FRAXIPARINE
Toimeained: kaltsiumnadropariin
Ravimi vorm: süstelahus süstlis
Ravimi tugevus: 2850RÜ anti Xa 0.3ml 0.3ml 10TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on FRAXIPARINE ja milleks seda kasutatakse
Fraxiparine on ravim, mis aitab ennetada trombide teket veresoontes (tromboosi) ja ravib juba
moodustunud trombe. Seda tüüpi ravimit nimetatakse trombivastaseks aineks.
2. Mida on vaja teada enne FRAXIPARINE võtmist
Ärge kasutage Fraxiparine't
-
kui te olete nadropariinkaltsiumi või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline
-
kui teil esineb liigne veritsus
-
kui teil esineb südames infektsioon
-
kui teil tekkis eelmisel korral pärast Fraxiparine ravi vereliistakute (vere hüübimist toetavate
rakkude) arvu vähenemine;
-
kui teil on olnud ajuverejooksust tingitud insult
-
kui teil on seisund, mis võib tõenäoliselt põhjustada verejooksu, näiteks maohaavand
-
kui teil ravitakse südamehaigust ja teil on neeruhaigus
-
kui teil ravitakse trombi kopsuveresoontes (kopsuarteri embooliat) või jalas (süvaveenitromboos)
ja teil on neeruhaigus
→ kui arvate, et midagi eelpool loetletust käib teie kohta, ärge kasutage Fraxiparine’i enne, kui olete oma
arstiga nõu pidanud.
Hoidatused ja ettevaatusabinõud
Enne Fraxiparine kasutamiset pidage nõu oma arstiga.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Fraxiparine
•
kui teil on kontrollimatu verejooksu (hemorraagia) risk, sealhulgas:
· maohaavand või
· veritsushäire,
· kas olete äsja läbi teinud aju-, lülisamba- või silmaoperatsiooni,
· kas teil on kõrge vererõhk;
•
kui teil on neeru- või maksahaigus;
•
kui olete üle 65 aastane;
•
kui olete alla 18 aastane;
•
kui võtate teisi verehüübimist mõjutavaid ravimeid.
→ Kui arvate, et midagi ülalpool nimetatust kehtib ka teie kohta, pidage nõu oma arstiga.
Seisundid, mille suhtes tuleb olla valvas
Fraxiparine võib halvendada mõningaid kaasuvaid haiguseid või põhjustada raskeid kõrvaltoimeid.
Fraxiparine kasutamise ajal peate olema valvas teatud sümptomite suhtes, et vähendada probleemide tekke
riski (vt lõik 4. Võimalikud kõrvaltoimed)
Fraxiparine kasutamise ajal
Teid jälgitakse tähelepanelikult, kui teile tehakse spinaalanesteesia või võetakse lülisamba piirkonnast
seljaajuvedeliku proov (tehakse lumbaalpunktsioon), sest Fraxiparine võib põhjustada süstekohas
veritsust lülisambakanalisse.
Teile on vaja teha regulaarseid vereanalüüse:
• harvadel juhtudel võib Fraxiparine põhjustada vereliistakute arvu vähenemist veres;
• Fraxiparine võib suurendada vere kaaliumisisaldust. Teile tuleb teha vereanalüüse, kui põete
suhkurtõbe või rasket neeruhaigust või kui kasutate muid vere kaaliumisisaldust mõjutavaid ravimeid.
Fraxiparine süstel võib sisaldada lateksit
Süstlinõela kaitse võib sisaldada lateksit.
→ Rääkige oma arstile, kui olete lateksi suhtes allergiline.
Muud ravimid ja Fraxiparine
Rääkige oma arstile või apteekrile, kui kasutate muid ravimid, kui olete neid hiljuti kasutanud või kui
alustate uute ravimite kasutamist. Rääkige ka ilma retseptita ostetud ravimitest.
Teisi verehüübimist mõjutavaid ravimeid ei tohi koos Fraxiparine'ga kasutada, kui arst ei ole seda
spetsiaalselt määranud.
Rasedus ja imetamine
Olemas on ainult piiratud andmed Fraxiparine ohutuse kohta rasedatel naistel. Kui olete rase või
arvate, et võite olla, või kui planeerite rasestuda, ärge kasutage Fraxiparine't ilma oma arstiga nõu
pidamata. Teie arst kaalub kasulikke toimeid teile ja Fraxiparine rasedusaegse kasutamisega seotud riske
lapsele.
Fraxiparine ravi ajal ei ole imetamine soovitatav. Ei ole teada, kas Fraxiparine koostisained erituvad ka
rinnapiima.
3. Kuidas FRAXIPARINE võtta
Kui palju kasutada
Kasutage Fraxiparine't alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Teie arst ütleb teile Fraxiparine annuse ja koguse, mida kasutama peate ja kui kaua te seda ravimit
kasutama peate.
Kuidas kasutada
•
Fraxiparine manustatakse nahaaluse (subkutaanse) süstena alakõhu nahavolti. Südamelihase infarkti
teatud tüüpide korral võib tervishoiutöötaja esimese annuse manustada ka veeni (intravenoosselt).
Süstlid on eeltäidetud, kuid mõne patsiendi jaoks võib olla vajalik kohandada süstlis olevat
ravimikogust. Teie arst ütleb teile, kas see kehtib ka teie kohta. Etapiviisilised juhised leiate
infolehe lõigust 7.
•
Ärge süstige Fraxiparine’t lihasesse.
Kui te unustate Fraxiparine’t kasutada
Ärge süstige kahekordset annust vahele jäänud annuse kompenseerimiseks. Manustage ravimit kohe,
kui teile meelde tuleb, kuid kui järgmine manustamisaeg on peaaegu kätte jõudnud, oodake selle ajani.
Kui te ei ole kindel, mida teha, küsige oma arsti või apteekri käest.
Kui kasutate Fraxiparine’t rohkem kui ette nähtud
Kui kasutate juhuslikult liiga palju Fraxiparine’t võtke nõu saamiseks ühendust oma arsti või apteekriga
nii kiiresti kui võimalik, sest teil võib olla suurem oht verejooksu tekkeks.
Ärge katkestage Fraxiparine kasutamist ilma vastava soovituseta
Kasutage Fraxiparine’t seni, kuni arst seda soovitab kasutada. Ärge katkestage ravi, kui teie arst ei ole
seda soovitanud.
Kui katkestate ravi enne arsti soovitatud aega, ei pruugi tromb saada õigesti ravitud või teil võib olla
suurem risk uue trombi tekkimiseks jalaveenis või kopsus. Kui soovite lõpetada Fraxiparine
kasutamise, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Seisundid, mille suhtes tuleb olla valvas
Allergilised reaktsioonid: need esinevad Fraxiparine't kasutavatel inimestel väga harva. Tunnuste hulka
kuuluvad:
• nahast kõrgem ja sügelev lööve (kublad),
• turse, mõnikord näo või suu osas (angioödeem), mis põhjustab hingamisraskust.
Nahamuutused süstekohas
→ Võtke kohe ühendust arstiga, kui teil tekivad sellised sümptomid. Katkestage Fraxiparine
kasutamine.
Väga sageli esinevad Need võivad esineda rohkem kui ühel inimesel kümnest:
• veritsus,
• väike tromb süstekohas naha all.
Sageli esinevad kõrvaltoimed
Need võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest:
• süstekoha reaktsioonid.
Sageli esinevad kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:
•
maks ei tööta alati nii, nagu peaks (maksaensüümide aktiivsuse suurenemine veres).
Harva esinevad kõrvaltoimed
Need võivad esineda kuni ühel inimesel 1000st:
• lööve,
• nahasügelus,
• kaltsiumiladestused süstekohas.
Harva esinevad kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:
• vereliistakute (vere hüübimiseks vajalike rakkude) arvu vähenemine või suurenemine.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed
Need võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000st:
• allergilised reaktsioonid,
• naha muutused süstekohas,
• püsiv valulik suguti erektsioon (priapism) meestel - sel puhul pöörduge kohe arsti poole.
Raskete tüsistuste vältimiseks tuleb teid ravida.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:
• kõrge kaaliumisisaldus,
• valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia).
Kui teil tekivad kõrvaltoimed
→ Kui ükskõik missugune kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või häirivaks või kui märkate mõnda
kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee
kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas FRAXIPARINE säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Mitte hoida sügavkülmas. Mitte hoida külmkapis, kuna külma lahuse süstimine võib olla valulik.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.
Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et süstel on kahjustatud, kui lahuses esineb võõrosakesi või kui
lahuse värvus on muutunud.
Süstel on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata lahus süstlis tuleb minema visata.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Fraxiparine sisaldab
-
Toimeaine on nadropariin. 1 ml süstelahust sisaldab 9500 RÜ anti-Xa nadropariinkaltsiumi.
Süstlid sisaldavad 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa), 0,4 ml (3800 RÜ anti-Xa), 0,6 ml (5700 RÜ anti-Xa),
0,8 ml (7600 RÜ anti-Xa) või 1 ml (9500 RÜ anti-Xa) süstelahust.
-
Abiained on
Kaltsiumhüdroksiidi lahus või lahjendatud vesinikkloriidhape, süstevesi.
Kuidas Fraxiparine välja näeb ja pakendi sisu
Süstelahus süstlis; 0,3 ml, 0,4 ml, 0,6 ml, 0,8 ml või 1,0 ml süstel, 2 tk või 10 tk pakendis.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Glaxo Group Limited, 980 Great West Road, Brentford,, Middlesex TW8 9GS, Ühendkuningriik
Partii kasutamiseks vabastamise eest vastutav tootja
GlaxoSmithKline Pharmaceuticals S.A., Grunwaldzka 189, Poznan, Poola
või
Glaxo Wellcome Production, rue de l’Abbaye 1, 76960 Notre Dame de Bondeville, Prantsusmaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn
Infoleht on viimati kooskõlastatud märtsis 2013
7.
Etapiviisiline kasutamise juhis
Süstli osad:
1
Nõelakaitse
Kolb
Sõrmetugi
4
Ohutusmuhv
Kasutusjuhised
1. Peske käed korralikult seebi ja veega ning kuivatage käterätiga.
2. Võtke süstel karbist välja ja veenduge, et:
• aegumiskuupäev ei ole möödunud ja
• et süstel ei ole avatud ega kahjustatud.
3. Istuge või heitke pikali mugavasse asendisse.
Valige koht alakõhul vähemalt 5 cm kaugusel nabast (pilt A).
Vahetage igaks süstiks alakõhu vasakut ja paremat poolt.
See aitab vähendada ebamugavustunnet süstekohas.
Kui süstimine alakõhtu ei ole võimalik, küsige nõu õe või arsti
käest.
Pilt A
4. Puhastage süstekoht alkoholilapiga.
5. Eemaldage nõelakaitse, pöörates seda esmalt ja seejärel
tõmmates selle sirgelt süstli kehaosast eemale (pilt B).
Visake nõelakaitse ära.
Kui süstel sisaldab rohkem ravimit, kui teil vaja on, peate
liigse ravimikoguse eemaldama enne süstimist.
• Hoidke süstlit nii, et nõel on suunatud otse alla.
• Lükake süstli kolbi ettevaatlikult allapoole, kuni mull
Pilt B
paikneb joonel, mis tähistab ravimikogust, mille arst teile
on määranud.
• Tilgutage süstlianõelast väljuv vedelik salvrätile ja visake
see ära.
• Süstel on nüüd kasutusvalmis.
Oluline märkus
• Ärge puutuge nõela ega laske sellel enne süstimist
puutuda ühegi pinna vastu.
• Väike õhumull süstlis on normaalne. Ärge proovige seda
õhumulli enne süstimist eemaldada - nii võib osa
ravimist kaduma minna.
6. Võtke puhastatud nahk õrnalt sõrmede vahele, et tekiks
volt. Hoidke volti pöidla ja nimetissõrme vahel kogu süstimise
ajal (pilt C).
Pilt C
7. Hoidke süstlit kindlalt sõrmetoest. Sisestage nõel
täispikkuses ja õige nurga all nahavolti (pilt D).
Pilt D
8. Süstige KOGU süstli sisu, vajutades kolvi alla nii
kaugele, kui see läheb (pilt E). Seejärel eemaldage nõel
ettevaatlikult nahast.
Pilt E
9. Pärast süstimist hoidke süstlit ühes käes, hoides kinni
ohutusmuhvist. Kasutage teist kätt sõrmetoe hoidmiseks ja
tõmmake seda tugevalt tagasi. See avab muhvi. Libistage
muhvi ülespoole piki süstli kehaosa, kuni see lukustub nõela
peale (pilt F).
Pilt F
Ärge visake süstlit olmeprügi hulka. Käidelge see vastavalt arsti või apteekri antud juhistele.
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
FRAXIPARINE, 2850 RÜ anti-Xa/0,3 ml süstelahus süstlis
FRAXIPARINE, 3800 RÜ anti-Xa/0,4 ml süstelahus süstlis
FRAXIPARINE, 5700 RÜ anti-Xa/0,6 ml süstelahus süstlis
FRAXIPARINE, 7600 RÜ anti-Xa/0,8 ml süstelahus süstlis
FRAXIPARINE, 9500 RÜ anti-Xa/1 ml süstelahus süstlis
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Süstelahus sisaldab süstlis või mitmeannuselises viaalis 9500 RÜ anti-Xa/ml nadropariinkaltsiumi.
Süstlid sisaldavad 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa), 0,4 ml (3800 RÜ anti-Xa), 0,6 ml (5700 RÜ anti-Xa),
0,8 ml (7600 RÜ anti-Xa) või 1 ml (9500 RÜ anti-Xa) süstelahust.
INN. Nadroparinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Süstelahus süstlis.
Süstelahus on läbipaistev või õrnalt opalestseeruv, värvitu või kergelt kollakas lahus.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Süvaveenide tromboosi ja trombemboolia ravi. Tromboosi profülaktika. Verehüübimise profülaktika
ekstrakorporaalses vereringes hemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal. Ebastabiilse stenokardia ja ST-
segmendi elevatsioonita (mittetransmuraalse) müokardiinfarkti ravi kombinatsioonis
atsetüülsalitsüülhappega.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiaalsetele annustamisjuhistele, mis puudutavad iga madala
molekulkaaluga hepariini sisaldavat preparaati, sest annuste tähistamiseks kasutatakse erinevaid
ühikute süsteeme (ühikud või mg) ning saadaval on erineva toimetugevusega preparaadid. Seetõttu ei
tohi ravi ajal nadropariini kasutada vahelduvalt teiste madala molekulkaaluga hepariinidega.
Gradueeritud süstel on mõeldud kasutamiseks juhul, kui on vajalik annuse korrigeerimine kehakaalu
järgi.
Ravim ei ole mõeldud intramuskulaarseks manustamiseks.
See ravimvorm on mõeldud ainult täiskasvanutele.
Kogu nadropariinravi vältel tuleb kontrollida trombotsüütide arvu (vt lõik 4.4).
Subkutaanse injektsiooni tehnika. Süstlis olevat õhumulli ei ole vaja eemaldada.
Nadropariini süstitakse subkutaanselt kõhuseina paremale või vasemale poolele, alternatiivse
süstekohana võib kasutada reit. Süstlanõel tuleb kogupikkuses perpendikulaarselt (mitte
horisontaalselt) torgata sõrmede vahele võetud nahavolti. Nahavolti hoitakse sõrmede vahel kogu
süsteaja. Süstekohta ei tohi hõõruda.
Tromboosi profülaktika.
- Üldkirurgia
Nadropariini soovitatav annus on 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa), mida manustatakse naha alla 2...4 tundi
enne operatsiooni ning järgnevatel päevadel üks kord päevas. Ravi tuleb jätkata vähemalt seitse päeva
ja kogu riskiperioodi vältel, kuni patsient on liikuv.
- Ortopeediline kirurgia
Nadropariini manustatakse naha alla ning annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt
alljärgnevale tabelile. See baseerub sihtannusel 38 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta ning seda
suurendatakse 50% võrra neljandal postoperatiivsel päeval. Algannus manustatakse 12 tundi enne
operatsiooni ja teine annus 12 tundi pärast operatsiooni lõppu. Seejärel jätkub ravi üks kord päevas
kogu riskiperioodi vältel ja kuni patsient on liikuv. Minimaalne raviperiood on 10 päeva.
Kehakaal (kg)
12 tundi enne ja pärast
Alates neljandast postoperatiivsest
operatsiooni ning seejärel üks
päevast
kord päevas kuni kolmanda
postoperatiivse päevani
Kogus (ml)
RÜ anti-Xa
Kogus (ml)
RÜ anti-Xa
<50
0,2
1900
0,3
2850
50…69
0,3
2850
0,4
3800
?70
0,4
3800
0,6
5700
- Kõrge riskiga intensiivravi patsiendid (hingamispuudulikkus ja/või respiratoorne infektsioon ja/või
südamepuudulikkus)
Nadropariini manustatakse naha alla üks kord päevas. Annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt
alljärgnevale tabelile. Ravi tuleb jätkata kogu tromboosiriski perioodil.
Kehakaal (kg)
Üks kord päevas
Kogus (ml)
RÜ anti-Xa
?70
0,4
3800
>70
0,6
5700
Süvaveenide tromboosi ravi.
Süvaveenide tromboosi ja trombemboolia raviks tuleb suukaudset antikoagulantravi alustada niipea
kui võimalik, kui see ei ole vastunäidustatud. Ravi nadropariiniga ei tohi lõpetada enne INR
sihtväärtuse saavutamist.
Nadropariini soovitatakse manustada naha alla kaks korda päevas (iga 12 tunni järel), tavaliselt 10
päeva jooksul. Annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile, mis baseerub
sihtannusel 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta.
Kehakaal (kg)
Kaks korda päevas tavaliselt 10 päeva jooksul
Kogus (ml)
RÜ anti-Xa
<50
0,4
3800
50...59
0,5
4750
60...69
0,6
5700
70...79
0,7
6650
80...89
0,8
7600
?90
0,9
8550
Verehüübimise profülaktika ekstrakorporaalses vereringes hemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.
Verehüübimise profülaktikaks hemodialüüsi ajal tuleb valida iga patsiendi jaoks optimaalne
nadropariini annus, võttes arvesse ka dialüüsi tehnilisi tingimusi.
Nadropariini manustatakse tavaliselt ühekordse annusena arterisse iga hemodialüüsi protseduuri
alguses. Patsientidel, kellel ei ole verejooksuoht suurenenud, soovitatakse kasutada järgmisi
algannuseid vastavalt kehakaalule, millest piisab tavaliselt 4-tunniseks protseduuriks:
Kehakaal (kg)
Süstitakse arterisse dialüüsi alguses
Kogus (ml)
RÜ anti-Xa
<50
0,3
2850
50…69
0,4
3800
?70
0,6
5700
Suurenenud verejooksuohuga patsientidel tuleb kasutada poole väiksemaid annuseid.
Väiksema lisaannuse võib manustada dialüüsi ajal, mis kestab üle 4 tunni. Järgnevate dialüüsi
protseduuride puhul tuleb annust vajadusel korrigeerida vastavalt täheldatud toimele.
Patsiente tuleb iga dialüüsi ajal hoolega jälgida nähtude suhtes, mis viitavad verejooksule või
verehüübimisele ekstrakorporaalses vereringes.
Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita (mittetransmuraalse) müokardiinfarkti ravi
kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega.
Nadropariini soovitatakse manustada naha alla kaks korda päevas (iga 12 tunni järel). Ravi tavaline
kestus on kuus päeva. Kliinilistes uuringutes ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita
müokardiinfarktiga patsientidel manustati nadropariini kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega
annuses kuni 325 mg päevas.
Algannus manustatakse veenisisese boolussüstena ja järgnevad annused manustatakse nahaaluse
süstena. Annust tuleb korrigeerida kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile, mis baseerub
sihtannusel 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta.
Kehakaal (kg)
Esialgne
Nahaalune süste
RÜ anti-Xa
veenisisene boolus (iga 12 tunni järel)
< 50
0,4 ml
0,4 ml
3800
50…59
0,5 ml
0,5 ml
4750
60…69
0,6 ml
0,6 ml
5700
70…79
0,7 ml
0,7 ml
6650
80…89
0,8 ml
0,8 ml
7600
90…99
0,9 ml
0,9 ml
8550
? 100
1,0 ml
1,0 ml
9500
Lapsed ja noorukid
Nadropariini ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse
ebapiisavate andmete tõttu.
Eakad
Eakatel patsientidel ei ole vaja annust muuta, kui neil ei esine neerufunktsiooni häireid. Enne ravi
alustamist on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
Tromboosi profülaktika
Annust ei ole vaja vähendada kerge neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 50 ml/min).
Mõõdukat ja rasket neerukahjustust seostatakse nadropariini ekspositsiooni suurenemisega. Nendel
patsientidel on suurenenud risk trombemboolia ja verejooksu tekkeks.
Kui raviarst peab vajalikuks annuse vähendamist, võttes arvesse verejooksu ja trombemboolia
individuaalseid riskifaktoreid, tuleb mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens
≥ 30 ml/min ja < 50 ml/min) annust vähendada 25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) tuleb annust vähendada
25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Süvaveenide tromboosi, ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi
Annust ei ole vaja vähendada kerge neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens > 50 ml/min).
Mõõdukat ja rasket neerukahjustust seostatakse nadropariini ekspositsiooni suurenemisega. Nendel
patsientidel on suurenenud risk trombemboolia ja verejooksu tekkeks.
Kui raviarst peab vajalikuks annuse vähendamist, võttes arvesse verejooksu ja trombemboolia
individuaalseid riskifaktoreid, tuleb mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens
> 30 ml/min ja < 50 ml/min) annust vähendada 25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Raske neerukahjustuse korral on nadropariin vastunäidustatud (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud.
4.3. Vastunäidustused
Nadropariin on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- Ülitundlikkus nadropariini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Anamneesis nadropariinist tingitud trombotsütopeenia (vt lõik 4.4).
- Äge verejooks või hemostaasi häiretest tingitud suurem risk verejooksu tekkeks, v.a
dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon, mis ei ole seotud hepariinraviga.
- Verejooksu riskiga orgaaniline kahjustus (nt aktiivne peptiline haavand).
- Tserebrovaskulaarne hemorraagia.
- Äge bakteriaalne endokardiit.
- Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel, kes saavad süvaveenide
tromboosi, trombemboolia, ebastabiilse stenokardia või ST-segmendi elevatsioonita
müokardiinfarkti ravi.
- Kui madalmolekulaarset hepariini kasutatakse ravieesmärgil, on lokaalanesteesia kasutamine
plaanilistel kirurgilistel protseduuridel vastunäidustatud.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hepariini poolt põhjustatud trombotsütopeenia.
Hepariini võimaliku trombotsütopeeniat tekitava toime tõttu on trombotsüütide arvu jälgimine
vajalik kogu nadropariinravi vältel.
Harva on kirjeldatud trombotsütopeenia juhte (mõnikord raskekujulisi), mis võivad olla seotud
arteriaalse või venoosse tromboosiga. Sellise diagnoosi võimalust tuleb silmas pidada järgmistel
juhtudel:
- trombotsütopeenia või
- igasugune oluline trombotsüütide arvu langus: 30…50% algväärtusest;
- seisundi halvenemine ravi ajal, kui tromboos on juba diagnoositud;
- ravi ajal tekkiv tromboos;
- dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon.
Neil juhtudel tuleb nadropariinravi lõpetada.
Nimetatud juhud on oma olemuselt tõenäoliselt immuunallergilist laadi ning esmakordse ravi ajal
täheldatakse neid enamasti 5. ja 21. ravipäeva vahel, kuid see võib toimuda ka palju varem, kui
patsiendil on varem esinenud hepariini poolt põhjustatud trombotsütopeeniat.
Patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud hepariiniga (kas standardse või madalmolekulaarse
hepariiniga) seotud trombotsütopeeniat, võib vajadusel nadropariini kasutada, kuid vähemalt kord
päevas tuleb läbi viia hoolikas kliiniline jälgimine ja määrata trombotsüütide arv. Trombotsütopeenia
tekkimisel tuleb ravi otsekohe katkestada.
Kui trombotsütopeenia tekib hepariinravi ajal (kas standardsete või madalmolekulaarsete
hepariinidega), tuleb kaaluda võimalusel asendamist teise antitrombootilise klassi ravimiga. Kui
hepariini manustamine on siiski vajalik, võib kaaluda kasutatava hepariini asendamist mõne teise
madalmolekulaarse hepariiniga. Sellistel juhtudel tuleb vähemalt kord päevas määrata trombotsüütide
arvu ning ravi katkestada niipea kui võimalik, sest esialgne trombotsütopeenia võib vaatamata ravimi
asendamisele püsida (vt lõik 4.3).
Trombotsüütide agregatsiooni test in vitro ei oma erilist väärtust hepariinist tingitud
trombotsütopeenia diagnoosimisel.
Järgmistel juhtudel peab ravimit manustama ettevaatusega, kuna esineb suurem verejooksuoht:
- maksapuudulikkus;
- raske arteriaalne hüpertensioon;
- anamneesis peptiline haavand või muu orgaaniline kahjustus, kust võib vallanduda verejooks;
- korio-reetina vaskulaarsed häired;
- postoperatiivne periood pärast aju-, seljaaju- või silmaoperatsiooni.
Neerukahjustus
Nadropariin eritub teadaolevalt peamiselt neerude kaudu, mistõttu on neerukahjustusega patsientidel
suurenenud nadropariini ekspositsioon (vt lõik 5.2). Neerufunktsiooni häirega patsientidel on
suurenenud risk verejooksu tekkeks ning neid tuleb ravida ettevaatusega.
Otsus, kas vähendada annust patsientidel kreatiniini kliirensiga 30...50 ml/min, peab põhinema arsti
poolt patsiendi individuaalse verejooksu versus trombemboolia riskile antud hinnangul (vt lõik 4.2).
Eakad
Enne ravi algust on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni (vt lõik 4.3).
Hüperkaleemia
Hepariin võib pärssida aldosterooni sünteesi neerupealistes, mis põhjustab hüperkaleemiat, seda eriti
plasma kaaliumisisalduse tõusuga patsientidel või neil, kellel on risk plasma kaaliumisisalduse
suurenemise tekkeks, nagu diabeedihaiged, kroonilise neerupuudulikkuse, olemasoleva metaboolse
atsidoosiga patsiendid või kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt angiotensiini konverteeriva
ensüümi (AKE) inhibiitorid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd)) kasutavad patsiendid.
Hüperkaleemia tekkerisk suureneb ravikestuse pikenedes, kuid on tavaliselt pöörduv.
Riskigrupi patsientidel tuleb jälgida kaaliumi sisaldust plasmas.
Spinaal-/epiduraalanesteesia/spinaallumbaalpunktsioon ja samaaegselt kasutatavad ravimid
Epiduraalkateetrite või samaaegne muude hemostaasi mõjutavate ravimite kasutamine (nt MSPVAd,
trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid või teised antikoagulandid) suurendab
spinaalsete/epiduraalsete hematoomide tekkeohtu. Oht suureneb ilmselt ka traumaatilise või korduva
epiduraal- või spinaalpunktsiooni korral.
Seetõttu on vajalik hoolikas individuaalse kasu ja riski suhte hindamine enne tsentraalse närviblokaadi
ja antikoagulantravi samaaegset määramist järgmistes situatsioonides:
- Patsientidel, kes juba saavad antikoagulantravi, tuleb KNS blokaadist saadavat kasu hoolikalt
kaaluda, võrreldes kaasneva riskiga.
- Patsientidel, kellel planeeritakse kirurgilist operatsiooni koos KNS blokaadiga, tuleb
antikoagulantravist saadavat kasu hoolikalt kaaluda võrreldes kaasneva riskiga.
Spinaallumbaalpunktsiooni, spinaal- või epiduraalanesteesia korral peab spinaalse/epiduraalse kateetri
või nõela sisestamise või eemaldamise ja nadropariini profülaktilise annuse süstimise vahele jääma
vähemalt 12 tundi ja raviannuse süstimise vahele 24 tundi, võttes arvesse toote omadusi ja patsiendi
profiili. Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb kaaluda pikemaid manustamisintervalle.
Järgmist annust ei tohi manustada enne, kui eelmisest on möödunud vähemalt neli tundi. Nadropariini
kordusmanustamist tuleb edasi lükata kuni kirurgilise protseduuri lõpuni.
Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida neuroloogiliste nähtude suhtes, näiteks seljavalu, sensoorne ja
motoorne defitsiit (alajäsemete tuimus ja nõrkus), soole ja/või põie düsfunktsioon. Ilmnevad
neuroloogilised nähud vajavad kohest ravi. Õed peavad olema koolitatud neid tunnuseid ja
sümptomeid avastama. Patsiente tuleb juhendada, et nad teavitaksid nende sümptomite ilmnemisel
kohe oma arsti.
Kui kahtlustatakse spinaalse hematoomi tunnuseid või sümptomeid, tuleb viivitamata alustada
diagnoosimist ja ravi, sealhulgas seljaaju dekompressiooni.
Kui kateetri paigaldamise ajal tekib oluline või nähtav verejooks, tuleb enne hepariinravi
alustamist/jätkamist hoolikalt hinnata selle kasu/riske.
Salitsülaadid, mittesteroidsed põletikuvastased ja tromboosivastased ravimid
Venoosse trombemboolia profülaktika ja ravi ning hemodialüüsiaegse hüübimise vältimise korral ei
ole atsetüülsalitsüülhappe, teiste salitsülaatide, MSPVAde ja tromboosivastaste ainete samaaegne
kasutamine soovitatav, kuna võib suureneda risk verejooksu tekkeks. Kui nende samaaegset
kasutamist koos nadropariiniga ei saa vältida, tuleb rakendada hoolikat kliinilist ja bioloogilist
jälgimist.
Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutes
manustati nadropariini koos atsetüülsalitsüülhappega annuses kuni 325 mg/päevas (vt lõik 4.2 ja 4.5).
Nahanekroos
Nahanekroosi on kirjeldatud väga harva. Sellele eelneb purpur või infiltreeritud või valusad
erütematoossed laigud kas koos üldsümptomitega või ilma nendeta. Sellisel juhul tuleb ravi kohe
katkestada.
Lateksiallergia
Süstli nõelakaitse võib sisaldada kuiva naturaalset latekskummi, mis võib potentsiaalselt põhjustada
allergilisi reaktsioone lateksile tundlikel isikutel.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ettevaatlik peab olema nadropariini manustamisel patsientidele, kes saavad suukaudseid
antikoagulante, süsteemseid (glüko)kortikosteroide ja dekstraane. Kui suukaudset antikoagulantravi
alustatakse patsientidel, kes saavad nadropariini, jätkatakse ravi nadropariiniga seni, kuni on
saavutatud stabiilne INR-väärtus.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus: Loomkatsetes ei ole ilmnenud teratogeenset ega lootetoksilist toimet. Siiski on praeguseks
vähe kliinilisi andmeid nadropariini platsentaarbarjääri läbimise kohta rasedatel. Seetõttu ei ole
nadropariini kasutamine raseduse ajal soovitatav juhul, kui saadav terapeutiline kasu ei ületa
võimalikku riski.
Imetamine: Andmed nadropariini imendumise kohta rinnapiima on piiratud. Seetõttu ei ole
nadropariini kasutamine imetamise ajal soovitatav.
Fertiilsus: Nadropariini toime kohta viljakusele ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Puuduvad andmed nadropariini toime kohta autojuhtimise või masinatega töötamise võimele.
4.8. Kõrvaltoimed
Järgnevalt on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt:
väga sage ≥1/10,
sage ≥1/100 kuni <1/10,
aeg-ajalt ≥1/1000 kuni ≤1/100,
harv ≥1/10000 kuni ≤1/1000,
väga harv ≤1/10000.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga sage: erineva lokalisatsiooniga hemorraagiad (sealhulgas spinaalsete hematoomide juhud),
enamasti teiste riskifaktoritega patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Harv: trombotsütopeenia, (sealhulgas hepariinist põhjstatud trombotsütopeenia) (vt lõik 4.4),
trombotsütoos.
Väga harv: eosinofiilia, mis möödub pärast ravi katkestamist.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv: ülitundlikkusreaktsioonid (sh angioödeem ja nahareaktsioonid), anafülaktoidne reaktsioon.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage: pöörduv hüperkaleemia, mis on seotud hepariini poolt tingitud aldosterooni
supressiooniga, eriti riskigrupi patsientidel (vt lõik 4.4).
Maksa ja sapiteede häired
Sage: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, mis on tavaliselt mööduv.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv: priapism.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harva: lööve, urtikaaria, punetus, kihelus
Väga harv: nahanekroos, tavaliselt süstekohas (vt lõik 4.4)
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: väikesed hematoomid süstekohal. Mõnedel juhtudel on täheldatud sõlmede moodustumist,
mis ei viita hepariinitsüstide tekkimisele. Need sõlmed kaovad enamasti mõne päeva jooksul.
Sage: süstekoha reaktsioon.
Harv: kaltsinoos süstekohas.
Kaltsinoos tekib sagedamini patsientidel, kellel on liiga kõrge kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse korrutise
(Ca x PO ) väärtus, nagu mõningatel kroonilise neerupuudulikuse juhtudel.
4
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Sümptomid
Peamine kliiniline sümptom nahaalusel ja intravenoossel üleannustamisel on hemorraagia. Määrata
tuleb trombotsüütide arvu ja hüübimisparameetreid. Väiksemad verejooksud vajavad harva spetsiifilist
ravi ning tavaliselt on piisav nadropariini annuse vähendamine või annustamisintervalli pikendamine.
Ravi
Ainult raskematel juhtudel tuleb kaaluda protamiinsulfaadi manustamist. See neutraliseerib laialdaselt
nadropariini hüübimisvastase toime, kuigi säilib mõningane anti-Xa toime.
0,6 ml protamiinsulfaati neutraliseerib umbes 950 RÜ anti-Xa nadropariini. Süstitava
protamiinikoguse arvutamisel tuleb arvestada hepariini süstest möödunud aega ja vajalikuks võib
osutuda protamiini annuse vähendamine.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Tromboosivastased ained, hepariini rühm,
ATC-kood: B01AB06
Nadropariin on madalmolekulaarne hepariin, mis on saadud standardse hepariini
depolümeriseerimisel. Tegemist on glükoosaminoglükaaniga, mille keskmine molekulkaal on umbes
4300 daltonit.
Nadropariinil on suur afiinsus plasmavalgu antitrombiin III (ATIII) suhtes. Sellega seondumine viib
faktori Xa kiirema inhibeerimiseni, mis toetab nadropariini tugevat tromboosivastast toimet.
Muud nadropariini tromboosivastast toimet soodustavad mehhanismid on koefaktori inhibiitori TFP1
stimuleerimine, fibrinolüüsi aktivatsioon koe plasminogeeni aktivaatori otsese vabastamise kaudu
endoteelirakkudest ning vere reoloogiliste parameetrite muutmine (vere viskoossuse vähenemine ja
trombotsüütide ja granulotsüütide membraani suurenenud voolavus).
Nadropariinil on tugevam hüübimisfaktori Xa aktiivsuse vastane toime kui hüübimisfaktori IIa vastane
toime. Nadropariinil on nii kohene kui pikaajaline tromboosivastane toime.
Fraktsioneerimata hepariiniga võrreldes on nadropariinil väiksem toime trombotsüütide funktsioonile
ja agregatsioonile ning vaid minimaalne toime esmasele hemostaasile.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetilisi parameetreid on uuritud lähtuvalt antifaktor Xa aktiivsusest plasmas.
Imendumine. Nahaaluse süste järel saabub maksimaalne anti-Xa aktiivsus (C
) umbes 3...5 tunni
max
möödudes (T
). Biosaadavus on peaaegu täielik (u 88%).
max
Pärast veenisisest süstimist saabub maksimaalne plasma anti-Xa aktiivsus vähem kui 10 minuti pärast
ning poolväärtusaeg on umbes 2 tundi.
Eliminatsioon. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast nahaalust süstimist on ligikaudu 3,5 tundi. Ent
anti-Xa aktiivsus on määratav vähemalt 18 tundi pärast 1900 RÜ anti-Xa süstimist.
Patsientide erigrupid.
Eakad:
Eakatel patsientidel on ravimi eliminatsioon veidi aeglustunud, kuna neil on füsioloogiliselt
vähenenud neerufunktsioon. Neerukahjustuse korral tuleb annust vastavalt korrigeerida (vt lõigud 4.2
ja 4.4).
Neerukahjustus:
Nadropariini farmakokineetika kliinilises uuringus, kus ravimit manustati intravenoosselt erineva
raskusega neerukahjustuse korral, leiti korrelatsioon nadropariini kliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel.
Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 36...43 ml/min) suurenesid keskmine
AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 52% ja 39% tervete vabatahtlikega võrreldes. Nendel patsientidel
vähenes nadropariini keskmine plasma kliirens 63% normist. Uuringus täheldati suurt inimestevahelist
varieeruvust. Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens 10...20 ml/min) suurenesid
keskmine AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 95% ja 112% tervete vabatahtlikega võrreldes. Raske
neerukahjustusega patsientidel vähenes plasma kliirens 50% normaalse neerufunktsiooniga
patsientidega võrreldes. Hemodialüüsi saavatel raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens
3...6 ml/min) suurenesid keskmine AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 62% ja 65% võrreldes tervete
vabatahtlikega. Hemodialüüsi saavatel raske neerukahjustusega patsientidel vähenes plasmakliirens
67% võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse,
reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku
toimet inimesele.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Süstel: kaltsiumhüdroksiidi lahus või lahjendatud vesinikkloriidhape pH korrigeerimiseks (pH 5...7,5),
süstevesi.
6.2. Sobimatus
Mitte segada teiste ravimitega.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Mitte hoida sügavkülmas. Mitte hoida külmkapis, kuna külma lahuse süstimine võib olla valulik.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Süstelahus süstlis (I tüüpi klaas) koos peale süstimist kasutatava nõelakaitsega ja roostevabast terasest
nõelaga, mis on kaetud kummist nõelakattega (0,3 ml, 0,4 ml, 0,6 ml 0,8 ml või 1,0 ml), 2 tk või 10 tk
pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Nadropariini süstelahuseid tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise või
värvuse muutuse suhtes. Muutuste korral tuleb lahus minema visata.
Süstel
Süstlid on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks ning süstlisse allesjäänud lahus tuleb minema
visata. Lahuseid ei tohi segada teiste preparaatidega.
Pärast ravimi manustamist peab nõelakaitse katma nõela täies pikkuses. Seejärel võib süstla minema
visata.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. Müügiloa hoidja
Glaxo Group Limited
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik
8. Müügiloa number
2850 RÜ/0,3 ml: 419103
3800 RÜ/0,4 ml: 212698
5700 RÜ/0,6 ml: 212898
7600 RÜ/0,8 ml: 212998
9500 RÜ/1 ml: 212798
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
FRAXIPARINE süstlid: 4.09.1998/28.06.2013
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014