat toimet, mis võiksid tuleneda reproduktiivsest
toksilisusest (vt lõik 5.3).

Imetamine
Pole teada, kas esomeprasool eritub rinnapiima. Esomeprasooli toime kohta vastsündinutel/väikelastel
puuduvad piisavad andmed. Nexiumi kasutamine rinnaga toitmise ajal ei ole soovitatav.

Fertiilsus
Loomkatsetes suukaudse ratseemilise seguga (omeprasool) ei ilmne fertiilsust puudutavaid toimeid.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Esomeprasoolil on kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Teatatud on
pearinglusest (aeg-ajalt) ja nägemise ähmastumisest (harv) (vt lõik 4.8). Nende seisunditega
patsientidel ei ole soovitav autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete profiili kokkuvõte
Peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus ja iiveldus on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kliinilistes
uuringutes (ning turuletuleku järgselt). Lisaks on ohutusprofiil sarnane arvestades erinevaid
ravimvorme, ravi näidustusi, vanuserühmi ja patsientide rühmi. Annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid ei
ole täheldatud.

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Kõrvaltoimete tabel
Esomeprasooli kliinilistes uuringutes ja/või tavakasutuses on täheldatud või kahtlustatud järgmiste
kõrvaltoimete esinemist. Ükski kõrvaltoimetest ei ole teadaolevalt annusest sõltuv. Kõrvaltoimed
klassifitseeritakse vastavalt esinemissagedustele ja organsüsteemide klassidele. Esinemissagedus on
määratletud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/100); harv (≥1/10000 kuni
<1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
Leukopeenia,
trombotsütopeenia
Väga harv
Agranulotsütoos,
pantsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Harv
Ülitundlikkusreaktsioonid nt
palavik, angioödeem,
anafülaktiline reaktsioon/šokk
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt
Perifeerne turse
Harv
Hüponatreemia
Teadmata
Hüpomagneseemia (vt lõik 4.4);
raske hüpomagneseemia võib
tekkida seoses
hüpokaltseemiaga.
Hüpomagneseemia võib
tekkida ka seoses
hüpokaleemiaga.
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus
Harv
Agiteeritus, segasus,
depressioon
Väga harv
Agressiivsus, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired
Sage
Peavalu
Aeg-ajalt
Segasus, paresteesia, unisus
Harv
Maitsetundlikkuse häired
Silma kahjustused
Harv
Nägemise ähmastumine
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Pearinglus
Respiratoorsed, rindkere ja
Harv
Bronhospasm
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, kõhukinnisus,
kõhulahtisus, puhitus,
iiveldus/oksendamine
Aeg-ajalt
Suukuivus
Harv
Stomatiit, gastrointestinaalne
kandidoos
Teadmata
Mikroskoopiline koliit
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Maksa ensüümide aktiivsuse
suurenemine
Harv
Hepatiit kollasusega või ilma
Väga harv
Maksapuudulikkus,
entsefalopaatia eelneva
maksakahjustusega patsientidel
Naha ja naha aluskoe
Aeg-ajalt
Dermatiit, sügelus, lööve,
kahjustused
urtikaaria
Harv
Alopeetsia, valgustundlikkus
Väga harv
Erythema multiforme, Stevens-
Johnsoni sündroom, toksiline
epidermolüüs (TEN)
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
Puusa-, randme- või
kahjustused
lülisambamurd (vt lõik 4.4)
Harv
Artralgia, müalgia
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Väga harv
Lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired

Interstitsiaalne nefriit; mõnel
patsiendil on teatatud
samaaegsest
neerupuudulikkusest
Reproduktiivse süsteemi ja
Väga harv
Günekomastia
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Harv
Halb enesetunne, suurenenud
manustamiskoha reaktsioonid
higistamine
*Süstekoha reaktsioone on peamiselt täheldatud kolmepäevases (72 h) kõrge annuse uuringus (vt lõik
5.3).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Lapsed
Randomiseeritud avatud mitmerahvuselises uuringus hinnati üks kord ööpäevas manustatavate
esomeprasooli veenisiseste korduvannuste farmakokineetikat nelja päeva jooksul pediaatrilistel
patsientidel (0…18-aastased) (vt lõik 5.2). Ravimi ohutust hinnati 57 patsiendil (nendest 8 last vanuses
1-5 aastat). Ohutusalased tulemused on kooskõlas esomeprasooli teadaoleva ohutusalase andmestikuga
ning uusi ohutusalaseid tähelepanekuid ei tehtud.

4.9 Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise kohta puuduvad andmed. 280 mg annuse suukaudse manustamise järgselt
ilmnesid seedetrakti nähud ja nõrkus. Ühekordsel 80 mg esomeprasooli suukaudsel ning 308 mg/24 h
intravenoossel kasutamisel ohtlikke tagajärgi ei ilmnenud.
Spetsiifilist antidooti ravimile ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ega
ole seetõttu dialüüsitav. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja tuleb kasutada vastavaid
organismi üldtoetavaid abinõusid.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained,
prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05.

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise
toimemehhanismiga: parietaalrakkude prootonpumba pärssimisega. Omeprasooli R- kui S-isomeeril
on sarnane farmakodünaamiline aktiivsus.

Toimemehhanism
Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ning muutub aktiivseks ravimvormiks
parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta pärsib ensüüm
H+/K+-ATP-aasi - prootonpumpa ja inhibeerib sellega nii basaalset kui ka stimuleeritud
happesekretsiooni.

Farmakodünaamilised toimed
Pärast viiepäevast suukaudset esomeprasooli manustamist annustes 20 mg ja 40 mg püsis
gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel maokeskkonna pH üle 4 keskmiselt vastavalt 13
tundi ja 17 tundi ööpäevas. Ravimi toime on sarnane sõltumata suukaudsest või intravenoossest
manustamisest.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Kasutades plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina AUC-d, on võimalik näha seost ravimi
plasmakontsentratsiooni ja happesekretsiooni pärssiva toime vahel pärast esomeprasooli suukaudset
manustamist.

80 mg esomeprasooli manustamisel tervetele isikutele boolusannuses veenisiseselt 30 minuti jooksul,
millele järgnes püsiinfusioon kiirusega 8 mg/h 23,5 tunni jooksul, püsis maosisene pH üle 4 ja üle 6
keskmiselt vastavalt 21 tundi ja 11-13 tundi.

Umbes 78% refluksösofagiidiga patsientidest paraneb 40 mg esomeprasooli 4-nädalase, 93%
patsientidest 8-nädalase kasutamise järel.

Randomiseeritud topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus osalenud endoskoopiliselt tõestatud
peptilise haavandi verejooksuga, kirjeldatud kui Forrest Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9%, 43%, 38% ja
10%) rühma patsiendid randomiseeriti Nexium I.V. süstelahuse rühma (n=375) või platseeborühma
(n=389). Endoskoopilise ravi järgselt manustati patsientidele 30-minutilise veenisisese infusioonina
kas 80 mg esomeprasooli, millele järgnes püsiinfusioon 8 mg/h või platseebot 72 tunni jooksul. Pärast
esmast 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid 40 mg suukaudset Nexiumi 27 päeva jooksul
maohappesuse langetamiseks. Verejooks retsidiveerus 3 päeva jooksul 5,9%-l Nexium I.V. rühma
patsientidest ning 10,3%-l platseeborühma patsientidest. 30. ravijärgsel päeval tekkis verejooksu
retsidiiv vastavalt 7,7%-l ja 13,6%-l patsientidest.

Ravi ajal antisekretoorse preparaadiga suureneb seerumi gastriini hulk, vastusena vähenenud
happetootmisele. Samal põhjusel suureneb ka kromograniin A (CgA) tase seerumis. CgA taseme tõus
võib mõjutada neuroendokriinsete tuumorite uuringute tulemust. Kirjandusest saadud andmetele
tuginedes tuleb ravi prootonpumbainhibiitoritega katkestada viis kuni neliteist päeva enne CgA
mõõtmist. Mõõtmist võib korrata, kui tase seerumis ei ole normaliseerunud.

Nii esomeprasooli suukaudselt pikaajaliselt kasutavatel lastel kui täiskasvanutel on täheldatud ECL-
rakkude arvu suurenemist, mis võib olla seotud gastriini seerumitaseme tõusuga. Sellel leiul ei ole
tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Antisekretoorse preparaadi pikaaegsel kasutamisel on täheldatud vähest maonäärmete tsüstide
esinemissageduse suurenemist. Nimetatud muutus on happesekretsiooni pärssimise füsioloogiline
tagajärg ning möödub tavaliselt pärast ravi lõpetamist.

Maohappesuse vähenemisel igasugusel põhjusel, kaasa arvatud prootonpumba inhibiitorite
kasutamine, suureneb mao-sooletrakti normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate bakterite hulk. Ravi
prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada mao-seedetrakti infektsioonide, nagu
Salmonella ja Campylobacter, tekkeriski, tõenäoliselt ka Clostridium difficile seedetrakti infektsiooni
tekkeriski haiglapatsientidel.

Lapsed
Platseebokontrolliga uuringus (98 patsienti vanuses 1…11 kuud) hinnati GERD haigustunnuste ja
-nähtudega patsientidel ravi efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli annuses 1 mg/kg üks kord
ööpäevas manustati suu kaudu 2 kahe nädala jooksul (uuringu avatud faas) ning 80 patsienti kaasati
uuringusse veel neljaks nädalaks (topeltpime, ravi lõpetamise faas). Esmase tulemusnäitaja puhul -aeg katkestamiseni sümptomite ägenemise tõttu - esomeprasooli ja platseebo vahel olulist erinevust ei
leitud.

Platseebokontrolliga uuringus (52 patsienti vanuses alla 1 kuu) hinnati GERD sümptomitega
patsientidel ravi efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli annuses 0,5 mg /kg üks kord ööpäevas
manustati suu kaudu vähemalt 10 päeva jooksul. Esmase tulemusnäitaja puhul - GERD-i sümptomite
sageduse muutus võrreldes ravile eelnenud perioodiga - statistiliselt olulist erinevust ei leitud.

Pediaatriliste uuringute tulemused näitavad ka, et esomeprasooli annused 0,5 mg/kg ja 1,0 mg/kg
vastavalt alla 1-kuulistel ja 1…11-kuulistel väikelastel lühendavad aega, mille jooksul on söögitoru
pH<4.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

Pikaajalisel PPI ravil olevate pediaatriliste GERD patsientidega (vanuses <1 aasta kuni 17 aastat)
läbiviidud uuringus arenes 61% lastest ECL-rakkude hüperplaasia, millel puudus kliiniline tähendus
ning mis ei arenenud edasi atroofiliseks gastriidiks ega kartsinoidseks tuumoriks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine
Jaotusruumala oli tervetel vabatahtlikel puhkeolekus ligikaudu 0,22 l/kg. Keskmiselt 97%
esomeprasoolist seondub vereplasma valkudega.

Biotransformatsioon
Esomeprasool metaboliseerub täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Põhiosa
esomeprasooli metabolismist sõltub isoensüümist CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü-ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist, CYP3A4-st,
mis on vastutav esomeprasoolsulfooni, peamise plasmas leitud metaboliidi tekke eest.

Eritumine
Allpool toodud parameetrid peegeldavad peamiselt talitlusliku CYP2C19 isoensüümiga isikute, nn
kiirete metaboliseerijate farmakokineetikat.

Plasma kogukliirens on ligikaudu 17 l/h pärast ühekordse annuse ja ligikaudu 9 l/h ravimi korduval
manustamisel. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast ravimi korduvat üks kord ööpäevas manustamist
on ligikaudu 1,3 tundi.

Esomeprasool elimineerub plasmast täielikult ega kumuleeru pikaajalisel manustamisel üks kord
ööpäevas.

Esomeprasooli põhimetaboliidid ei oma toimet maohappe sekretsioonile. Ligikaudu 80% suukaudselt
manustatud annusest eritub uriini kaudu metaboliitidena, ülejäänu väljaheitega. Muutumatul kujul on
toimeainet uriinist leitud vähem kui 1% manustatud annusest.

Lineaarsus-mittelineaarsus
Plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneb esomeprasooli korduval manustamisel
ning selle suurenemine on annusest sõltuv (tekib mittelineaarne annuse-AUC suhte suurenemine).
Selline AUC muutus on seotud esmase maksapassaaži käigus toimuva metabolismi aeglustumise ja
seega süsteemse kliirensi vähenemisega, mille põhjuseks on ensüüm CYP2C19 aktiivsuse pärssimine
esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt.

40 mg korduvate annuste manustamise järgselt veenisiseste süstetena on keskmine tipmine
plasmakontsentratsioon ligikaudu 13,6 µmol/l. Keskmine tipmine plasmakontsentratsioon pärast
vastavaid suukaudseid annuseid on ligikaudu 4,6 µmol/l. Võrreldes suukaudse manustamisega tekib
pärast veenisisest manustamist suhteliselt väiksem tõus (ligikaudu 30% ulatuses). Pärast 30-minutilise
esomeprasooli infusiooni veenisisest manustamist (annuses 40 mg, 80 mg või 120 mg), millele järgneb
23,5-tunnine püsiinfusioon (4 mg/h või 8 mg/h), tekkiv plasmakontsentratsioon on lineaarses
sõltuvuses annusest.

Spetsiaalsed patsientide populatsioonid
Aeglased metaboliseerijad
Ligikaudu 3%-l populatsioonist puudub talitluslik ensüüm CYP2C19 ja neid nimetatakse aeglasteks
metaboliseerijateks. Sellistel inimestel metaboliseerub esomeprasool tõenäoliselt CYP3A4
vahendusel. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel
metaboliseerijatel ravimi keskmine plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ligikaudu
100% kõrgem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiiretel metaboliseerijatel).
Keskmine plasmakontsentratsioon suurenes umbes 60%. Sarnaseid erinevusi on täheldatud ka
esomeprasooli veeni manustamisel. Nimetatud iseärasused ei mõjuta siiski esomeprasooli
annustamisskeemi.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

Sugu
Pärast esomeprasooli ühekordset suukaudset manustamist annuses 40 mg on naistel keskmine
plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala 30% suurem kui meestel. Korduval manustamisel üks
kord päevas soolisi erinevusi ei ole täheldatud. Analoogseid erinevusi on täheldatud ka intravenoossel
manustamisel. Ka need andmed ei mõjuta esomeprasooli annustamisskeemi.

Maksatalitluse häire
Keskmise ja mõõduka raskusega maksatalitluse häirega patsientidel võib esomeprasooli metabolism
olla aeglustunud. Raskekujulise maksapuudulikkusega patsientidel on esomeprasooli AUC
kahekordistunud. Seetõttu ei tohi GERD diagnoosiga raskekujulise maksapuudulikkusega patsientidel
ületada esomeprasooli ööpäevast annust 20 mg. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis võib
esmasele 80 mg Nexium I.V. süstelahuse boolusannusele järgnev veenisisene püsiinfusioon kiirusega
4 mg/h 71,5 tunni jooksul olla piisav (vt lõik 5.2). Üks kord päevas annustamisel ei ilmne
esomeprasooli ega tema peamiste metaboliitide kuhjumise tunnused.

Neerutalitluse häire
Kahjustunud neerutalitlusega patsientidel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud. Kuna neerude kaudu
erituvad peamiselt esomeprasooli inaktiivsed metaboliidid, siis neerutalitluse häirega patsientidel
esomeprasooli metabolism arvatavasti ei muutu.

Vanemaealised
Eakatel inimestel (71…80-aastastel) ei erine esomeprasooli metabolism märkimisväärselt teistest
inimestest.

Lapsed
Randomiseeritud avatud mitmerahvuselises korduvannustega uuringus manustati esomeprasooli
3-minutilise süstena üks kord ööpäevas nelja päeva jooksul. Uuringusse oli kaasatud 59 pediaatrilist
patsienti vanuses 0…18 aastat, kellest 50 (sealhulgas 7 last vanuses 1…5 aastat) lõpetasid uuringu
ning keda hinnati esomeprasooli farmakokineetika suhtes.

Allpoololev tabel kirjeldab esomeprasooli süsteemset ekspositsiooni 3 minutit kestnud süstena
veenisisese manustamise järel pediaatrilistel patsientidel ja täiskasvanud tervetel isikutel. Väärtused on
toodud geomeetriliste keskmistena (vahemik). 20 mg annust täiskasvanuile manustati 30-minutilise
infusioonina. Css, max mõõdeti 5 minutit pärast annust kõikides pediaatrilistes rühmades, 7 minutit
pärast 40 mg annust ja samuti 20 mg annuse infusiooni järel täiskasvanutel.

Vanuserühm
Annuse rühm
AUC (mcmol*h/l)
C
(mcmol/l)
ss, max
0…1 kuud*
0,5 mg/kg (n=6)
7,5 (4,5-20,5)
3,7 (2,7-5,8)
1…11 kuud*
1,0 mg/kg (n=6)
10,5 (4,5-22,2)
8,7 (4,5-14,0)
1…5 aastat
10 mg (n=7)
7,9 (2,9-16,6)
9,4 (4,4-17,2)

10 mg (n=8)
6,9 (3,5-10,9)
5,6 (3,1-13,2)
6…11 aastat
20 mg (n=8)
14,4 (7,2-42,3)
8,8 (3,4-29,4)
20 mg (n=6)**
10,1 (7,2-13,7)
8,1 (3,4-29,4)
12…17 aastat
20 mg (n=6)
8,1 (4,7-15,9)
7,1 (4,8-9,0)
40 mg (n=8)
17,6 (13,1-19,8)
10,5 (7,8-14,2)
Täiskasvanud
20 mg (n=22)
5,1 (1,5-11,8)
3,9 (1,5-6,7)
40 mg (n=41)
12,6 (4,8-21,7)
8,5 (5,4-17,9)
*Alla 1-kuuline patsient on määratletud kui patsient, kelle korrigeeritud vanus on ≥32 ja <44 täisnädalat,
kusjuures korrigeeritud vanus on sünnieelse ja -järgse aja summa täisnädalates. 1…11-kuuline patsiendi
korrigeeritud vanus on ≥44 täisnädalat.
**Välja arvatud kaks patsienti, üks arvatavalt CYP2C19 aeglane metaboliseerija ja teine samaaegsel ravil
CYP3A4 inhibiitoriga.

Mudelil põhineva ennustuse kohaselt väheneb Css,max esomeprasooli 10-, 20- ja 30-minutilise
veenisisese manustamise järgselt keskmiselt vastavalt 37-49%, 54-66% ja 61-72% kõikides vanuse- ja
annusrühmades võrreldes 3-minutilise süstena manustatud annuse järgselt.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ohutusalase farmakoloogia, korduvmanustamisega teostatud toksilisuse, genotoksilisuse,
kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutes saadud mittekliinilistes andmetes erilist
potentsiaalset ohtu inimesele ei leitud. Kliinilistes uuringutes mittetäheldatud kõrvaltoimed, mis
ilmnesid loomkatsetes plasmakontsentratsioonide juures, mis olid sarnased kliinilistele
plasmakontsentratsioonidele ja mis võivad omada kliinilist tähendust, olid järgmised:
rottidel ratseemilise seguga teostatud pikaajalistes kartsinogeensusuuringutes täheldati ECL-rakkude
hüperplaasiat ja kartsinoidide teket maos. Sellised toimed olid ilmselt seotud maohappe produktsiooni
vähenemise tõttu tekkinud väljendunud sekundaarse hüpergastrineemiaga, mis ilmnes rottidel pärast
pikaajalist ravi maohappe produktsiooni pärssivate ravimitega.




6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga viaal sisaldab 1,5 mg dinaatriumedetaati ja naatriumhüdroksiidi vastavalt pH reguleerimiseks
vajalikule hulgale (0,2-1mg).

6.2 Sobimatus

Süste- või infusioonilahus:
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Süste- või infusioonilahuse pulber:
3 aastat.

Süste- või infusioonilahus:
Kasutusvalmis lahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus on tagatud 12 tundi normaalse päevavalguse
käes temperatuuril kuni 30 ºC. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks kasutada vahetult pärast
süstelahuse valmistamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Viaalid:
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC. Hoida originaalpakendis, valguse ees kaitstult.
Viaale on lubatud hoida normaalse päevavalguse käes ilma karbita kuni 24 tundi.
Lahustatud ravimi säilitamine vt lõik 6.3












6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Üks viaal sisaldab kuivainena 42,5 mg esomeprasoolnaatriumi, mis vastab 40 mg esomeprasoolile.

5 ml viaal värvitust boorsilikaat-klaasist (Ph Eur, tüüp I). Lateksivabast bromobutüülkummist (Ph Eur
tüüp I) valmistatud kork, kaetud alumiiniumkattega ning ärarebitava plastikust kilega.

Pakendis on 1 või 10 viaali.
Kõiki pakendi suuruseid ei pruugi olla müügil

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Pulber süste- või infusioonilahuse valmistamiseks

Kasutusvalmis süste- või infusioonilahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida, avastamaks
võimaliku saaste või värvimuutuse esinemist.
Kasutada tohib ainult selget lahust.
Ravim on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.
20 mg annuse manustamiseks kasutatakse vaid pool valmistatud süstelahusest.
Kasutamata lahus tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

Süstelahus
Süstelahuse valmistamiseks lisatakse viaalis paiknevale esomeprasooli kuivainele 5 ml
naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahust intravenoosseks kasutamiseks.
Kasutusvalmis süstelahus on selge ning värvitu kuni õrnalt kollaka värvusega.

Infusioon
Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse ühe esomeprasooli kuivainet sisaldava viaali sisu 100
ml-s naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses intravenoosseks kasutamiseks.
Kasutusvalmis süstelahus on selge ning värvitu kuni õrnalt kollaka värvusega.

80 mg infusioon
Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse kahe esomeprasooli 40 mg kuivainet sisaldava viaali
sisu kuni 100 ml-s naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses intravenoosseks kasutamiseks.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB
S-151 85 Södertälje
Rootsi


8.
MÜÜGILOA NUMBER

Nexium I.V., 40 mg süste- või infusioonilahuse pulber: 480405


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.08.2005/29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole.
AstraZeneca Eesti OÜ
Järvevana tee 9, 11314 Tallinn
Tel: 654 9600
e-mail: estonia@astrazeneca.com
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Nexium I.V., 40 mg süste- või infusioonilahuse pulber

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks viaal sisaldab kuivainena 42,5 mg esomeprasoolnaatriumi, mis vastab 40 mg esomeprasoolile.

Teadaolevat toimet omavad abiained:
See ravim sisaldab <1 mmol naatriumi (23 mg) 40 mg kohta, st peaaegu naatriumivaba.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Süste- või infusioonilahuse pulber.
Valge kuni valkjas pulber või poorne substants.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Nexiumi süste- ja infusioonilahus on täiskasvanutel näidustatud järgmiselt:
• Parenteraalse ravimvormi kasutamine on näidustatud juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik:
- gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) ösofagiidi ja/või raskete refluksi sümptomitega
patsientidel;
- mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisega seotud maohaavandi ravi;
- mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisega seotud mao- ja
kaksteistsõrmikuhaavandi profülaktika kõrge riskiga patsientidel.
• Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast mao- või
kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu endoskoopilist ravi.

Nexiumi süste- ja infusioonilahus on lastel ja noorukitel vanuses 1-18 aastat näidustatud järgmiselt:
• Parenteraalse ravimvormi kasutamine on näidustatud juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik:
- gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) erosiivse refluksösofagiidi ja/või raskete refluksi
sümptomitega patsientidel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Antisekretoorne ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik
Patsiente, kes ei ole võimelised manustama ravimit suu kaudu, ravitakse parenteraalselt manustatud
20...40 mg annusega üks kord päevas. Refluksösofagiidiga patsientidele manustatakse 40 mg üks kord
päevas. Reflukshaiguse sümptomaatilise ravi annus on 20 mg üks kord päevas.

Mittesteroidse põletikuvastase ravimi pikaajalise kasutamisega seotud maohaavandi ravi ning mao- kaksteistsõrmikuhaavandi profülaktika kõrge riskiga patsientidele manustatakse 20 mg üks kord
päevas.

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Üldjuhul on intravenoosse ravi kestus lühiajaline ning üleviimine suukaudsele ravile peab toimuma
niipea kui võimalik.

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu retsidiivi vältimiseks
Pärast endoskoopilist ravi mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu korral tuleb manustada 80
mg boolusinfusioonina 30 minuti jooksul, millele järgneb veenisisene püsiinfusioon kiirusega 8 mg/h
kolme päeva jooksul (72 h).

Parenteraalsele ravile peab järgnema maohappesust langetav ravi.

Lahuse valmistamine vt lõik 6.6

Süstelahus
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud 5 ml süstelahust (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena
vähemalt 3 minuti jooksul.

20 mg
2,5 ml ehk pool valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3
minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Infusioon
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti
jooksul.

20 mg
Pool valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

80 mg boolusannus
Valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 30 minuti jooksul.

Infusioon kiirusega 8 mg/h
Valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 71,5 tunni jooksul (arvutatud
infusiooni kiirus 8 mg/h. Vt lõik 6.3).

Patsientide eripopulatsioonid

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Annuse kohandamine neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vajalik. Raske neerupuudulikkusega
patsientide ravi osas puudub vastav kliiniline kogemus, seetõttu tuleb neil ravimit kasutada
ettevaatlikkusega (vt lõik 5.2).

Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel
GERD: Annuse kohandamine kerge kuni mõõduka raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel ei
ole vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis ei tohi ööpäevane maksimaalne annus
ületada 20 mg (vt lõik 5.2).

Haavandi verejooks: Annuse kohandamine kerge kuni mõõduka raskusega maksafunktsiooni häirega
patsientidel ei ole vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis võib esmasele 80 mg Nexium
I.V. süstelahuse boolusannusele järgnev veenisisene püsiinfusioon kiirusega 4 mg/h 71,5 tunni jooksul
olla piisav (vt lõik 5.2).

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Kasutamine eakatel patsientidel
Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Kasutamine lastel
Annustamine
Lapsed ja noorukid vanuses 1-18 aastat
Antisekretoorne ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik
Patsiente, kes ei ole võimelised manustama ravimit suu kaudu, ravitakse parenteraalselt üks kord
päevas ning see on üheks osaks GERD ravi koguperioodist (vt annustamine allpoololevas tabelis).

Üldjuhul on intravenoosse ravi kestus lühiajaline ning üleviimine suukaudsele ravile peab toimuma
niipea kui võimalik.

Esomeprasooli soovituslikud intravenoossed annused

Vanuserühm
Erosiivse refluksösofagiidi
GERD sümptomaatiline ravi
ravi
1-11 aastat
Kehamass <20 kg: 10 mg üks
10 mg üks kord ööpäevas
kord ööpäevas
12-18 aastat
Kehamass >20 kg: 10 mg või
20 mg üks kord ööpäevas
20 mg üks kord ööpäevas

Manustamisviis
Lahuse valmistamine vt lõik 6.6

Süstelahus
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud 5 ml süstelahust (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt
3 minuti jooksul.

20 mg
2,5 ml ehk pool valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3
minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

10 mg
1,25 ml valmistatud süstelahusest (8 mg/ml) manustatakse veenisisese süstena vähemalt 3 minuti
jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Infusioon
40 mg
Pulbri lahustamisel valmistatud infusioonilahus manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti
jooksul.

20 mg
Pool valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

10 mg
Veerand valmistatud infusioonilahusest manustatakse veenisisese infusioonina 10...30 minuti jooksul.
Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Esomeprasooli koosmanustamine nelfinaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maohaavandi kahtluse või esinemise puhul ja mis tahes muude hoiatavate nähtude ilmnemisel (nt
märkimisväärne kehakaalu langus, korduv oksendamine, neelamisraskus, veriköha või veriroe), tuleb
välistada selle pahaloomulise haiguse olemasolu, sest ravi Nexiumiga võib leevendada sümptomeid ja
põhjustada kasvaja diagnoosimise hilinemise.

Gastrointestinaalsed infektsioonid
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib põhjustada seedetrakti infektsioonide, nagu Salmonella ja
Campylobacteri riski vähest tõusu (vt lõik 5.1).

B -vitamiini imendumine
12
Sarnaselt teiste hapet blokeerivate ravimitega võib omeprasool vähendada B12-vitamiini
(tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või akloorhüdria tõttu. Seda võimalust tuleb pikaajalisel ravil
arvestada vähenenud depooga patsientidel ning nendel, kellel on teadaolevad riskitegurid B12-vitamiini
puudulikuks imendumiseks.

Hüpomagneseemia
Patsientidel, keda on prootonpumbainhibiitoritega (PPI), sealhulgas esomeprasooliga, ravitud
vähemalt kolm kuud (tavaliselt üks aasta), on täheldatud rasket hüpomagneseemiat.
Hüpomagneseemia võib anda raskeid manifestatsioone, nagu nõrkust, tetaaniat, deliiriumit, krampe,
segasust ja ventrikulaarset arütmiat, mille algus võib olla peidetud ning jäetud tähelepanuta. Enamusel
patsientidest taandus hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ning PPI ravi katkestamist.
PPI pikaajalist ravi vajavatel patsientidel või nendel, kes kasutavad PPI kombinatsioonis digoksiini või
hüpomagneseemiat tekitavate ravimitega (nt diureetikumid), tuleb magneesiumi taset seerumis mõõta
enne PPI ravi alustamist ning regulaarselt selle järel.

Luumurdude riski tõus
Prootonpumbainhibiitorid, eriti manustatuna kõrgetes annustes pika aja jooksul (>1 aasta), võivad
mõõdukalt tõsta puusa, randme ja lülisamba murdude riski eelkõige eakatel või teiste määratletud
riskitegurite juuresolekul. Vaatlusuuringutes on ilmnenud, et prootonpumbainhibiitorid võivad
luumurdude riski taset tõsta 10-40%. Riski tõus tekib osaliselt ka teiste riskitegurite tõttu. Tõusnud
osteoporoosi riskiga patsiendid peaksid saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele haigusjuhistele
ning nad peaksid kasutama D-vitamiini ja kaltsiumi piisavas koguses.

Kombinatsioon teiste ravimitega
Esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne manustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri
ja prootonpumba inhibiitori kombinatsiooni peetakse vältimatuks, soovitatakse tähelepanelikku
kliinilist jälgimist kombinatsiooni puhul, kus atasanaviiri annust suurendatakse kuni 400 mg koos
100 mg ritonaviiriga. Esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.

Esomeprasool omab CYP2C19 pärssivat toimet. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel tuleb
tähelepanu pöörata võimalikele koostoimetele CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega.
Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5); selle kliiniline tähendus on
teadmata. Ennetava abinõuna tuleb esomeprasooli ja klopidogreeli koosmanustamist vältida.

Toime labortestidele
Tõusnud CgA tase võib segada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Toime vältimiseks tuleb
esomeprasoolravi ajutiselt katkestada vähemalt viis päeva enne CgA mõõtmist.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale
Antiretroviraalsed ravimid
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
On teada, et omeprasool omab koostoimet mõnede antiretroviraalsete ravimitega. Teatatud
koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole lõplikult selge. Maosisaldise happelisuse
vähenemine võib muuta antiretroviraalse ravimi imendumist. Teiseks võimalikuks
koostoimemehhanismiks on CYP219.
Omeprasooliga koosmanustamisel on teatatud mõnede antiretroviraalsete ravimite, nagu atasanaviir ja
nelfinaviir, seerumi taseme vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitav. Omeprasooli (40
mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri/ritonaviiri (300 mg/100 mg) koosmanustamine tervetele
vabatahtlikele tekitas atasanaviiri ekspositsiooni olulist langust (ligikaudu 75% järgmistes näitajates:
AUC, C
ja C ). Atasanaviiri annuse tõstmine kuni 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli
max
min
mõju. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri/ritonaviiri (400 mg/100 mg)
koosmanustamine tervetele vabatahtlikele tekitas atasanaviiri ekspositsiooni languse ligi 30% võrra
võrreldes ekspositsiooniga atasanaviiri/ritonaviiri kasutamisel annuses 300 mg/100 mg üks kord
ööpäevas ilma omeprasoolita. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamisel koos
nelfinaviiriga vähenesid nelfinaviiri AUC, C
ja C 36…39% ning aktiivse metaboliidi M8 samad
max
min
näitajad 75…92%. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja
farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav
(vt lõik 4.4) ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Sakvinaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) kohta on teateid tõusnud tasemest (80...100%) seerumis
samaaegse omeprasoolravi (40 mg üks kord ööpäevas) puhul. Omeprasoolravil annuses 20 mg üks
kord ööpäevas ei ilmnenud toimet darunaviiri ega amprenaviiri ekspositsioonidele (mõlemad ravimid
kombinatsioonis ritonaviiriga). Esomeprasoolravil annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei ilmnenud
toimet amprenaviiri ekspositsioonile (koos või ilma ritonaviirita). Omeprasoolravil annuses 40 mg üks
kord ööpäevas ei ilmnenud toimet lopinaviiri ekspositsioonile (koos ritonaviiriga).

Metotreksaat
Mõnedel juhtudel on teatatud metotreksaadi taseme tõusust, kui metotreksaati on kasutatud
samaaegselt prootonpumbainhibiitoritega. Suures annuses metotreksaadi manustamisel võib osutuda
vajalikuks esomeprasooli ravi ajutine katkestamine.

Takroliimus
On teatatud takroliimuse plasmakontsentratsiooni tõusust esomeprasooli samaaegsel manustamisel.
Takroliimuse kontsentratsioonide ja neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) jälgimist tuleb tõhustada ja
takroliimuse annust vajadusel muuta.

pH tasemest sõltuvalt imenduvad ravimid
Maohappe pärssimine esomeprasooli ja teiste prootonpumbainhibiitorite ravi ajal võib vähendada või
suurendada teiste mao pH tasemest sõltuva imendumisega ravimite imendumist. Sarnaselt happesekretsiooni pärssivate ravimitega väheneb esomeprasooli samaaegsel manustamisel
ketokonasooli, itrakonasooli ja erlotiniibi imendumine, samal ajal kui digoksiini imendumine
suureneb. Samaaegne ravi omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiiniga suurendas tervetel isikutel
digoksiini biosaadavust 10% võrra (kuni 30% kahel isikul kümnest). Digoksiini toksilisuse kohta on
harva teatatud. Siiski tuleb rakendada ettevaatust suures annuses digoksiini manustamisel eakatele
patsientidele. Nendel juhtudel tuleb rakendada digoksiini ravi jälgimist.

CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvad ravimid
Esomeprasool inhibeerib CYP2C19 isoensüümi, mille kaudu ravim peamiselt metaboliseerub. Seega
esomeprasooli kombineerimisel teiste CYP2C19 kaudu metaboliseeritavate ravimitega nagu
diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jt, võib viimaste plasmakontsentratsioon
suureneda ning tekkida vajadus nende annuste vähendamiseks. In vivo koostoimeuuringuid ei ole
suures annuses veenisisese ravi korral (80 mg+8 mg/h) läbi viidud. Esomeprasooli toime CYP2C19
vahendusel metaboliseeruvatele ravimitele võib olla enam väljendunud selle ravi korral. 3 päeva
kestva veenisisese ravi ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete osas.

Diasepaam
Tervetele vabatahtlikele diasepaami ja 30 mg esomeprasooli samaaegsel manustamisel vähenes
diasepaami CYP2C19 kliirens 45% võrra.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

Fenütoiin
Samaaegsel fenütoiini ja 40 mg esomeprasooli manustamisel epileptikutele suurenes fenütoiini
plasmasisaldus 13% võrra. Kui ravi esomeprasooliga on alustatud või lõpetatud, on soovitav jälgida
fenütoiini kontsentratsiooni plasmas.

Vorikonasool
Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraadi) Cmax 15% ja
AUC-d 41% võrra.

Tsilostasool
Omeprasool ja esomeprasool omavad CYP2C19 pärssivat toimet. Tervetele vabatahtlikele annuses 40
mg manustatud omeprasool suurendas tsilostasooli Cmax ja AUC vastavalt 18% ja 26% ning samu
näitajaid tsilostasooli aktiivsel metaboliidil vastavalt 29% ja 69%.

Tsisapriid
Kui tervetele vabatahtlikele manustati samaaegselt tsisapriidi ja 40 mg esomeprasooli, suurenes
viimase plasmakontsentratsioon/aeg kõvera alune pindala (AUC) 32% ja eliminatsiooni
poolväärtusaeg pikenes 31% võrra, kuid ei tekkinud tsisapriidi plasmakontsentratsiooni
märkimisväärset suurenemist. Ainult tsisapriidi manustamisel täheldati vähest QT-intervalli
pikenemist, kuid tsisapriidi ja esomeprasooli koosmanustamisel intervalli edasist pikenemist ei
täheldatud (vt ka lõik 4.4).

Varfariin
Kliinilises uuringus tervetel vabatahtlikel, kus manustati 40 mg esomeprasooli samaaegselt
varfariiniga, täheldati, et koagulatsiooniajad jäid lubatud vahemikku. Siiski on suukaudse
esomeprasooli kasutamisel samaaegselt varfariiniga üksikjuhtudel täheldatud kliiniliselt olulist INR-
väärtuste tõusu. Soovitatav on varfariini ja teiste kumariini derivaatidega samaaegse ravi alustamisel
ning lõpetamisel jälgida vastavaid näitajaid.

Klopidogreel
Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringutes on ilmnenud farmakokineetiline/farmakodünaamiline
koostoime klopidogreeli (300 mg algannuses/75 mg ööpäevases säilitusannuses) ja esomeprasooli (40
mg suukaudselt ööpäevas) vahel, mille korral langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi
plasmakontsentratsioon keskmiselt 40% võrra; sellest tulenevalt vähenes (ADP indutseeritud)
trombotsüütide agregatsiooni maksimaalne pärssimine keskmiselt 14% võrra.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus, milles manustati klopidogreeli koos fikseeritud annuses
esomeprasooli (20 mg) ja atsetüülsalitsüülhappega (81 mg) võrreldes ainult klopidogreeli saava
rühmaga, langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioon peaaegu 40%. Siiski, (ADP
indutseeritud) trombotsüütide agregatsiooni maksimaalse pärssimise tase oli võrdne klopidogreeli ja
klopidogreel+kombinatsiooni (esomeprasool ja atsetüülsalitsüülhape) rühmades, tõenäoliselt madalas
annuses antud atsetüülsalitsüülhappe tõttu.

Mitmetest vaatlusuuringutest on saadud vastuolulisi tulemusi kardiovaskulaarsete tromboembooliliste
sündmuste riski tõusu kohta klopidogreeli ja esomeprasooli koosmanustamisel. Ettevaatusabinõuna
klopidogreeli samaaegset kasutamist ei soovitata.

Uuritud ravimid, millel puudub kliiniliselt oluline koostoime
Amoksitsilliin ja kinidiin
Esomeprasool ei oma kliiniliselt olulist toimet amoksitsilliini või kinidiini farmakokineetikale.

Naprokseen või rofekoksiib
Esomeprasooli samaaegsel manustamisel kas naprokseeni või rofekoksiibiga ei leitud lühiajalistes
uuringutes ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.

Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
CYP2C19 ja/või CYP3A4 pärssivad ravimid
Esomeprasool metaboliseerub CYP2C19 ja CYP3A4 isoensüümide vahendusel. Samaaegsel
esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) manustamisel
esomeprasooli AUC kahekordistub. Samaaegsel esomeprasooli ja CYP2C19 ning CYP3A4
kombineeritud inhibiitori manustamisel võib esomeprasooli ekspositsioon (AUC) enam kui
kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUCτ-d 280%
võrra. Esomeprasooli annuse kohandamine ei ole kummaski olukorras regulaarselt vajalik. Ometi
tuleb annuse kohandamist kaalutleda raske maksakahjustusega patsientidel ja kui on näidustatud
pikaajaline ravi.

CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerivad ravimid
CYP2C19 või CYP3A4 ensüümide teadaolevad indutseerijad (nt rifampitsiin ja liht-naistepuna)
võivad esomeprasooli ainevahetuse kiirendades langetada esomeprasooli taset seerumis.

Lapsed
Uuringud koostoimete kindlakstegemiseks on teostatud ainult täiskasvanutel.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Nexiumi kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Ratseemilise segu, omeprasooli,
kasutamine raseduse ajal ei ole põhjustanud malformatsioone ega lootetoksilisust. Loomkatsed ei ole
näidanud esomeprasooli otsest ega kaudset embrüonaalset/fetaalset arengut kahjustavat toimet.
Ratseemilise seguga tehtud loomkatsetes ei leitud otsest ega kaudset kahjustavat toimet rasedusele,
sünnitusele või postnataalsele arengule. Rasedatele tuleb ravimit määrata ettevaatusega.

Mõõdukas hulk rasedusega seotud andmeid (300…1000 rasedust) ei viita esomeprasooli
malformatiivsele või loote/vastsündinu toksilisusega seotud toimele.

Loomkatsetes ei ilmne otsest või kaudset kahjustavat toimet, mis võiksid tuleneda reproduktiivsest
toksilisusest (vt lõik 5.3).

Imetamine
Pole teada, kas esomeprasool eritub rinnapiima. Esomeprasooli toime kohta vastsündinutel/väikelastel
puuduvad piisavad andmed. Nexiumi kasutamine rinnaga toitmise ajal ei ole soovitatav.

Fertiilsus
Loomkatsetes suukaudse ratseemilise seguga (omeprasool) ei ilmne fertiilsust puudutavaid toimeid.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Esomeprasoolil on kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Teatatud on
pearinglusest (aeg-ajalt) ja nägemise ähmastumisest (harv) (vt lõik 4.8). Nende seisunditega
patsientidel ei ole soovitav autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete profiili kokkuvõte
Peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus ja iiveldus on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kliinilistes
uuringutes (ning turuletuleku järgselt). Lisaks on ohutusprofiil sarnane arvestades erinevaid
ravimvorme, ravi näidustusi, vanuserühmi ja patsientide rühmi. Annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid ei
ole täheldatud.

Kõrvaltoimete tabel
Esomeprasooli kliinilistes uuringutes ja/või tavakasutuses on täheldatud või kahtlustatud järgmiste
kõrvaltoimete esinemist. Ükski kõrvaltoimetest ei ole teadaolevalt annusest sõltuv. Kõrvaltoimed
klassifitseeritakse vastavalt esinemissagedustele ja organsüsteemide klassidele. Esinemissagedus on
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
määratletud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/100); harv (≥1/10000 kuni
<1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrval Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
Leukopeenia,
trombotsütopeenia
Väga harv
Agranulotsütoos,
pantsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Harv
Ülitundlikkusreaktsioonid nt
palavik, angioödeem,
anafülaktiline reaktsioon/šokk
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt
Perifeerne turse
Harv
Hüponatreemia
Teadmata
Hüpomagneseemia (vt lõik 4.4);
raske hüpomagneseemia võib
tekkida seoses
hüpokaltseemiaga.
Hüpomagneseemia võib
tekkida ka seoses
hüpokaleemiaga.
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus
Harv
Agiteeritus, segasus,
depressioon
Väga harv
Agressiivsus, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired
Sage
Peavalu
Aeg-ajalt
Segasus, paresteesia, unisus
Harv
Maitsetundlikkuse häired
Silma kahjustused
Harv
Nägemise ähmastumine
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Pearinglus
Respiratoorsed, rindkere ja
Harv
Bronhospasm
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, kõhukinnisus,
kõhulahtisus, puhitus,
iiveldus/oksendamine
Aeg-ajalt
Suukuivus
Harv
Stomatiit, gastrointestinaalne
kandidoos
Teadmata
Mikroskoopiline koliit
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Maksa ensüümide aktiivsuse
suurenemine
Harv
Hepatiit kollasusega või ilma
Väga harv
Maksapuudulikkus,
entsefalopaatia eelneva
maksakahjustusega patsientidel
Naha ja naha aluskoe
Aeg-ajalt
Dermatiit, sügelus, lööve,
kahjustused
urtikaaria
Harv
Alopeetsia, valgustundlikkus
Väga harv
Erythema multiforme, Stevens-
Johnsoni sündroom, toksiline
epidermolüüs (TEN)
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
Puusa-, randme- või
kahjustused
lülisambamurd (vt lõik 4.4)
Harv
Artralgia, müalgia
Väga harv
Lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired

Interstitsiaalne nefriit; mõnel
patsiendil on teatatud
samaaegsest
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
neerupuudulikkusest
Reproduktiivse süsteemi ja
Väga harv
Günekomastia
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Harv
Halb enesetunne, suurenenud
manustamiskoha reaktsioonid
higistamine
*Süstekoha reaktsioone on peamiselt täheldatud kolmepäevases (72 h) kõrge annuse uuringus (vt lõik
5.3).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Lapsed
Randomiseeritud avatud mitmerahvuselises uuringus hinnati üks kord ööpäevas manustatavate
esomeprasooli veenisiseste korduvannuste farmakokineetikat nelja päeva jooksul pediaatrilistel
patsientidel (0…18-aastased) (vt lõik 5.2). Ravimi ohutust hinnati 57 patsiendil (nendest 8 last vanuses
1-5 aastat). Ohutusalased tulemused on kooskõlas esomeprasooli teadaoleva ohutusalase andmestikuga
ning uusi ohutusalaseid tähelepanekuid ei tehtud.

4.9 Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise kohta puuduvad andmed. 280 mg annuse suukaudse manustamise järgselt
ilmnesid seedetrakti nähud ja nõrkus. Ühekordsel 80 mg esomeprasooli suukaudsel ning 308 mg/24 h
intravenoossel kasutamisel ohtlikke tagajärgi ei ilmnenud.
Spetsiifilist antidooti ravimile ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ega
ole seetõttu dialüüsitav. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja tuleb kasutada vastavaid
organismi üldtoetavaid abinõusid.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained,
prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05.

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise
toimemehhanismiga: parietaalrakkude prootonpumba pärssimisega. Omeprasooli R- kui S-isomeeril
on sarnane farmakodünaamiline aktiivsus.

Toimemehhanism
Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ning muutub aktiivseks ravimvormiks
parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta pärsib ensüüm
H+/K+-ATP-aasi - prootonpumpa ja inhibeerib sellega nii basaalset kui ka stimuleeritud
happesekretsiooni.

Farmakodünaamilised toimed
Pärast viiepäevast suukaudset esomeprasooli manustamist annustes 20 mg ja 40 mg püsis
gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel maokeskkonna pH üle 4 keskmiselt vastavalt 13
tundi ja 17 tundi ööpäevas. Ravimi toime on sarnane sõltumata suukaudsest või intravenoossest
manustamisest.
Kasutades plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina AUC-d, on võimalik näha seost ravimi
plasmakontsentratsiooni ja happesekretsiooni pärssiva toime vahel pärast esomeprasooli suukaudset
manustamist.

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
80 mg esomeprasooli manustamisel tervetele isikutele boolusannuses veenisiseselt 30 minuti jooksul,
millele järgnes püsiinfusioon kiirusega 8 mg/h 23,5 tunni jooksul, püsis maosisene pH üle 4 ja üle 6
keskmiselt vastavalt 21 tundi ja 11-13 tundi.

Umbes 78% refluksösofagiidiga patsientidest paraneb 40 mg esomeprasooli 4-nädalase, 93%
patsientidest 8-nädalase kasutamise järel.

Randomiseeritud topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus osalenud endoskoopiliselt tõestatud
peptilise haavandi verejooksuga, kirjeldatud kui Forrest Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9%, 43%, 38% ja
10%) rühma patsiendid randomiseeriti Nexium I.V. süstelahuse rühma (n=375) või platseeborühma
(n=389). Endoskoopilise ravi järgselt manustati patsientidele 30-minutilise veenisisese infusioonina
kas 80 mg esomeprasooli, millele järgnes püsiinfusioon 8 mg/h või platseebot 72 tunni jooksul. Pärast
esmast 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid 40 mg suukaudset Nexiumi 27 päeva jooksul
maohappesuse langetamiseks. Verejooks retsidiveerus 3 päeva jooksul 5,9%-l Nexium I.V. rühma
patsientidest ning 10,3%-l platseeborühma patsientidest. 30. ravijärgsel päeval tekkis verejooksu
retsidiiv vastavalt 7,7%-l ja 13,6%-l patsientidest.

Ravi ajal antisekretoorse preparaadiga suureneb seerumi gastriini hulk, vastusena vähenenud
happetootmisele. Samal põhjusel suureneb ka kromograniin A (CgA) tase seerumis. CgA taseme tõus
võib mõjutada neuroendokriinsete tuumorite uuringute tulemust. Kirjandusest saadud andmetele
tuginedes tuleb ravi prootonpumbainhibiitoritega katkestada viis kuni neliteist päeva enne CgA
mõõtmist. Mõõtmist võib korrata, kui tase seerumis ei ole normaliseerunud.

Nii esomeprasooli suukaudselt pikaajaliselt kasutavatel lastel kui täiskasvanutel on täheldatud ECL-
rakkude arvu suurenemist, mis võib olla seotud gastriini seerumitaseme tõusuga. Sellel leiul ei ole
tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Antisekretoorse preparaadi pikaaegsel kasutamisel on täheldatud vähest maonäärmete tsüstide
esinemissageduse suurenemist. Nimetatud muutus on happesekretsiooni pärssimise füsioloogiline
tagajärg ning möödub tavaliselt pärast ravi lõpetamist.

Maohappesuse vähenemisel igasugusel põhjusel, kaasa arvatud prootonpumba inhibiitorite
kasutamine, suureneb mao-sooletrakti normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate bakterite hulk. Ravi
prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada mao-seedetrakti infektsioonide, nagu
Salmonella ja Campylobacter, tekkeriski, tõenäoliselt ka Clostridium difficile seedetrakti infektsiooni
tekkeriski haiglapatsientidel.

Lapsed
Platseebokontrolliga uuringus (98 patsienti vanuses 1…11 kuud) hinnati GERD haigustunnuste ja
-nähtudega patsientidel ravi efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli annuses 1 mg/kg üks kord
ööpäevas manustati suu kaudu 2 kahe nädala jooksul (uuringu avatud faas) ning 80 patsienti kaasati
uuringusse veel neljaks nädalaks (topeltpime, ravi lõpetamise faas). Esmase tulemusnäitaja puhul -aeg katkestamiseni sümptomite ägenemise tõttu - esomeprasooli ja platseebo vahel olulist erinevust ei
leitud.

Platseebokontrolliga uuringus (52 patsienti vanuses alla 1 kuu) hinnati GERD sümptomitega
patsientidel ravi efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli annuses 0,5 mg /kg üks kord ööpäevas
manustati suu kaudu vähemalt 10 päeva jooksul. Esmase tulemusnäitaja puhul - GERD-i sümptomite
sageduse muutus võrreldes ravile eelnenud perioodiga - statistiliselt olulist erinevust ei leitud.

Pediaatriliste uuringute tulemused näitavad ka, et esomeprasooli annused 0,5 mg/kg ja 1,0 mg/kg
vastavalt alla 1-kuulistel ja 1…11-kuulistel väikelastel lühendavad aega, mille jooksul on söögitoru
pH<4.

Pikaajalisel PPI ravil olevate pediaatriliste GERD patsientidega (vanuses <1 aasta kuni 17 aastat)
läbiviidud uuringus arenes 61% lastest ECL-rakkude hüperplaasia, millel puudus kliiniline tähendus
ning mis ei arenenud edasi atroofiliseks gastriidiks ega kartsinoidseks tuumoriks.
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine
Jaotusruumala oli tervetel vabatahtlikel puhkeolekus ligikaudu 0,22 l/kg. Keskmiselt 97%
esomeprasoolist seondub vereplasma valkudega.

Biotransformatsioon
Esomeprasool metaboliseerub täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Põhiosa
esomeprasooli metabolismist sõltub isoensüümist CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü-ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist, CYP3A4-st,
mis on vastutav esomeprasoolsulfooni, peamise plasmas leitud metaboliidi tekke eest.

Eritumine
Allpool toodud parameetrid peegeldavad peamiselt talitlusliku CYP2C19 isoensüümiga isikute, nn
kiirete metaboliseerijate farmakokineetikat.

Plasma kogukliirens on ligikaudu 17 l/h pärast ühekordse annuse ja ligikaudu 9 l/h ravimi korduval
manustamisel. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast ravimi korduvat üks kord ööpäevas manustamist
on ligikaudu 1,3 tundi.

Esomeprasool elimineerub plasmast täielikult ega kumuleeru pikaajalisel manustamisel üks kord
ööpäevas.

Esomeprasooli põhimetaboliidid ei oma toimet maohappe sekretsioonile. Ligikaudu 80% suukaudselt
manustatud annusest eritub uriini kaudu metaboliitidena, ülejäänu väljaheitega. Muutumatul kujul on
toimeainet uriinist leitud vähem kui 1% manustatud annusest.

Lineaarsus-mittelineaarsus
Plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneb esomeprasooli korduval manustamisel
ning selle suurenemine on annusest sõltuv (tekib mittelineaarne annuse-AUC suhte suurenemine).
Selline AUC muutus on seotud esmase maksapassaaži käigus toimuva metabolismi aeglustumise ja
seega süsteemse kliirensi vähenemisega, mille põhjuseks on ensüüm CYP2C19 aktiivsuse pärssimine
esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt.

40 mg korduvate annuste manustamise järgselt veenisiseste süstetena on keskmine tipmine
plasmakontsentratsioon ligikaudu 13,6 µmol/l. Keskmine tipmine plasmakontsentratsioon pärast
vastavaid suukaudseid annuseid on ligikaudu 4,6 µmol/l. Võrreldes suukaudse manustamisega tekib
pärast veenisisest manustamist suhteliselt väiksem tõus (ligikaudu 30% ulatuses). Pärast 30-minutilise
esomeprasooli infusiooni veenisisest manustamist (annuses 40 mg, 80 mg või 120 mg), millele järgneb
23,5-tunnine püsiinfusioon (4 mg/h või 8 mg/h), tekkiv plasmakontsentratsioon on lineaarses
sõltuvuses annusest.

Spetsiaalsed patsientide populatsioonid
Aeglased metaboliseerijad
Ligikaudu 3%-l populatsioonist puudub talitluslik ensüüm CYP2C19 ja neid nimetatakse aeglasteks
metaboliseerijateks. Sellistel inimestel metaboliseerub esomeprasool tõenäoliselt CYP3A4
vahendusel. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel
metaboliseerijatel ravimi keskmine plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ligikaudu
100% kõrgem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiiretel metaboliseerijatel).
Keskmine plasmakontsentratsioon suurenes umbes 60%. Sarnaseid erinevusi on täheldatud ka
esomeprasooli veeni manustamisel. Nimetatud iseärasused ei mõjuta siiski esomeprasooli
annustamisskeemi.

Sugu
Pärast esomeprasooli ühekordset suukaudset manustamist annuses 40 mg on naistel keskmine
plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala 30% suurem kui meestel. Korduval manustamisel üks
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
kord päevas soolisi erinevusi ei ole täheldatud. Analoogseid erinevusi on täheldatud ka intravenoossel
manustamisel. Ka need andmed ei mõjuta esomeprasooli annustamisskeemi.

Maksatalitluse häire
Keskmise ja mõõduka raskusega maksatalitluse häirega patsientidel võib esomeprasooli metabolism
olla aeglustunud. Raskekujulise maksapuudulikkusega patsientidel on esomeprasooli AUC
kahekordistunud. Seetõttu ei tohi GERD diagnoosiga raskekujulise maksapuudulikkusega patsientidel
ületada esomeprasooli ööpäevast annust 20 mg. Raske maksapuudulikkusega patsientide ravis võib
esmasele 80 mg Nexium I.V. süstelahuse boolusannusele järgnev veenisisene püsiinfusioon kiirusega
4 mg/h 71,5 tunni jooksul olla piisav (vt lõik 5.2). Üks kord päevas annustamisel ei ilmne
esomeprasooli ega tema peamiste metaboliitide kuhjumise tunnused.

Neerutalitluse häire
Kahjustunud neerutalitlusega patsientidel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud. Kuna neerude kaudu
erituvad peamiselt esomeprasooli inaktiivsed metaboliidid, siis neerutalitluse häirega patsientidel
esomeprasooli metabolism arvatavasti ei muutu.

Vanemaealised
Eakatel inimestel (71…80-aastastel) ei erine esomeprasooli metabolism märkimisväärselt teistest
inimestest.

Lapsed
Randomiseeritud avatud mitmerahvuselises korduvannustega uuringus manustati esomeprasooli
3-minutilise süstena üks kord ööpäevas nelja päeva jooksul. Uuringusse oli kaasatud 59 pediaatrilist
patsienti vanuses 0…18 aastat, kellest 50 (sealhulgas 7 last vanuses 1…5 aastat) lõpetasid uuringu
ning keda hinnati esomeprasooli farmakokineetika suhtes.

Allpoololev tabel kirjeldab esomeprasooli süsteemset ekspositsiooni 3 minutit kestnud süstena
veenisisese manustamise järel pediaatrilistel patsientidel ja täiskasvanud tervetel isikutel. Väärtused on
toodud geomeetriliste keskmistena (vahemik). 20 mg annust täiskasvanuile manustati 30-minutilise
infusioonina. C
mõõdeti 5 minutit pärast annust kõikides pediaatrilistes rühmades, 7 minutit
ss, max
pärast 40 mg annust ja samuti 20 mg annuse infusiooni järel täiskasvanutel.

Vanuserühm
Annuse rühm
AUC (mcmol*h/l)
C
(mcmol/l)
ss, max
0…1 kuud*
0,5 mg/kg (n=6)
7,5 (4,5-20,5)
3,7 (2,7-5,8)
1…11 kuud*
1,0 mg/kg (n=6)
10,5 (4,5-22,2)
8,7 (4,5-14,0)
1…5 aastat
10 mg (n=7)
7,9 (2,9-16,6)
9,4 (4,4-17,2)

10 mg (n=8)
6,9 (3,5-10,9)
5,6 (3,1-13,2)
6…11 aastat
20 mg (n=8)
14,4 (7,2-42,3)
8,8 (3,4-29,4)
20 mg (n=6)**
10,1 (7,2-13,7)
8,1 (3,4-29,4)
12…17 aastat
20 mg (n=6)
8,1 (4,7-15,9)
7,1 (4,8-9,0)
40 mg (n=8)
17,6 (13,1-19,8)
10,5 (7,8-14,2)
Täiskasvanud
20 mg (n=22)
5,1 (1,5-11,8)
3,9 (1,5-6,7)
40 mg (n=41)
12,6 (4,8-21,7)
8,5 (5,4-17,9)
*Alla 1-kuuline patsient on määratletud kui patsient, kelle korrigeeritud vanus on ≥32 ja <44 täisnädalat,
kusjuures korrigeeritud vanus on sünnieelse ja -järgse aja summa täisnädalates. 1…11-kuuline patsiendi
korrigeeritud vanus on ≥44 täisnädalat.
**Välja arvatud kaks patsienti, üks arvatavalt CYP2C19 aeglane metaboliseerija ja teine samaaegsel ravil
CYP3A4 inhibiitoriga.

Mudelil põhineva ennustuse kohaselt väheneb C
esomeprasooli 10-, 20- ja 30-minutilise
ss,max
veenisisese manustamise järgselt keskmiselt vastavalt 37-49%, 54-66% ja 61-72% kõikides vanuse- ja
annusrühmades võrreldes 3-minutilise süstena manustatud annuse järgselt.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Ohutusalase farmakoloogia, korduvmanustamisega teostatud toksilisuse, genotoksilisuse,
kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutes saadud mittekliinilistes andmetes erilist
potentsiaalset ohtu inimesele ei leitud. Kliinilistes uuringutes mittetäheldatud kõrvaltoimed, mis
ilmnesid loomkatsetes plasmakontsentratsioonide juures, mis olid sarnased kliinilistele
plasmakontsentratsioonidele ja mis võivad omada kliinilist tähendust, olid järgmised:
rottidel ratseemilise seguga teostatud pikaajalistes kartsinogeensusuuringutes täheldati ECL-rakkude
hüperplaasiat ja kartsinoidide teket maos. Sellised toimed olid ilmselt seotud maohappe produktsiooni
vähenemise tõttu tekkinud väljendunud sekundaarse hüpergastrineemiaga, mis ilmnes rottidel pärast
pikaajalist ravi maohappe produktsiooni pärssivate ravimitega.




6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga viaal sisaldab 1,5 mg dinaatriumedetaati ja naatriumhüdroksiidi vastavalt pH reguleerimiseks
vajalikule hulgale (0,2-1mg).

6.2 Sobimatus

Süste- või infusioonilahus:
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Süste- või infusioonilahuse pulber:
3 aastat.

Süste- või infusioonilahus:
Kasutusvalmis lahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus on tagatud 12 tundi normaalse päevavalguse
käes temperatuuril kuni 30 ºC. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks kasutada vahetult pärast
süstelahuse valmistamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Viaalid:
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC. Hoida originaalpakendis, valguse ees kaitstult.
Viaale on lubatud hoida normaalse päevavalguse käes ilma karbita kuni 24 tundi.
Lahustatud ravimi säilitamine vt lõik 6.3












6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Üks viaal sisaldab kuivainena 42,5 mg esomeprasoolnaatriumi, mis vastab 40 mg esomeprasoolile.

5 ml viaal värvitust boorsilikaat-klaasist (Ph Eur, tüüp I). Lateksivabast bromobutüülkummist (Ph Eur
tüüp I) valmistatud kork, kaetud alumiiniumkattega ning ärarebitava plastikust kilega.

Pakendis on 1 või 10 viaali.
Kõiki pakendi suuruseid ei pruugi olla müügil

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01
Pulber süste- või infusioonilahuse valmistamiseks

Kasutusvalmis süste- või infusioonilahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida, avastamaks
võimaliku saaste või värvimuutuse esinemist.
Kasutada tohib ainult selget lahust.
Ravim on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.
20 mg annuse manustamiseks kasutatakse vaid pool valmistatud süstelahusest.
Kasutamata lahus tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

Süstelahus
Süstelahuse valmistamiseks lisatakse viaalis paiknevale esomeprasooli kuivainele 5 ml
naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahust intravenoosseks kasutamiseks.
Kasutusvalmis süstelahus on selge ning värvitu kuni õrnalt kollaka värvusega.

Infusioon
Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse ühe esomeprasooli kuivainet sisaldava viaali sisu 100
ml-s naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses intravenoosseks kasutamiseks.
Kasutusvalmis süstelahus on selge ning värvitu kuni õrnalt kollaka värvusega.

80 mg infusioon
Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse kahe esomeprasooli 40 mg kuivainet sisaldava viaali
sisu kuni 100 ml-s naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses intravenoosseks kasutamiseks.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB
S-151 85 Södertälje
Rootsi


8.
MÜÜGILOA NUMBER

Nexium I.V., 40 mg süste- või infusioonilahuse pulber: 480405


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.08.2005/29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015
Versioon 14
Ravimiametis kinnitatud 2015-01

5. Farmakoloogilised andmed

6. Farmatseutilised andmed