MIFLONIDE

Püsiva astma pikaajaline põletikuvastane ravi, sealhulgas astma ägenemise vältimine.

Budesoniidi annustamine on individuaalne. Säilitusravi väikseim sümptomite kontrolli tagav annus
võib olla patsientidel erinev. Budesoniidi manustatakse regulaarselt iga päev. Inhalaatori vahetamisel
tuleb individuaalselt ka annus uuesti tiitrida. Suu ja neelu kandidiaasi tekke vältimiseks on vajalik
pärast ravimi igat manustamist loputada suud veega ja loputusvesi välja sülitada (vt lõik 4.4 ja lõik
4.8). Suu loputamine aitab vältida ka kurguärritust ja vähendada süsteemsete toimete riski.
Kapslis sisalduv inhaleeritav pulber manustatakse spetsiaalse inhalaatori Aerolizer abil. Ravimi õige
manustamise tagamiseks peab arst või tervisehoiutöötaja:
• juhendama patsienti Aerolizer’it juhendi järgi õigesti kasutama, et ravim jõuaks kopsus
sihtmärkkohta
• teavitama patsienti, et need kapslid on ainult inhaleerimiseks ning kapslit ei tohi alla neelata (vt
lõik 4.4)
Täpne kasutusjuhend on pakendi infolehes.
Ühes kapslis on väikseim annus 200 mikrogrammi. Kui üksikannus peab olema väiksem kui 200
mikrogrammi, ei saa seda ravimit kasutada.

Täiskasvanud:
Kerge raskusastmega astmaga täiskasvanud patsientidel võib ravi alustada minimaalse terapeutiliselt
efektiivse annusega, 200 mikrogrammi üks kord ööpäevas. Tavaline säilitusannus on 200…400
mikrogrammi kaks korda ööpäevas (vastab 400 … 800 mikrogrammile ööpäevasele annusele).
Astma ägenemise korral või eelnevalt suukaudseid glükokortikosteroide kasutanud patsiendi
üleminekul inhaleeritavale budesoniidravile või suukaudsete glükokortikosteroidide annuse
vähendamisel võib annust suurendada kuni 1600 mikrogrammini ööpäevas jaotatuna 2…4
manustamiskorrale.

Patsientide erirühmad

Lapsed (alates kuue aasta vanusest):
Kliiniliste andmete puudumise tõttu alla 6-aastastel lastel ei tohi Miflonide selles vanuserühmas
kasutada.
Kerge raskusastmega astmaga lastel võib ravi alustada annusega 200 mikrogrammi üks kord ööpäevas.
Tavaline säilitusannus on 100…200 mikrogrammi kaks korda ööpäevas (vastab 200 … 400
mikrogrammile ööpäevasele annusele). Maksimaalne ööpäevane annus lastel on 800 mikrogrammi
(jaotatuna 2 manustamiskorraks).
Säilitusannus tuleb tiitrida väikseimaks terapeutiliselt efektiivseks annuseks, mis hoiab astma kontrolli
all.

Neerukahjustus
Puuduvad kliinilised uuringud neerukahjustusega patsientidel. Suukaudse budesoniidi
farmakokineetiliste andmete põhjal on ebatõenäoline, et nimetatud patsientidel ravimi süsteemne
toime muutub kliiniliselt olulisel määral (vt lõik 5).

Maksakahjustus
Puuduvad kliinilised uuringud maksakahjustusega patsientidel. Kuna budesoniid eemaldatakse
peamiselt maksa ainevahetuse kaudu, siis tuleks raske maksakahjustusega patsientidel Miflonide
kasutada ettevaatusega. Suukaudse budesoniidi farmakokineetiliste andmete põhjal on ebatõenäoline,
et kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ravimi toime muutub kliiniliselt
olulisel määral (vt lõik 5).

Eakad (üle 65 aasta vanused)
Puuduvad kliinilised uuringud üle 65-aastastel patsientidel.

• Ülitundlikkus budesoniidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
• Ravim on vastunäidustatud aktiivse kopsutuberkuloosiga patsientidele.

Ravi profülaktiline toime
Patsientidele tuleb selgitada, et inhaleeritavat budesoniidi kasutatakse bronhiaalastma ägenemise
ennetamiseks ning ravimit tuleb tarvitada regulaarselt iga päev ka sümptomite puudumisel. Budesoniid
ei leevenda ägeda bronhospasmiga seisundeid, samuti pole see näidustatud status asthmaticus'e
esmaseks raviks või teiste bronhiaalastma ägedate seisundite raviks.
Erilist tähelepanu vajavad latentse kopsutuberkuloosiga patsiendid ja hingamisteede seen- või
viirusnakkustega patsiendid.

Kaasuvad seisundid
Eriline ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on latentne kopsutuberkuloos või hingamisteede
seen- või viirusinfektsioon.
Ravimit tuleb manustada ettevaatusega bronhiektaasiatega ja pneumokonioosiga patsientidele, kuna
hingamisteede seennakkuste risk võib suureneda.

Astma ägenemine
Raske bronhiaalastma ägenemise ajal tuleb kaaluda inhaleeritava budesoniidi annuse suurendamist või
läbi viia lühiajaline ravikuur suukaudsete glükokortikosteroididega ning hingamisteede põletiku korral
ka antibiootikumidega. Budesoniid ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude kiireks leevendamiseks,
milleks kasutatakse inhaleeritavat lühitoimelist bronhodilataatorit.

Paradoksaalne bronhospasm
Nagu ka muu inhaleeritava ravi puhul, võib harvadel juhtudel tekkida paradoksaalne bronhospasm,
mis avaldub kiiresti süveneva hingamisraskusena pärast ravimi manustamist. Sellisel juhul tuleb ravi
inhaleeritava budesoniidiga otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada muud
ravi. Astma halvenemisel (sagenenud vajadus kasutada lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit või
püsivad respiratoorsed sümptomid) peaksid patsiendid pöörduma arsti poole. Sellisel juhul tuleks
patsiendi seisundit uuesti hinnata ja kaaluda põletikuvastase ravi tõstmist, inhaleeritavate või
suukaudsete kortikosteroidide annuse suurendamist.

Süsteemsed toimed
Suurte annuste pikaajalisel manustamisel võib inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel ilmneda ka
steroidide süsteemne toime. Tõenäosus süsteemsete toimete tekkeks on inhaleeritava ravi korral
tunduvalt väiksem kui suukaudse kortikosteroidravi korral. Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks
on neerupealiste funktsiooni supressioon, hüperadrenokortitsism (Cushingi sündroom), lastel ja
noorukitel kasvupeetus, osteoporoos, katarakt ja glaukoom, ülitundlikkusreaktsioonid ja harvem mitmed
psühholoogilised või käitumishäired, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus,
depressioon või agressioon (peamiselt lastel). Seepärast on oluline, et inhaleeritavate kortikosteroidide
annus oleks viidud väikseimale astma kontrolli tagavale tasemele (vt lõik 4.8).
Maksafunktsiooni langus mõjutab kortikosteroidide eliminatsiooni, põhjustades aeglasemat eritumist
ja suuremat süsteemset ekspositsiooni. Pöörata tähelepanu võimalikele süsteemsetele kõrvaltoimetele.

Toime kasvule
Pikaajaliselt inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel lastel on soovitatav regulaarselt jälgida kasvu.
Kasvu aeglustumisel tuleb ravi uuesti hinnata eesmärgiga vähendada inhaleeritavate kortikosteroidide
annust ja võimalusel viia see väikseimale astma kontrolli tagavale tasemele. Hoolikalt tuleb kaaluda
kortikoidsteroidravist saadava kasu ja võimaliku kasvu aeglustava toime riski suhet. Lisaks peaks
kaaluma patsiendi suunamist vastava eriala pediaatri juurde. Inhaleeritavate kortikosteroididega
seostatava kasvupeetuse pikaajalised mõjud ja mõju täiskasvanu kasvule ei ole teada. Võimalust kasvus
„järele võtta“ peale inhaleeritavate kortikosteroidide ravi lõpetamist, ei ole piisavalt uuritud.

Samaaegselt kasutatavad ravimpreparaadid
Hoiduda tuleb samaaegsest ravist itrakonasooli, atazanaviiri, ketokonasooli, ritonaviiri või teiste
tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt mitmed asooli tüüpi antimükootikumid, HIV proteaasi
inhibiitorid ja makroliidantibiootikumid) (vt lõik 4.5).
Inhaleeritavate kortikosteroidide suurte, eriti soovitatust suuremate annuste pikaajalisel kasutamisel
võib tekkida kliiniliselt oluline neerupealiste supressioon. Tugeva stressiga kokkupuutel võivad nendel
patsientidel tekkida neerupealiste puudulikkuse nähud ja sümptomid. Stressiperioodidel või plaaniliste
operatsioonide korral tuleks kaaluda täiendava süsteemse kortikosteroidravi kasutamist.
Neerupealiste funktsiooni tuleb regulaarselt kontrollida süsteemse hormooni annuse vähendamisel, kui
patsient viiakse üle süsteemselt kortikosteroidravilt inhaleeritavale kortikosteroidile, samuti
patsientidel, kellel kasutatakse pikaajaliselt suuri annuseid.
200-mikrogrammised kapslid sisaldavad 24,77 mg laktoosmonohüdraati; 400-mikrogrammised
kapslid sisaldavad 24,54 mg laktoosmonohüdraati. See kogus ei kutsu esile laktoositalumatuse
reaktsioone.
Ravi ajal inhaleeritavate kortikosteroididega võib tekkida suuõõne kandidiaas. See nakkus võib vajada
sobivat seenevastast ravi ning mõnedel patsientidel võib vajalikuks osutuda ravi katkestamine (vt ka
lõik 4.2).

Erihoiatused:

Glükokortikosteroidraviga alustavad patsiendid.
Ravimi terapeutiline toime saabub tavaliselt 10 ööpäeva jooksul. Bronhide suurenenud limaerituse korral
võib kaaluda lisaks lühikese (2-nädalase) ravikuuri läbiviimist suukaudsete glükokortikosteroididega.

Glükokortikosteroide kasutavad patsiendid.
Miflonide kasutamisel võib välja vahetada või oluliselt vähendada suukadsete glükokortikosteroidide
annust, säilitades astma kontrolli. Patsiendid, kellel on plaanis suukaudsetelt glükokortikosteroididelt
üleminek inhaleeritavatele steroididele, peaks bronhiaalastma olema eelnevalt kompenseeritud.
Paralleelselt suukaudse glükokortikosteroidiga tuleks inhaleeritavat budesoniidi kasutada suures annuses
umbes 10 päeva jooksul. Seejärel vähendatakse järk-järgult suukaudse glükokortikosteroidi annust
(näiteks vähendades prednisolooni ööpäevast annust 2,5 mg võrra kuus) kuni väikseima võimaliku
annuseni. Süsteemset kortikosteroidravi või suukaudselt manustatud budesoniidravi ei tohi järsult
lõpetada, vaid see peab toimuma aeglaselt. Paljudel juhtudel on võimalik suukaudne kortikosteroid
täielikult asendada Miflonide’ga.

Erilist tähelepanu vajavad patsiendid, kes viiakse üle süsteemselt hormoonravilt inhaleeritavatele
glükokortikosteroididele. Pärsitud neerupealiste talitlusega patsientidel võivad traumad, kirurgilised
operatsioonid ja ägedad põletikud esile kutsuda neerupealiste koore puudulikkuse nähte. Hüpotalamuse-
hüpofüüsi- neerupealise telje funktsiooni peab regulaarselt jälgima ning vajadusel suukaudse steroidi
annust ajutiselt suurendama. Patsientidel on soovitav kanda endaga kaasas kaarti, millel on
informatsioon nende tervisliku seisundi ja raviga seotud võimalike riskide kohta.
Süsteemse glükokortikosteroidravi asendamine inhaleeritava budesoniidiga võib esile tuua eelnenud
raviga alla surutud allergilised reaktsioonid (allergiline riniit, ekseem), patsiente võib tabada unisus,
lihas- või liigesvalu, mõnikord iiveldust ja oksendamine. Neid allergilisi haigusi tuleb ravida
antihistamiinsete ravimitega ja lokaalselt manustatavate kortikosteroididega.

Suu ja neelu kandidiaasi vältimiseks on vajalik pärast igat ravimi manustamiskorda loputada suud
veega. Kandidiaasi tekkimisel on see enamikel juhtudel ravitav lokaalse seenevastase raviga ilma
Miflonide-ga ravi katkestamata (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Miflonide kasutamisel võib välja kujuneda düsfoonia (hääle kähisemine), kuid see on pöörduv ja kaob
pärast ravi lõpetamist või annuse vähendamist ja/või häälelepaeltele puhkuse võimaldamist (vt lõik
4.8).

Ravimi vale manustamine.
Teatatud on juhtumitest, kus patsiendid on Aerolizer inhalaatori kasutamise asemel Miflonide kapsli alla
neelanud. Enamikul juhtudel ei seostatud allaneelamist kõrvaltoimete tekkega. Tervishoiutöötajad
peavad juhendama patsienti Miflonide õigesti kasutama (vt lõik 4.2). Kui patsiendi hingamise seisund ei
parane Miflonide kasutamisel, tuleb patsiendilt küsida, kuidas ta Miflonide kasutab.

Kapslid sisaldavad laktoosi. Seda ravimit ei ole soovitatav kasutada harvaesineva päriliku
galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsientidel.

Budesoniid metaboliseerub peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 3A4 (CYP3A4) kaudu.
CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamine (nt itrakonasool, atazanavir, ketokonasool, ritonavir, nelfinavir,
amiodaroon, klarütromütsiin) inhibeerib teadaolevalt budesoniidi metabolismi ja seetõttu suureneb
budesoniidi süsteemne ekspositsioon. Koosmanustamisel tuleb jälgida neerupealiste talitlust ja
budesoniidi annus viia vastavusse ravivastusega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Kaaluda võib ka budesoniidi
annuse vähendamist.
Suures annuses inhaleeritava budesoniidi kasutamisega seotud piiratud andmed näitavad, et
plasmakontsentratsioon võib märkimisväärselt suureneda (keskmiselt neljakordne), kui samaaegselt
inhaleeritava budesoniidiga (ühekordne annus 1000 mikrogrammi) manustatakse intrakonasooli
annuses 200 mg üks kord ööpäevas.

Tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin) koosmanustamisel võib budensoniidi metabolism
kiireneda ja seetõttu väheneda süsteemne ekspositsioon (vt lõik 5.2).
Kortikosteroidide plasmakontsentratsiooni suurenemist ja toime tugevnemist on täheldatud naistel, kes
said ka östrogeene ja hormonaalseid kontratseptiive, kuid seda toimet ei ole täheldatud budesoniidi ja
väikeseannuseliste kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide samaaegsel kasutamisel.
Neerupealiste funktsiooni võimaliku pärssimise tõttu võib AKTH stimulatsioonitest hüpofüüsi
puudulikkuse diagnoosimiseks anda valesid tulemusi (madalad väärtused).

Rasedus
Loomkatsetes on näidatud, et glükokortikosteroididel on teratogeenne toime (vt lõik 5.3)
Budesoniidi mõju järglaste elujõulisusele ja emapoolsele kahjulikkusele rottidel ning teratogeenne
potentsiaal ja mõju jäneste kasvupeetusele ja fetaalsele suremusele näitavad glükokortikoidide
teratogeenset potentsiaali loomadel.
Puuduvad andmed budesoniidi teratogeense toime või reproduktsioonitoksilisuse kohta inimestel.
Miflonide-t ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Kui raseduse ajal on
glükokortikosteroidravi vältimatu, tuleks eelistada inhaleeritavaid glükokortikosteroide suukaudselt
manustatavatele nende väiksema süsteemse toime tõttu ekvipotentsete annuste korral.

Imetamine
Budesoniid eritub rinnapiima. Kuid budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole oodata toimet
rinnapiimatoidul lapsele. Budesoniidi võib imetamise ajal kasutada.
Kui astmaga imetav naine saab säilitusravi inhaleeritava budesoniidiga (200 või 400 mikrogrammi
kaks korda ööpäevas), on budesoniidi süsteemne ekspositsioon rinnapiimatoidul lapse organismis
ebaoluline. Farmakokineetika uuringus oli hinnanguline ööpäevane lapse annus 0,3% ema ööpäevasest
annusest mõlema annusesuuruse puhul ning keskmine plasmakontsentratsioon lastel oli hinnanguliselt
1/600 ema plasmakontsentratsioonist, eeldades täielikku suukaudset biosaadavust. Budesoniidi
kontsentratsioon kõikides laste plasmaproovides oli allpool määratavuse piiri.
Inhaleeritava budesoniidi kohta saadud andmete ja fakti põhjal, et budesoniidil on lineaarsed
farmakokineetilised omadused pärast terapeutiliste annusevahemike nasaalset, inhaleeritavat,
suukaudset või rektaalset manustamist, on budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel
rinnapiimatoidul lapseni jõudev ravimi kogus hinnanguliselt väike.

Fertiilsus
Puuduvad andmed budesoniidi kasutamisest ja selle toimest fertiilsusele.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed (tabel 1) on toodud MedDRA-süsteemi organklasside kaupa. Igas organsüsteemi klassis
on kõrvaltoimed järjestatud sageduste kaupa, alustades kõige sagedamini esinevast kõrvaltoimest. Igas
esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Lisaks on iga
kõrvaltoime korral esitatud vastav sageduskategooria, kasutades järgmist konventsiooni (CIOMS III):
väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni
<1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage
Orofarüngeaalne kandidiaas
Immuunsüsteemi häired

Harv
Kohesed või hilisema tekkega ülitundlikkusreaktsioonid, sh lööve,
kontaktdermatiit, urtikaaria, angioödeem, pruritus ja anafülaktilised
reaktsioonid
Endokriinsüsteemi häired

Harv:
Süsteemsete kortikosteroidide toime nähud ja sümptomid, neerupealiste
funktsiooni supressioon, Cushingi sündroom, hüperadrenokortitsism,
kasvupeetus*
Psühhiaatrilised häired

Harv:
Rahutus, närvilisus, depressioon, käitumise muutused (peamiselt lastel)

Teadmata:
Unehäired, ärevus, psühhomotoorne hüperaktiivsus, agressiivsus
Silma kahjustused

Harv:
Katarakt, glaukoom
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Harv:
Düsfoonia, köha, kähedus, kurgu ärritusnähud

Harv:
Bronhospasm, sh paradoksaalne bronhospasm
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv:
Haavandid
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Harv:
Luude mineraalainete sisalduse langus
*vt lapsed allpool

Esmaselt diagnoositud kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel, kes alustavad ravi
inhaleeritavate glükokortikosteroididega, esineb kopsupõletiku riski tõus. Siiski ei leitud
kopsupõletiku riski tõusu kaheksa kliinilise uuringu tulemuste (kokku 4643 budesoniidi saavat KOK-i
patsienti ja 3643 patsienti kontrollrühmas) kaalutud analüüsis. Nendest kaheksast uuringust seitsme
tulemused on avaldatud metaanalüüsina.

Lapsed
Kasvupeetuse ohu tõttu lastel tuleb kasvu jälgida vastavalt lõigus 4.4 kirjeldatule.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Budesoniid ei põhjusta ägedaid üleannustamisnähte. Suurte annuste manustamisel lühikese aja vältel
võib ilmneda hüpotaalamuse- hüpofüüsi- neerupealise telje funktsiooni pärssumine, mille korral ei ole
vaja kohaldada erilisi esmaabivõtteid. Miflonide-ravi võib jätkata soovitatavaid ööpäevaseid annuseid
kasutades.

Farmakoterapeutiline rühm: Teised inhaleeritavad hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks
kasutatavad ained, glükokortikoidid
ATC-kood: R03BA02

Budesoniid on tugeva lokaalse põletikuvastase toimega glükokortikosteroid, millel terapeutiliste
annuste kasutamisel süsteemne toime praktiliselt puudub. Sarnaselt teiste inhaleeritavate
glükokortikoididega avaldub budesoniidi farmakoloogiline toime intratsellulaarsete
glükokortikoidretseptoritega koostoime kaudu. Ravim inhibeerib mitmete erinevate tsütokiinide,
kemokiinide, ensüümide ja rakkude adhesioonimolekulide sünteesi. Patsientidel, kes vajavad
bronhiaalastma raviks glükokortikosteroide, saabub inhaleeritava budesoniidi toime tavaliselt 10 päeva
jooksul. Inhaleeritava budesoniidi pidev kasutamine vähendab bronhiaalastma korral kopsudes
kroonilist põletikuseisundit, parandades seeläbi kopsude funktsiooni ja vähendades astma
sümptomeid, alandades bronhide hüperreaktiivsust ja ennetades astma ägenemisi.

Lapsed
Kuigi puuduvad spetsiifilised andmed Miflonide kohta, näitavad andmed teiste erinevate
inhalaatoritega kasutatavate budesoniidide kohta lastel vanuses 5...16 aastat, et budesoniidi ei seostata
tagumise subkapsulaarse katarakti suurenenud esinemisega.

Mõju kortisooli plasmakontsentratsioonile
Uuringud tervete vabatahtlikega on näidanud annusest sõltuvat toimet kortisooli kontsentratsioonile
plasmas ja uriinis.

Imendumine
Kopsudesse ladestunud budesoniid imendub kiiresti ja täielikult vereringesse. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saavutatakse vahetult pärast ravimi manustamist. Võttes arvesse suus ja neelus
ladestuvat ravimi hulka on ravimi absoluutne biosaadavus 73%. Märkimisväärse presüsteemse
metabolismi tõttu maksas on biosaadav ainult 10...13% inhaleeritud annuse allaneelatud osast.
Budesoniidi süsteemne ekspositsioon Miflonide soovitatavate annuste korral on eeldatavasti annusest
sõltuv, nagu on täheldatud ka teiste budesoniidi inhalatsioonipulbrite puhul.

Jaotumine
Kontsentratsioonivahemikus 1...100 nmol on budesoniidi seonduvus plasmavalkudega 85...90%.
Budesoniid jaotub laialdaselt kudedesse, budesoniidi püsikontsentratsiooni jaotusruumala on
183…301 liitrit. Budesoniid eritub rinnapiima, kusjuures rinnapiima ja plasma kontsentratsioonide
suhe on ligikaudu 0,46. Imiku ööpäevane annus on hinnanguliselt 0,3% ema ööpäevasest annusest ja
eeldatavasti saavutab imikute keskmine plasmakontsentratsioon 1/600 ema plasmakontsentratsiooni
tasemest, isegi juhul, kui eeldada, et imiku suukaudse annuse biosaadavus on täielik.
Loomkatsetes on leitud ravimi kõrgeid kontsentratsioone põrnas, lümfisõlmedes, harknäärmes,
neerupealises, suguorganites ja bronhides. Hiirtel läbib budesoniid platsentaarbarjääri.

Biotransformatsioon
Budesoniid ei metaboliseeru kopsudes. Pärast imendumist lõhustatakse budesoniid maksas
mitteaktiivseteks metaboliitideks, mille hulgas on 6 beeta-hüdroksübudesoniid ja 16 alfa-
hüdroksüprednisoloon.
Budesoniid metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu ja selle inhibiitorite või indutseerijate
kasutamine võib metabolismi muuta (vt lõik 4.5).

Eritumine
Radioaktiivselt märgistatud budesoniidi (annustatud inahalaatori kaudu) inhaleerinud vabatahtlikel oli
ligikaudu 32% annusest määratav uriinis ja 15% annusest roojas. Pärast inhaleerimist ei olnud
budesoniid määratav uriinis, kus seda leiti 16-alfa-hüdroksüprednisoloonina.
Veenisisese manustamise järgselt on budesoniidil suur plasma kliirens (84 l/t). Budesoniidi
eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 2,8...5 tundi.

Patsientide erirühmad
Eakad
Budesoniidi (Miflonide) farmakokineetikat ei ole eakatel patsientidel uuritud. Kuid üle 65-aastastelt
patsientidelt saadud vähesed andmed viitavad sellele, et pärast budesoniidi suukaudset ja
intravenoosset manustamist ei erine ravimi farmakokineetika eakatel oluliselt nooremate täiskasvanute
omast.

Lapsed
Budesoniidi (Miflonide) farmakokineetikat ei ole lastel uuritud. Kuid teiste inhaleeritavate budesoniidi
sisaldavate ravimitega saadud andmed viitavad sellele, et üle kolmeaastastel lastel on kehakaalu suhtes
normaliseerunud kliirens ligikaudu 50% kõrgem kui täiskasvanutel.

Maksakahjustusega patsiendid
Inhaleeritava budesoniidi farmakokineetikat ei ole maksakahjustusega patsientidel uuritud.
Olemasolevate andmete alusel on tsirroosiga patsientidel budesoniidi süsteemne biosaadavus pärast
suukaudset manustamist 2,5 korda suurem kui tervetel kontrollitutel. Avaldatud andmete kohaselt
mõjutab kerge maksakahjustus suukaudse budesoniidi süsteemset ekspositsiooni vähe.

Neerukahjustusega patsiendid
Budesoniidi farmakokineetikat ei ole neerukahjustusega patsientidel uuritud. Hoolimata sellest, et
olemasolevate andmete alusel neerukahjustus tõenäoliselt ei mõjuta suukaudselt manustatava
budesoniidi farmakokineetikat, väljutatakse budesoniidi metaboliidid uriiniga, mistõttu ei saa raske
neerukahjustusega patsientidel välistada metaboliitide kuhjumisest tingitud võimalike kõrvaltoimete
suuremat tekkeriski.

Korduvtoksilisus
Korduvtoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensus ja kartsinogeensus
In vitro ja in vivo mutageensustestid näitasid, et budesoniidil ei ole mutageenset toimet.
Suukaudselt manustatud budesoniid suurendas isastel rottidel, alates annusest 25 mikrogrammi
kilogrammi kohta ööpäevas, maksakasvajate esinemissagedust. Nimetatud toimet täheldati ka
järeluuringus, kus uuriti teisi steroide (prednisoloon ja triamtsinoloon), mistõttu peetakse seda
ravimklassile omaseks toimeks, mis on seotud kortikosteroidide manustamisega.

Reproduktsioonitoksilisus
Subkutaanselt manustatud budesoniidi toime järglaste langenud eluvõimele ja emapoolsele
toksilisusele rottidel ning teratogeenne potentsiaal ja toime küülikute kasvupeetusele ning loote
suremusele on samasugune glükokortikosteroidide teadaoleva teratogeense potentsiaaliga loomadele
(vt lõik 4.6). Subkutaanselt manustatud budesoniidil ei olnud kõrvaltoimet rottide fertiilsusele.

Kapsli sisu
Laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalku).
Kapsli kest
Želatiin

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

Kapslid 200 või 400 mikrogrammi on PVC/PVDC/Al blisterpakendis, 60 kapslit karbis, Aerolizer
inhalaatoriga või ilma.

Teave kasutajale
Inhaleeritav pulber on želatiinkapslis. Kapsli punkteerimisel inhalaatoris võib harva tekkida
kapslikesta tükke, mis sõela läbimisel võivad sattuda suhu või hingamisteedesse. Patsiendid peavad
olema teadlikud, et kapsli tükikeste sattumine suhu ja hingamisteedesse pole ohtlik, kuna need sulavad
kergesti ja need võib alla neelata.
Kapsli kestast tükikeste eraldumist saab vältida, kui kapsel avada ühekordse liigutusega.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastvalt kohalikele nõuetele.