LIPANTHYL

Lipanthyl on näidustatud järgmiste seisundite raviks lisaks dieedile ja teistele
mittefarmakoloogilistele ravimeetoditele (nt füüsiline koormus, kehakaalu vähendamine):
- Raske hüpertriglütserideemia ravi ilma või koos madala HDL kolesterooliga.
- Segahüperlipideemia, kui statiinid on vastunäidustatud või neid ei taluta.
- Segahüperlipideemia suure südame-veresoonkonna riskiga patsientidel lisaks statiinile, kui
triglütseriidide ja HDL kolesterooli tase ei allu piisavalt kontrollile.

Ravivastuse jälgimiseks tuleb määrata seerumi lipiidide sisaldust. Kui pärast mõne kuu (nt 3 kuu)
möödumist puudub piisav ravivastus, tuleb kaaluda täiendavaid või teistsuguseid ravimeetmeid.


Täiskasvanud
Soovitatav annus on 200 mg ööpäevas, mis manustatakse ühe Lipanthyl 200 mg kapslina.

Patsientide erirühmad

Eakate vanuserühm
Eakatele patsientidele, kellel ei esine neerukahjustust, on soovitatav tavaline täiskasvanute annus.

Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel peab annust vähendama. Kerge kuni mõõduka kroonilise neeruhaiguse
korral tuleb ravi alustada väiksema annusega - 100 mg üks kord ööpäevas. Raske kroonilise
neeruhaigusega patsientidele ei ole fenofibraat soovitatav.

Maksakahjustus
Lipanthyl'i ei ole soovitatav kasutada maksakahjustusega patsientidel, sest andmed puuduvad.

Lapsed
Fenofibraadi ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed
puuduvad. Seetõttu ei ole fenofibraadi kasutamine alla 18-aastastel pediaatrilistel patsientidel
soovitatav.

Manustamisviis
Kapsel tuleb neelata alla tervelt, söögi ajal.

- maksapuudulikkus (sh biliaarne tsirroos ja seletamatu püsiv maksafunktsiooni kõrvalekalle);
- teadaolev sapipõie haigus;
- raske krooniline neeruhaigus;
- krooniline või äge pankreatiit, välja arvatud äge pankreatiit raske hüpertriglütserideemia
tagajärjel;
- teadaolev valgustundlikkus või fototoksiline reaktsioon ravi ajal fibraatide või ketoprofeeniga;
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hüperlipideemia sekundaarsed põhjused
Hüperlipideemia sekundaarne põhjus (nt ravimata II tüübi diabeet, hüpotüreoidism, nefrootiline
sündroom, düsproteineemia, obstruktiivne maksahaigus, alkoholism) peab olema piisavalt kontrolli
all, enne kui kaalutakse fenofibraatravi alustamist.
Hüperlipideemiaga patsientidel, kes võtavad östrogeenipreparaate või östrogeeni sisaldavaid
rasestumisvastaseid ravimeid, tuleb kindlaks teha, kas hüperlipideemia on loomult primaarne või
sekundaarne (võimalik on lipiidide väärtuste suurenemine suukaudse östrogeeni mõjul).

Maksafunktsiooni kahjustus
Sarnaselt teistele lipiididesisaldust vähendavatele ainetele on mõnedel patsientidel teatatud
transaminaaside aktiivsuse tõusust. Enamikul juhtudest oli tõus mööduv, minimaalne ja
asümptomaatiline. Seerumi transaminaaside aktiivsust on soovitatav mõõta iga 3 kuu järel ravi
esimese 12 kuu jooksul ja seejärel perioodiliselt. Patsiente, kellel esineb transaminaaside aktiivsuse
tõus, tuleb jälgida ning ravi tuleb katkestada, kui ALAT (SGPT) ja ASAT (SGOT) aktiivsus tõuseb
rohkem kui 3 korda üle normi ülemise piiri (ULN). Kui tekivad hepatiidile viitavad sümptomid (nt
nahakollasus, sügelus) ja diagnoos on laboratoorselt kinnitunud, tuleb fenofibraatravi katkestada.

Pankreatiit
Fenofibraati kasutavatel patsientidel on teatatud pankreatiidi tekkest (vt lõigud 4.3 ja 4.8). See võib
viidata ravi ebaefektiivsusele raske hüpertriglütserideemiaga patsientidel, otsesele ravimi toimele või
sekundaarsele haigusele sapikividega koos sapiteede sulgusega.

Müopaatia/rabdomüolüüs
Fibraatide ja teiste vere lipiide taset langetavate ainete kasutamisel on teatatud lihastoksilisuse, sh
väga harvadel juhtudel rabdomüolüüsi tekkimisest koos neerupuudulikkusega või ilma. Selle
kahjustuse tekkesagedus on suurem eelneva neerupuudulikkuse ja hüpoalbumineemia korral.
Rabdomüolüüsi tekke risk on suurem patsientidel, kellel on eelsoodumus müopaatia ja/või
rabdomüolüüsi tekkeks, kaasa arvatud vanus üle 70 eluaasta, pärilik lihashaigus isiklikus või
perekondlikus anamneesis, hüpotüreoidism ja suures koguses alkoholi tarbimine. Neil patsientidel
tuleb hoolikalt kaaluda fenofibraadi kasutamise riski/kasu suhet.

Lihaskahjustust tuleb kahtlustada patsientidel, kellel esineb difuusne müalgia, müosiit, lihaskrambid
ja -nõrkus ja/või kreatiinfosfokinaasi (CPK) taseme väljendunud tõus (üle 5 korra normist suurem).
Sellistel juhtudel tuleb fenofibraatravi katkestada.

Lihastoksilisuse oht suureneb, kui preparaati manustatakse koos teise fibraadi või mõne HMG-CoA
reduktaasi inhibiitoriga, eriti eelnevalt olemasoleva lihaskahjustuse korral. Seega, fenofibraate tohib
kasutada koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või mõne muu fibraadiga ainult nendel patsientidel,
kellel on raskekujuline kombineeritud düslipideemia ja suur kardiovaskulaarne risk, kuid kellel ei ole
eelnevalt esinenud lihaskahjustust. Neid patsiente tuleb võimaliku lihastoksilisuse suhtes hoolikalt
jälgida.

Neerufunktsioon
Kreatiniini taset on soovitatav kontrollida esimese kolme ravikuu jooksul ja edaspidi perioodiliselt.
Ravi tuleb katkestada, kui kreatiniini tase tõuseb >50% üle ULN (normi ülemise piiri) (annustamise
soovitused vt lõik 4.2).

Abiained
Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi vaeguse või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Suukaudsed antikoagulandid
Fenofibraat tugevdab antikoagulandi toimet ja võib suurendada veritsusohtu. Ravi alustamisel
fenofibraadiga on soovitatav vähendada antikoagulandi annust kolmandiku võrra ja seejärel annust
järk-järgult vajadusel kohandada vastavalt INRi monitooringu tulemusele.

Tsüklosporiin
Fenofibraadi kasutamisel koos tsüklosporiiniga on mõnedel rasketel juhtudel teatatud pöörduvast
neerufunktsiooni kahjustusest. Seetõttu tuleb nende patsientide neerufunktsiooni hoolikalt jälgida
ning ravi fenofibraadiga lõpetada suurte muutuste esinemisel laboratoorsetes tulemustes .

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid ja teised fibraadid
Fibraadi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite või teiste fibraatide kooskasutamisel suureneb tõsise
lihastoksilisuse oht. Sellist ravimite kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatlikult ja patsiente tuleb
lihastoksilisuse võimaluse tõttu tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.4).

Glitasoonid
Fenofibraadi kasutamisel koos glitasoonidega on mõnel juhul teatatud pöörduvast HDL-kolesterooli
taseme paradoksaalsest langusest. Seetõttu on soovitatav jälgida HDL-kolesterooli taset, kui ühele
neist ravimitest lisatakse teine ning üks kahest ravist tuleb lõpetada, kui HDL-kolesterooli tase on
liiga madal.

Tsütokroom P450 ensüümid
In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et fenofibraat ja fenofibriinhape ei ole
tsütokroom (CYP) P450 isovormide CYP3A4, CYP2D6, CYP2E1 ega CYP1A2 inhibiitorid. Nad
inhibeerivad vähesel määral CYP2C19 ja CYP2A6 ja kergelt kuni mõõdukalt CYP2C9 terapeutilistes
annustes.

Patsiendid, kellele fenofibraadiga samaaegselt manustatakse ravimeid, mis metaboliseeruvad
CYP2C19, CYP2A6 ja eriti kitsa terapeutilise indeksiga CYP2C9 vahendusel, tuleb hoolikalt jälgida
ja vajadusel kohandada nende ravimite annust.

Rasedus
Fenofibraadi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes ei ilmnenud
teratogeenset toimet, kuid emasloomale toksiliste annuste kasutamisel ilmnes embrütoksiline toime
(vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu tohib Lipanthyl'i kasutada raseduse ajal
ainult pärast hoolikat kasu/riski suhte hindamist.

Imetamine
Ei ole teada, kas fenofibraat või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Riski imikule ei saa
välistada. Seetõttu ei tohi imetamise ajal fenofibraati kasutada.

Lipanthyl'il ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Fenofibraatravi ajal on kõige sagedamini täheldatud seedetraktiga seotud kõrvaltoimeid.

Platseebo-kontrollitud kliinilistes uuringutes (n=2344) on esinenud järgnevad kõrvaltoimed allpool
nimetatud esinemissagedusega:

MedDRA
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Organsüsteemi klass
>1/100, <1/10
>1/1000, <1/100
>1/10000, <1/1000
Hemoglobiini taseme
Vere ja lümfisüsteemi
langus
häired


Leukotsüütide arvu
vähenemine
Immuunsüsteemi


Ülitundlikkus
häired
Närvisüsteemi häired

Peavalu
Väsimus ja vertiigo
Trombemboolia
Vaskulaarsed häired


(kopsuemboolia,

süvaveenitromboos)*
Seedetrakti nähud ja
sümptomid (kõhuvalu,
Seedetrakti häired
Pankreatiit*
iiveldus, oksendamine,

diarröa, kõhupuhitus)

Transaminaaside
Maksa ja sapiteede
aktiivsuse tõus (vt lõik
Kolelitiaas (vt lõik 4.4) Hepatiit
häired
4.4)



Naha ülitundlikkus (nt
Alopeetsia
Naha ja nahaaluskoe
lööve, sügelus,
Valgustundlikkus-
kahjustused

urtikaaria)
reaktsioonid
Lihashäired (nt
Lihas-skeleti ja sidekoe
müalgia, müosiit,
kahjustused


lihasspasmid ja nõrkus)
Reproduktiivse
Seksuaalne
süsteemi ja

düsfunktsioon

rinnanäärme häired
Kreatiniini taseme
Uurea taseme
Uuringud

suurenemine veres
suurenemine veres
* Topeltpimedas, platseebokontrolliga FIELD - uuringus randomiseeriti 9795 II tüüpi diabeediga
patsienti kahte gruppi, kus fenofibraadigrupis täheldati märkimisväärset pankreatiidijuhtude
sagenemist võrreldes platseebogrupi patsientidega (0,8% versus 0,5%; p = 0,031). Samas uuringus
täheldati statistiliselt olulist pulmonaalse embolismi juhtude kasvu (0,7% platseeborühmas versus
1,1% fenofibraadirühmas; p = 0,022) ja statistiliselt mitteolulist suurenemist süvaveenide tromboosi
osas (platseeborühmas 1,0% [48/4900 patsiendist] versus fenofibraadirühmas 1,4%[67/4895
patsiendil]; p = 0.074).

Lisaks neile kõrvaltoimetele, millest on teatatud kliinilistes uuringutes, on Lipanthyl’i
turuletulekujärgsel kasutamisel teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Kuna kõrvaltoimete täpset
esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel, on nende kõrvaltoimete
esinemissagedus klassifitseeritud kui „teadmata“.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: interstitsiaalne kopsuhaigus.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: rabdomüolüüs.

Maksa ja sapiteede häired: ikterus, kolelitiaasi tüsistused (nt koletsüstiit, kolangiit, sapikoolik).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: rasked nahareaktsioonid (nt mitmekujuline erüteem, Stevensi-
Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Fenofibraadi üleannustamisest on teatatud ainult üksikjuhtudel. Enamikul juhtudest ei täheldatud
üleannustamise sümptomeid. Spetsiifiline antidoot fenofibraadile puudub. Üleannustamise kahtluse
korral on ravi sümptomaatiline ja vastavalt vajadusele rakendatakse abistavaid meetmeid. Fenofibraat
ei ole hemodialüüsiga organismist eemaldatav.

Farmakoterapeutiline rühm: Seerumi lipiidide sisaldust vähendavad ained/kolesterooli ja
triglütseriidide sisaldust vähendavad ained/fibraadid.
ATC-kood: C10AB05.

Fenofibraat on fibriinhappe derivaat, mille lipiide modifitseerivat toimet inimestel vahendatakse
peroksisoom proliferaator-aktiveeritud alfa retseptor (PPARα) kaudu.

Aktiveerides PPARα, suurendab fenofibraat lipolüüsi ja aterogeensete triglütseriidirikaste osakeste
eliminatsiooni plasmast, aktiveerides lipoproteiini lipaasi ja vähendades apoproteiin CIII teket.
PPARα aktiveerimine indutseerib ka apoproteiinide AI ja AII sünteesi suurenemist.

Eelpoolmainitud fenofibraadi toime lipoproteiinidele põhjustab apoproteiin B-d sisaldavate madala ja
väga madala tihedusega (LDL- ja VLDL) fraktsioonide sisalduse vähenemist ning suurendab
apoproteiin AI ja AII sisadava lipoproteiini suure tihedusega (HDL) fraktsiooni sisalduse suurenemist.

Lisaks suurendab fenofibraat LDL fraktsiooni kliirensit, moduleerides VLDL fraktsiooni sünteesi ja
katabolismi ning vähendab madala tihedusega LDL sisaldust, mille tase on tõusnud aterogeense
lipoproteiini fenotüübi puhul, mis on südamehaiguse riskiga patsientidel sageli esinev häire.

Fenofibraadi kliinilistes uuringutes vähenes üldkolesterooli tase 20…25%, triglütseriidide tase
40…55% ja HDL kolesterooli tase suurenes 10…30%.

Hüperkolesteroleemiaga patsientidel, kellel LDL kolesterooli tase väheneb 20…35%, väljendub
üldine toime kolesteroolile lõpuks üldkolesterooli/HDL kolesterooli, LDL kolesterooli/HDL
kolesterooli ning Apo B / Apo AI suhte vähenemisena; kõik need on aterogeense riski markerid.

On andmeid, et ravi fibraatidega võib vähendada südamepärgarterite haigusi, kuid üldise suremuse
langust primaarse ja sekundaarse kardiovaskulaarse haiguse ennetamisel ei ole näidatud.
ACCORD Lipid (meetmed südame-veresoonkonnaga seotud riskide vähendamiseks suhkruhaigetel)
uuring oli randomiseeritud, platseebo-kontrolliga uuring, milles kasutati 5518 patsiendil, kellel oli II
tüüpi suhkurtõbi, fenofibraati lisaks simvastatiinravile. Fenofibraadi lisamine simvastatiinravile ei
mõjutanud oluliselt simvastatiinravi monoteraapiaga võrreldes surmaga mittelõppenud
müokardiinfarkti, surmaga mittelõppenud insuldi ja südame-veresoonkonna haiguse tagajärjel
esinenud surmajuhtumite esmast koondtulemusnäitajat (riskisuhe [HR] 0,92, 95% CI 0,79…1,08, p =
0,32; riski absoluutne vähenemine: 0,74%). Eelnevalt määratletud düslipideemiaga patsientide
alamrühmas, kellel ravi algul HDL-C kuulus alumisse tertsiili (≤ 34 mg/dl või 0,88 mmol/l) ja TG
ülemisse tertsiili (≥ 204 mg/dl või 2,3 mmol/l), vähendas fenofibraadi kasutamine lisaks
simvastatiinravile esmast koondtulemusnäitajat 31% võrreldes simvastatiini monoteraapiaga
(riskisuhe [HR] 0,69, 95% CI 0,49…0,97, p = 0,03; riski absoluutne vähenemine: 4,95%). Teine
eelnevalt määratletud alamrühma analüüs tõi välja ravi statistiliselt olulise seose sooga (p = 0,01),
näidates kombineeritud ravi võimalikku suuremat kasulikkust meestele (p = 0,037), kuid
potentsiaalselt suuremat riski esmasele tulemusnäitajale naistel, kes said kombineeritud ravi, võrreldes
simvastatiini monoteraapiaga (p = 0,069). Seda eespool mainitud düslipideemiaga patsientide
alamrühmas ei täheldatud, kuid puudusid ka tõendid fenofibraadi ja simvastatiini kombineeritud ravi
selge kasulikkuse kohta düslipideemiaga naistel ning võimalikku kahjulikku toimet sellele
alamrühmale ei saa välistada.

Ekstravaskulaarsed kolesterooli ladestused (tendinoosne ja tuberoose ksantoom) võivad
märkimisväärselt väheneda või isegi täielikult kaduda.

Suurenenud fibrinogeeni tasemega patsientidel, kes said raviks fenofibraati, on see tase oluliselt
langenud, samuti nagu suurenenud Lp(a) tasemega patsientidel. Teised põletikumarkerid, nt C-
reaktiivne valk vähenevad fenofibraatravi ajal.

Fenofibraadi urikosuuriline toime põhjustab ligikaudu 25%-list kusihappe taseme langust, millest
saavad täiendavat kasu hüperurikeemia ja düslipideemiaga patsiendid.

Loomkatsetes ja kliiniliste uuringute ajal avaldas fenofibraat antiagregatsioonilist toimet
trombotsüütidele, vähendades trombotsüütide agregatsiooni, mis on seotud ADP, arahhidoonhappe ja
epinefriiniga.

Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) saabub 4…5 tundi pärast suukaudset manustamist.
max
Plasmakontsentratsioon on igal üksikisikul kestva ravi korral stabiilne.

Manustamine koos toiduga suurendas fenofibraadi imendumist.

Jaotumine
Fenofibriinhape seondub tugevasti plasma albumiinile (rohkem kui 99%).

Metabolism ja eritumine
Pärast suukaudset manustamist hüdrolüüsub fenofibraat esteraaside vahendusel kiiresti aktiivseks
metaboliidiks fenofibriinhappeks. Plasmas ei ole leitud muutumatut fenofibraati. Fenofibraat ei ole
CYP3A4 substraat. Maksa mikrosomaalne metabolism ei ole kaasatud.

Ravim eritub peamiselt uriiniga. Peaaegu kogu ravim eritub 6 päeva jooksul. Fenofibraat eritub
peamiselt fenofibriinhappena ja viimase glükuroonkonjugaadina. Fenofibriinhappe näiv plasma
kogukliirens jääb eakatel patsientidel muutumatuks.

Kineetilised uuringud pärast üksikannuse manustamist ja pidevat ravi näitavad kumulatsiooni
puudumist. Fenofibriinhape ei ole hemodialüüsitav.

Fenofibriinhappe plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 20 tundi.

Kroonilise toksilisuse uuringud ei ole viidanud fenofibraadi spetsiifilisele toksilisusele.

Fenofibraadi mutageensuse uuringute tulemused on olnud negatiivsed.

Peroksisoomi proliferatsioonist tingituna on suurte annuste korral leitud rottidel ja hiirtel
maksakasvajaid. Need muutused on iseloomulikud väikestele närilistele ja neid ei ole täheldatud
teistel loomaliikidel. Puudub seos kliinilise kasutamisega inimestel.

Uuringutes hiirte, rottide ja jänestega ei ilmnenud teratogeenset toimet. Embrüotoksiline toime ilmnes
emasloomadele toksilise annusevahemiku puhul. Suurte annuste korral pikenes tiinuseaeg ja oli
raskendatud sünnitusekulg. Toimet fertiilsusele ei täheldatud.

Abiained:
Naatriumlaurüülsulfaat,
Laktoosmonohüdraat
Eelželatineeritud maisitärklis,
Krospovidoon
Magneesiumstearaat.

Kapsli kest:
Želatiin
Titaandioksiid (E171)
Raudoksiid, punane (E172)
Erütrosiin (E127).

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Al/PVC blistrid.
Pakendis on 30 kapslit.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.