FLOLAN

Toimeained: epoprostenool

Ravimi vorm: infusioonilahuse pulber ja lahusti

Ravimi tugevus: 500mcg 0.5mg 1TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on FLOLAN ja milleks seda kasutatakse

Flolan sisaldab toimeainena epoprostenooli, mis kuulub prostaglandiinideks nimetatavate ravimite
rühma, mis takistavad verehüüvete moodustumist ja laiendavad veresooni.

Flolan’i kasutatakse „pulmonaalseks arteriaalseks hüpertensiooniks“ nimetatava kopsuhaiguse raviks.
See on seisund, mille korral on rõhk kopsu veresoontes kõrge. Flolan laiendab veresooni ja alandab
vererõhku kopsudes.

Flolan’i kasutatakse dialüüsi käigus tekkida võivate verehüüvete ärahoidmiseks erakorralist sekkumist
vajavatel juhtudel, kus hepariini ei saa kasutada.

2. Mida on vaja teada enne FLOLAN võtmist

Ärge kasutage Flolan'i:
- kui olete Flolan'i või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui teil on südamepuudulikkus.
- kui teil hakkab pärast selle ravimi kasutamise alustamist tekkima vedeliku kuhjumine
kopsudesse, mis põhjustab hingeldamist.

Kui te arvate, et midagi sellest kehtib teie puhul, ärge kasutage Flolan’i, kuni teie arst pole teid
kontrollinud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Flolani kasutamist pidage nõu oma arstiga.
- kui teil on mingeid probleeme veritsusega.
- kui te olete naatriumivaesel dieedil.

Nahakahjustus süstekohal


Flolan’i süstitakse veeni. On oluline, et ravim ei lekiks veenist välja ümbritsevatesse kudedesse. Kui see
juhtub, võib nahk saada kahjustatud. Selle sümptomid on:
- tundlikkus
- põletustunne
- torkimistunne
- turse
- punetus.

Sellele võib järgneda villide teke ja naha koorumine. On oluline, et te kontrolliksite süstepiirkonda
sellel ajal, kui teid ravitakse Flolan’iga.

Pöörduge nõu saamiseks koheselt haiglasse, kui süstepiirkond muutub valulikuks või tekib turse või
kui te märkate ville või nahakoorumist.

Flolan’i toime vererõhule ja pulsile
Flolan võib panna teie südame lööma kiiremini või aeglasemalt. Samuti võib teie vererõhk langeda liiga
madalale. Flolan-ravi ajal kontrollitakse teie südame tööd ja vererõhku. Madala vererõhu sümptomiteks
on pearinglus ja minestamine.

Kui teil tekivad need sümptomid, rääkige sellest oma arstile. Teie annust võib olla tarvis vähendada
või infusioon lõpetada.

Muud ravimid ja Flolan
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.

Mõningad ravimid võivad mõjutada Flolan’i toimimist või võivad suurendada kõrvaltoimete
tõenäosust. Samuti võib Flolan samaaegselt manustatuna mõjutada mõnede teiste ravimite toimimist.
Need ravimid on:
- kõrge vererõhu vastased ravimid
- trombidevastased ravimid
- trombide lahustamiseks kasutatavad ravimid
- põletiku või valu raviks kasutatavad ravimid (nimetatakse ka MSPVA’deks)
- digoksiin (kasutatakse südamehaiguste ravis)
Kui te võtate mõnda nendest ravimitest, öelge seda oma arstile või apteekrile.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga, kuna teie sümptomid võivad raseduse käigus halveneda.

Ei ole teada, kas Flolan'i koostisosad erituvad rinnapiima. Flolan'i ravi ajaks peate te oma lapse
rinnaga toitmise katkestama.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Teie ravi võib mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.
Kui te ei tunne end hästi, ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Flolan sisaldab naatriumi.

3. Kuidas FLOLAN võtta



Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst otsustab, kui palju Flolan'i on teie jaoks õige kogus. Manustatav kogus põhineb teie
kehakaalul ja haiguse tüübil. Teie annust võidakse sõltuvalt teie ravivastusest suurendada või
vähendada.

Flolan’i manustatakse teile aeglase infusioonina (tilgana) veeni.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon
Esimest korda manustatakse teile ravimit haiglas. See on sellepärast, et teie arst tahab teid jälgida ja
leida teie jaoks parima annuse.

Teie ravi algab Flolan’i infusiooniga. Annust suurendatakse, kuni teie sümptomid taanduvad ja
võimalikud kõrvaltoimed on kontrollitavad. Kui teie jaoks parim annus on leitud, paigaldatakse teile
veeni püsitoru (kanüül). Seejärel saab teie ravimisel kasutada infusioonipumpa.

Hemodialüüs
Te saate Flolan’i infusiooni oma dialüüsiseansi vältel.

Flolan’i kasutamine kodus (ainult pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks)
Kui te ravite end kodus, näitab teie arst või meditsiiniõde teile, kuidas Flolan’i ette valmistada ja
kasutada. Samuti annavad nad teile nõu, kuidas ravi vajadusel peatada. Flolan’i kasutamise peatamine
peab toimuma järk-järgult. On väga tähtis, et te järgiksite kõiki oma arsti ja meditsiiniõe juhiseid
hoolikalt.

Flolan on saadaval klaasviaalis pulbrina. Pulber tuleb enne kasutamist kaasasolevas vedelikus
lahustada. Vedelik ei sisalda säilitusaineid. Kui teil jääb mingi kogus vedelikku järele, tuleb see ära
visata.

Kanüüli eest hoolitsemine
Kui teie veeni on paigaldatud kanüül, on äärmiselt oluline hoida seda piirkonda puhtana, vastasel juhul
võib teil tekkida infektsioon. Teie arst või meditsiiniõde näitab teile, kuidas puhastada kanüüli ja selle
ümber olevat ala. On väga tähtis, et te järgiksite kõiki nende juhiseid hoolikalt.

Kui te kasutate Flolan’i rohkem kui ette nähtud
Kui te arvate, et te olete kasutanud liiga palju Flolan’i või et seda on teile liiga palju manustatud, otsige
koheselt arstiabi. Üleannustamise sümptomid võivad olla peavalu, iiveldus, oksendamine, kiire pulss,
kuuma- või torkimistunne või tunne, et te võite kaotada teadvuse (minestamistunne/pearinglus).

Kui te unustate Flolan’i kasutada
Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Kui te lõpetate Flolan’i kasutamise
Flolan’i kasutamise lõpetamine peab toimuma järk-järgult. Kui ravi lõpetatakse liiga kiiresti, võivad teil
tekkida tõsised kõrvaltoimed, s.h pearinglus, nõrkustunne ja hingamisraskused. Kui teil on
infusioonipumba või kanüüliga probleeme, mis takistavad ravi Flolan’iga, pöörduge koheselt oma arsti
või meditsiiniõe poole või haiglasse.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.



4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige koheselt oma arsti või meditsiiniõega, kuna need võivad olla tunnused vereinfektsioonist või
madalast vererõhust või tõsisest verejooksust:
- Kui te tunnete, et teie süda lööb kiiremini või kui teil on valu rinnus või te hingeldate.
- Kui te tunnete pearinglust või minestamistunnet, eriti püsti seistes.
- Kui teil on palavik või külmavärinad.
- Kui teil on sagedamini või pikemat aega verejooks.

Rääkige oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele kõigist teistest kõrvaltoimetest, s.h ka nendest, mida
ei ole selles infolehes loetletud.

Väga sageli esinevad Võivad ilmneda rohkem kui 1 inimesel 10’st:
- Peavalu
- Valu lõualuus
- Valu
- Iiveldus
- Oksendamine
- Kõhulahtisus
- Näopunetus (nahaõhetus).

Sageli esinevad kõrvaltoimed
Võivad ilmneda kuni 1 inimesel 10’st:
- Vereinfektsioon (septitseemia)
- Kiirem südametöö
- Aeglane pulss
- Madal vererõhk
- Verejooks erinevatest kohtadest, nt ninast või igemetest ja tavalisest kergem verevalumite teke
- Ebamugavustunne või valu kõhus
- Valu rinnus
- Liigesevalu
- Ärevustunne, närvilisus
- Nahalööve
- Valu süstekohal.

Sageli esinevad kõrvaltoimed, mida saab tuvastada vereanalüüsiga
- Vereliistakute (rakud, mis aitavad verel hüübida) arvu vähenemine.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed
Võivad ilmneda kuni 1 inimesel 100’st:
- Higistamine
- Suukuivus.

Harva esinevad kõrvaltoimed
Võivad ilmneda kuni 1 inimesel 1000’st:
- Süstekoha infektsioon.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed


Võivad ilmneda kuni 1 inimesel 10 000’st:
- Pigistustunne rinnus
- Väsimus, nõrkus
- Ärrituvus
- Naha kahvatus
- Punetus süstekohal
- Kilpnäärme ületalitlus
- Süstekateetri ummistus.

Teised kõrvaltoimed
Ei ole teada, kui paljusid inimesi need mõjutavad:
- Põrna suurenemine või üleliigne aktiivsus
- Vedeliku kuhjumine kopsudesse (kopsuturse)
- Veresuhkrutaseme suurenemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile. Kõrvaltoimetest võite
ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas FLOLAN säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoidke Flolan'i niiskuse est kaitstud kohas.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Mitte lasta külmuda.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon
Kui Flolan’i pulber on lahustatud ja lahjendatud, tuleb see ideaalis koheselt ära kasutada. Kui te saate
Flolan’i infusioonipumba kaudu, võib lahuse temperatuuri hoidmiseks kasutada külmakotti.

Külmakoti kasutamisel võib vajadusel lahust pumbas säilitada:
• maksimaalselt 24 tundi temperatuuril 2...8oC, kui see on teie jaoks just valmistatud või kui see on
valmistatud varem ning säilitatud külmkapis temperatuuril 2...8oC kuni 24 tundi. Maksimaalne
säilitamis- ja kasutamisaeg 2...8oC juures (külmkapis hoidmine ja külmakott kokku) on 48 tundi.

Kui te ei kasuta külmakotti, võib lahust säilitada pumbas:
- 25oC juures maksimaalselt 12 tundi, kui lahus on just valmistatud.
- maksimaalselt 8 tundi 25o juures juhul, kui see on eelnevalt valmistatud ja hoitud temperatuuril
2...8oC kuni 40 tundi.

Hemodialüüs
Kui Flolan on lahustatud ja lahjendatud, võib kasutamata jäänud lahust säilitada temperatuuril 25oC ja
kasutada 12 tunni jooksul.

6. Pakendi sisu ja muu teave



Mida Flolan sisaldab
- Toimeaine on epoprostenoolnaatrium.
Üks viaal sisaldab 0,5 mg epoprostenoolnaatriumi.
- Teised koostisosad on mannitool, glütsiin, naatriumkloriid, naatriumvesinikoksiid ja süstevesi.

Kuidas Flolan välja näeb ja pakendi sisu
Süst:
Flolan on süstelahus, mis valmistatakse pulbrist ja lahustist. Pulber on valge kuni valkjas ja lahusti
selge ning värvitu.

Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni ravis kasutamiseks on saadaval kaks erinevat pakendit Flolan’i,
ühe pakendi sisu on:
- Üks 0,5 mg pulbriviaal ja üks või kaks lahustiviaali ning filter.
- Üks 0,5 mg pulbriviaal.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik

Tootjad:
GlaxoSmithKline Manufacturing S.p.A.
Strada Provinciale Asolana, 90
43056 San Polo di Torrile, Parma
Itaalia

või

GlaxoSmithKline Pharmaceuticals S.A.
Grunwaldzka 189
60-322 Poznan
Poola


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
Lõõtsa 8a
11415 Tallinn
Tel. +372 667 6900


See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Flolan - Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta,
Norra, Hispaania, Holland, Ühendkuningriik
Epoprostenool 500 micrograms - Taani




Infoleht on viimati uuendatud septembris 2014


<--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:


7.
TEAVE TERVISHOIUTÖÖTAJATELE

Hemodialüüs

Hemodialüüsi ajal kasutamiseks on saadaval ainult üks pakend:
- Üks 0,5 mg pulbriviaal ja üks lahustiviaal

Valmistamine
1.
Kasutage ainult kaasasolevat valmistamiseks mõeldud lahustit
2.
Tõmmake steriilsesse süstlasse ligikaudu 10 ml lahustit, süstige see 0,5 mg külmkuivatatud
Flolan’i pulbrit sisaldavasse viaali ja raputage õrnalt kuni pulber on lahustunud.
3.
Tõmmake saadud Flolan’i lahus süstlasse, süstige see ülejäänud lahuse hulka ja segage hoolikalt.
Selline lahus vastab nüüd kontsentreeritud lahusele ja sisaldab 10000 nanogrammi Flolan’i 1 ml-s.
Ainult selline kontsentreeritud lahus sobib edasiseks lahjendamiseks enne kasutamist. Kui 0,5 mg
Flolan’i pulber on valmistatud 50 ml lahustiga, on süste lõplik pH ligikaudu 10,5 ja naatriumioonide
sisaldus ligikaudu 56 mg.

Lahjendamine:
Kontsentreeritud lahust tuleb enne manustamist edasi lahjendada. Selleks võib kasutada 0,9% w/v
naatriumkloriidi lahust, lisades 6 osale naatriumkloriidi infusioonilahusele 1 osa kontsentreeritud lahust,
nt 50 ml kontsentraati lahjendatakse maksimaalselt 300 ml 0,9% w/v naatriumkloriidi lahusega, antud
suhte vahekorda ei tohi ületada.
Teised tavaliselt kasutatavad lahused kontsentraadi lahjendamiseks ei sobi, sest nendega ei saavutata
vajalikku pH taset. Väiksema pH väärtuse korral ei ole Flolan nii stabiilne.
Kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks tuleb see tõmmata suuremasse süstlasse ning kinnitada süstla
külge kaasasolev steriilne filter.
Kontsentreeritud lahus süstida otse valitud infusioonilahusesse, rakendades selleks tugevat, kuid mitte
liigset jõudu; 50 ml kontsentreeritud lahuse tavaline filtratsiooniaeg on 70 sekundit. Segada korralikult.
Filtrit tohib kasutada ainult ühekordselt ja seejärel ära visata.
Nõuetekohase lahustamise ja lahjendamise korral on Flolan-infusioonilahuse pH ligikaudu 10 ning selle
esialgsest toimest säilib ligikaudu 12 tunni jooksul 90%, hoituna temperatuuril 25° C.

Infusioonikiiruse arvutamine.
Infusioonikiiruse arvutamisel võib lähtuda järgnevast valemist:



Infusioonikiirus
annus (nanogrammi/kg/min) x kehakaal (kg)

(ml/min) =
lahuse kontsentratsioon (nanogrammi/ml)


Infusioonikiirus (ml/h) = infusioonikiirus (ml/min) x 60

Pumbaga manustamisel, kus pump on võimeline tagama väikeses koguses pideva infusiooni, võib
sobiva koguse kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks kasutada steriilset naatriumkloriidi 0,9% w/v
lahust.


Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon

Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks kasutamiseks on saadaval kaks pakendi tüüpi:
• Üks 0,5 mg pulbriviaal ja üks või kaks lahustiviaali ning filter.
• Üks 0,5 mg pulbriviaal.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kõigepealt tohib kasutada ainult kaasaolevat lahustit. Flolan’i kroonilise manustamise korral võib
lahuse lõplik kontsentratsiooni suurendamiseks lisada veel juurde 0,5 mg külmkuivatatud Flolan’i viaali
sisu.
Lahuse lõpliku kontsentratsiooni suurendamiseks tohib kasutada ainult sama mahuga viaale, mis olid
stardipakendis.

Lahuse valmistamine:
1. Kasutage ainult kaasasolnud lahustit.
2. Tõmmake ligikaudu 10 ml lahustit steriilsesse süstlasse, süstige süstla sisu Flolan’i pulbrit
sisaldavasse viaali ja raputage kergelt kuni pulbri lahustumiseni.
3. Tõmmake saadud Flolan’i lahus süstlasse, süstige see tagasi lahustit sisaldavasse viaali ja loksutage
hoolikalt.

Selline lahus vastab nüüd kontsentreeritud lahusele ja sisaldab 10000 nanogrammi Flolan’i 1 ml-s.
Ainult selline kontsentreeritud lahus sobib edasiseks lahjendamiseks enne kasutamist. Kui 0,5 mg
Flolan’i pulber on valmistatud 50 ml lahustiga, on lõppsüsti pH ligikaudu 10,5 ja naatriumioonide
sisaldus ligikaudu 56 mg.

Lahjendamine:
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks võib Flolan’i kasutada kas kontsentreeritud lahusena või
edasi lahjendatult. Flolan’i edasiseks lahjendamiseks tohib kasutada ainult kaasaolevat lahustit.
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks ei tohi Flolan’i lahjendada 0,9% w/v naatriumkloriidi
lahusega.
Kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks tuleb see tõmmata suuremasse süstlasse ning kinnitada süstla
külge kaasasolev steriilne filter.
Kontsentreeritud lahus süstida otse valitud infusioonilahusesse, rakendades selleks tugevat, kuid mitte
liigset jõudu; 50 ml kontsentreeritud lahuse tavaline filtratsiooniaeg on 70 sekundit. Segada korralikult.
Filtrit tohib kasutada ainult ühekordselt ja seejärel ära visata.

Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks kasutatavad tavalised kontsentratsioonid on:
- 5000 nanogrammi/ml - üks viaal, mis sisaldab 0,5 mg Flolan’i, lahustatakse ja lahjendatatakse
kogumahus 100 ml-s lahustis.
- 10000 nanogrammi/ml - kaks viaali, mis sisaldavad 0,5 mg Flolan’i, lahustatakse ja
lahjendatatakse kogumahus 100 ml-s lahustis.

Infusioonikiiruse arvutamine.
Infusioonikiiruse arvutamisel võib lähtuda järgnevast valemist:



Infusioonikiirus
annus (nanogrammi/kg/min) x kehakaal (kg)

(ml/min) =
lahuse kontsentratsioon (nanogrammi/ml)


Infusioonikiirus (ml/h) = infusioonikiirus (ml/min) x 60



Flolan’i pikaajalise manustamise vajadusel võib kasutada suuremaid infusioonikiirusi ja seetõttu
vajadusel tugevamat kontsentratsiooni.

Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25oC.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Hoidke niiskuse eest kaitstud kohas.
Mitte lasta külmuda.
Valmistatud lahuse temperatuuri hoidmiseks võib kasutada külmakotti.
Kogu kasutusperioodi ajal tuleb hoida temperatuuril vahemikus 2...8oC.
Lahuse valmistamine ja lahjendamine tuleb läbi viia vahetult enne manustamist.
Lahusti ei sisalda säilitusaineid, mistõttu tuleb viaali sisu kasutada vaid ühekordselt ja siis hävitada.



10



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Flolan, 0,5 milligrammi infusioonilahuse pulber ja lahusti

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Epoprostenool 0,5 mg infusioonilahuse pulber
Iga viaal sisaldab epoprostenoolnaatriumi, mis vastab 0,5 milligrammile epoprostenoolile.

Üks milliliiter valmistatud kontsentraadi lahust sisaldab 10 000 nanogrammi epoprostenooli
(epoprostenoolnaatriumina).

INN. Epoprostenolum

Valmistatud kontsentraadi lahus sisaldab ligikaudu 55,9 mg naatriumit.
Naatriumi kogus infusioonilahuse pulbris on võrdne 2,7 mg-ga viaali kohta.
Parenteraalseks manustamiseks mõeldud lahusti sisaldab ligikaudu 53,2 mg naatriumit ühes viaalis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. Ravimvorm

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.
- Valge või valkjas külmkuivatatud pulber.

Lahusti parenteraalseks manustamiseks
- Selge värvitu lahus (pH 10,3...10,8)

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Flolan on näidustatud:

Primaarne pulmonaalne hüpertensioon
Flolan on näidustatud primaarse pulmonaalse hüpertensiooniga (PPH) (idiopaatiline või pärilik PPH ja
sidekoehaigustega seotud PPH) WHO funktsionaalse klassi III-IV sümptomitega patsientide raviks, et
parandada füüsilise soorituse võimekust. (vt lõik 5.1).

Hemodialüüs
FLOLAN’i kasutatakse hepariini asendamiseks patsientidele, kes vajavad hemodialüüsi ja kellel
esineb suurenenud risk hemorraagia tekkeks või kui hepariin on mingil muul põhjusel
vastunäidustatud (vt lõik 5.1).

4.2. Annustamine ja manustamisviis


Primaarne pulmonaalne hüpertensioon.

Epoprostenooli on lubatud manustada ainult intravenoosse püsiinfusioonina.

Ravi tohivad alustada ja seda jälgida ainult pulmonaalse hüpertensiooni ravis kogenud arstid.

Lühiajaline (akuutne) annustamine:

Seda protseduuri tohib läbi viia ainult haiglas, kus on käepärast elustamisvahendid.

Pikaajalise infusioonikiiruse määramiseks on vajalik lühiajaline sobiva annuse otsimise protseduur kas
perifeerse või tsentraalse veenikateetri kaudu. Infusiooni alustatakse kiirusega 2 nanogrammi/kg/min
ja seda suurendatakse 2 nanogrammi/kg/min kaupa iga 15 minuti või pikema aja järel, kuni
saavutatakse maksimaalne hemodünaamiline toime või annust piirav farmakoloogiline toime.
Kui patsient infusiooni algkiirust 2 nanogrammi/kg/min ei talu, tuleb leida patsiendi poolt talutav
väiksem annus.

Pikaajaline püsinfusioon:

Pikaajalist püsiinfusiooni Flolan'iga peab manustama tsentraalse veenikateetri kaudu. Kuni tsentraalse
veenitee rajamiseni võib ajutiselt kasutada ka perifeerset i.v infusiooni. Pikaajalist infusiooni tuleb
alustada 4 nanogrammi/kg/min võrra väiksema annusega, kui lühiajalises ravis leitud maksimaalne
talutav annus. Kui maksimaalne talutav annus on 5 ng/kg/min või vähem, tuleb pikaajalist
infusioonravi alustada annusega 1 ng/kg/min.

Annuse kohandamine:

Pikaajalise infusioonikiiruse muutused peavad põhinema patsiendi pulmonaalse arteriaalse
hüpertensiooni sümptomite püsimisel, taastekkel või halvenemisel või Flolan’i liiga suure annusega
seotud kõrvaltoimete esinemisel.
Üldiselt võib aja jooksul ette näha annuste suurendamise vajadust esialgsest pikaajalisest annusest.
Annuste suurendamist peab kaaluma juhul, kui pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni sümptomid
püsivad või tekivad pärast paranemist uuesti. Annust võib suurendada 1…2 nanogrammi/kg/min
kaupa selliste intervallide järel, mis võimaldab kliinilise vastuse teket jälgida; need intervallid peaksid
olema vähemalt 15-minutilised. Uue infusioonikiiruse määramise järgselt tuleb patsienti jälgida ning
mitme tunni jooksul seistes ja pikali asendis vererõhku ja pulsikiirust mõõta, veendumaks, et uut
annust talutakse hästi.
Pikaajalise infusiooni korral on annusest sõltuvate farmakoloogiliste toimete esinemine sarnane
akuutsel annustamisel täheldatud juhtumitega ja need võivad vajada infusioonikiiruse vähendamist,
kuid kõrvaltoimed võivad üksikjuhtudel laheneda ka ilma annust muutmata. Annust tohib vähendada
järk-järgult 2 nanogrammi/kg/min kaupa iga 15 minuti või pikema ajavahemiku järel kuni annust
piirav toime laheneb. Flolan’i järsku lõpetamist või infusioonikiiruse olulist vähendamist tuleb vältida,
sest esineb potentsiaalselt letaalse lõppega tagasilöögiefekti tekkerisk (vt lõik 4.4). Flolan’i
püsiinfusiooni kiirust tohib korrigeerida ainult vastavalt raviarsti korraldusele, v.a eluohtlikes
situatsioonides (nt teadvusetus, kollaps jt).

Hemodialüüs
FLOLAN sobib ainult püsiinfusiooniks, kas intravaskulaarselt või dialüsaatorisse juhitavasse verre.

Täiskasvanutel on leitud, et hästi toimib järgnev raviskeem:
- enne dialüüsi - 4 nanogrammi/kg/min veenisiseselt 15 minuti jooksul;
- dialüüsi ajal - 4 nanogrammi/kg/min dialüsaatori arteriaalse vere sissevooluavasse.

Infusioon tuleb dialüüsi lõppedes peatada.
Hemodialüüsi korral soovitatavat annust tohib ületada vaid patsiendi vererõhu hoolika jälgimise
korral.

Eakad

Spetsiifilist teavet Flolan’i kasutamise kohta üle 65-aastastel hemodialüüsi või pulmonaalse
hüpertensiooniga patsientidel ei ole. Üle 65-aastastel patsientidel, kellel esineb sagedamini maksa-,
neeru- (pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni korral) või südamepuudulikkust ja teisi kaasuvaid
haigusi või muude ravimite kasutust, soovitatakse üldjuhul annust valida ettevaatlikumalt.

Lapsed

Epoprostenooli ohutust ja efektiivsust ei ole alla 18-aastastel lastel veel tõestatud.


Flolan’i intravenoosse süstelahuse ettevalmistamine:

Värskelt valmistatud epoprostenooli lahuseid peab manustama 12 tunni jooksul, kui neid hoitakse
toatemperatuuril (vahemikus 15...25° C). Lahuseid tuleb hoida temperatuuril kuni 25° C, valguse eest
kaitstult.
Flolan’i valmislahuseid on võimalik enne toatemperatuuril kasutamist ka külmutada, hoides neid
temperatuuril 2...8° C ning mitte ületades 40 säilitustundi. Sellisel juhul peab lahused ära kasutama 8
tunni jooksul, kui neid toatemperatuuril manustatakse.
Valmislahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida. Värvuse muutuse või võõrosakeste
olemasolul on lahuse kasutamine keelatud.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahustamise juhised enne manustamist (vt lõik
6.6).

Epoprostenooli ei tohi manustada boolussüstena.

4.3. Vastunäidustused

Flolan on vastunäidustatud järgmistele patsientidele:
- kellel on ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- kellel esineb südame paispuudulikkus vasaku vatsakese raskekujulise düsfunktsiooni tõttu.

Flolan'i ei tohi krooniliselt kasutada patsientidel, kellel tekib sobiva annuse otsimise faasis kopsuturse.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Valmislahuse kõrge pH tõttu tuleb olla ettevaatlik, et vältida lahuse ekstravasatsiooni ja sellele
järgnevat koekahjustuse ohtu.

Flolan on tugev pulmonaalne ja süsteemne vasodilataator. Infusiooni ajal tekkinud kardiovaskulaarsed
toimed kaovad pärast manustamise lõpetamist 30 minuti jooksul.

Flolan on tugev trombotsüütide agregatsiooni inhibiitor, seetõttu peab arvestama hemorraagiliste
komplikatsioonide suurenenud riskiga, eriti patsientidel, kellel esinevad muud riskitegurid verejooksu
tekkeks (vt lõik 4.5).

Kui Flolan’i manustamise ajal tekib ülemäärane hüpotensioon, tuleb annust vähendada või
manustamine katkestada. Hüpotensioon võib võimenduda üleannustamisel ja tekitada teadvuse kaotust
(vt lõik 4.9).

Flolan’i manustamise ajal tuleb jälgida vererõhku ja pulsisagedust.

Flolan võib pulsisagedust aeglustada või kiirendada. Arvatakse, et see on seotud nii algse
pulsisagedusega kui manustatava Flolan’i kontsentratsiooniga.

Flolan’i toimet pulsisagedusele võib varjata kardiovaskulaarseid reflekse mõjutavate ravimite
samaaegne kasutamine.

Koronaartõvega patsiendite ravimisel on vajalik eriline ettevaatus.

Flolan’i infusiooni ajal on täheldatud seerumi glükoositaseme tõusu (vt lõik 4.8).

Lahusti ei sisalda säilitusaineid, seetõttu tohib avatud viaali kasutada ainult üks kord ja seejärel
hävitada.

See ravimpreparaat sisaldab naatriumi, millega peavad arvestama kontrollitud naatriumisisaldusega
dieedil olevad patsiendid.

Pulmonaalne hüpertensioon
Mõnedel pulmonaalse hüpertensiooniga patsientidel võib sobiva annuse otsimise faasis tekkida
kopsuturse, mis võib olla seotud pulmonaalse venookluseeriva haigusega. Flolan’i ei tohi krooniliselt
kasutada patsientidel, kellel annustamise alguses tekib kopsuturse (vt lõik 4.3).

Vältida tuleb infusiooni järsku ärajätmist või katkestamist, v.a eluohtlikes situatsioonides. Ravi järsk
katkestamine võib esile kutsuda pulmonaalse hüpertensiooni tagasilöögifenomeni, mille tulemusena
tekib pearinglus, asteenia, tugev hingeldus ning see seisund võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Flolan’i infusioon viiakse läbi pideva infusioonina püsitsentraalveenikateetri kaudu väikese portatiivse
infusioonipumba abil. Seega vajab ravi Flolan’iga patsiendi poolselt võetavaid kohustusi, et ravimit
steriilselt lahustada, korrektselt manustada, hoolitseda püsiveenikateetri eest, ning tõhusat ja pidevat
eneseharimise võimalust.

Patsiendil tuleb omandada ravimi ettevalmistamise ja kateetri hooldamise steriilne tehnika. Flolan’i
manustamise isegi lühiajaline katkestamine toob kaasa sümptomite kiire halvenemise. Otsus
manustada Flolan’i pulmonaalse hüpertensiooni raviks peab põhinema patsiendi arusaamisel ja
nõusolekul, et suure tõenäosusega on tegemist pikaajalise, võib olla isegi aastaid kestva raviga ning et
patsient peab olema võimeline pidevalt hoolitsema intravenoosse kateetri ja infusioonipumba eest.

Hemodialüüs
Flolan’i hüpotensiivset toimet võib suurendada atsetaatpuhvri kasutamine dialüüsivannis hemodialüüsi
ajal.

Renaalse hemodialüüsi ajal tuleb olla kindel, et südame minutimaht oleks piisav tagamaks perifeersete
kudede hapnikuga varustatus.

Flolan ei ole tavapärane antikoagulant. Flolan’i on edukalt kasutatud hepariini asemel hemodialüüsi
ajal, kuid üksikute dialüüside puhul on dialüüsiringis tekkinud trombid, mis on tinginud dialüüsi
lõpetamise. Kui Flolan’i kasutatakse üksi, ei ole sellise parameetri nagu vere aktiveeritud täielik
hüübimise aeg - määramine usaldusväärne.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui Flolan'i manustatakse samaaegset antikoagulantravi saavatele patsientidele, on soovitatav pidevalt
jälgida verehüübivust.

Flolan’i veresooni laiendavat toimet võib suurendada teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine ja
vastupidi.

Nagu teisedki prostaglandiini analoogid, võib ka Flolan pidurdada kudedes plasminogeeni aktivaatorit
(t-PA), suurendades viimase maksakliirensit.

MSPVA-de või teiste trombotsüütide agregatsiooni mõjutavate ravimite samaaegsel kasutamisel võib
Flolan’i foonil tekkida suurenenud veritsuse oht.

Digoksiinravil olevatel patsientidel võib pärast ravi algust Flolan’iga esineda digoksiini
kontsentratsiooni tõus, mis on küll ajutine, kuid võib digoksiini toksilisuse suhtes tundlikel patsientidel
olla kliiniliselt oluline.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Epoprostenooli kasutamise kohta rasedatel on andmed vähesed.
Loomkatsed ei näidanud otsest ega kaudset kahjustavat toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).
Alternatiivsete ravimite puudumise tõttu võib epoprostenooli kasutada nendel rasedatel, kes otsustavad
raseduse säilitamise kasuks, vaatamata teadaolevale arteriaalse pulmonaalse hüpertensiooniga seotud
riskile raseduse ajal.

Imetamine
Ei ole teada, kas epoprostenool või tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Riski rinnaga
toidetavale imikule ei saa välistada. Ravi ajal Flolan'iga tuleb imetamine katkestada.

Fertiilsus
Andmed epoprostenooli toimest inimeste fertiilsusele puuduvad. Reproduktsiooniuuringud loomadega
ei ole toimet fertiilsusele näidanud (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Pulmonaalne hüpertensioon ja selle ravi võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate kasutamise
võimekust.

Seoses Flolan’i kasutusega hemodialüüsi ajal puuduvad andmed selle toimest autojuhtimise või
masinate kasutamise võimekusele.

4.8. Kõrvaltoimed

Järgnevalt toodud kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi.
Kokkuleppeliselt tuuakse kõrvaltoimete esinemissagedus järgmiselt: väga sage ≥1/10 (≥10%), sage
≥1/100 ja <1/10 (≥1% ja <10%), aeg-ajalt ≥1/1000 ja <1/100 (≥0,1% ja <1%), harv ≥1/10 000 ja
<1/1000 (≥0,01% ja <0,1%), väga harv <1/10 000 (<0,01%) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Sepsis, septitseeemia (sagedamini seostatakse Flolan’i manustamissüsteemiga)1
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
Trombotsüütide arvu vähenemine, erineva lokalisatsiooniga verejooks (nt kopsu-,
seedetrakti-, nina-, koljusisene-, protseduurijärgne-, retroperitoneaalne verejooks)
Teadmata
Splenomegaalia, hüpersplenism
Endokriinsüsteemi häired
Väga harv
Hüpertüreoidism
Psühhiaatrilised häired
Sage
Ärevus, närvilisus
Väga harv
Agiteeritus
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Peavalu
Südame häired
Sage
Tahhükardia2, bradükardia3
Vaskulaarsed häired
Väga sage
Näoõhetus (seda isegi üldanesteesias patsientidel)
Sage
Hüpotensioon
Väga harv
Kahvatus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Teadmata
Kopsuturse
Seedetrakti häired
Väga sage
Iiveldus, oksendamine, diarröa
Sage
Koolikutaolised kõhuvalud, mõnikord kirjeldatud kui ebamugavustunnet kõhus
Aeg-ajalt
Suukuivus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Nahalööve
Aeg-ajalt
Higistamine
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga sage
Lõualuu valu
Sage
Artralgia
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage
Valu (täpsustamata)
Sage
Valu süstekohas*, valu rindkeres
Harv
Paikne infektsioon*
Väga harv
Punetus infusioonikohas*, pika i.v. kateetri umbumine*, roidumus, pigistustunne
rinnus
Uuringud
Teadmata
Vere glükoosisisalduse tõus
* Seostatakse Flolan’i manustamissüsteemiga
1 Teatatud on kateetriga seotud infektsioonidest, mis on põhjustatud mikroorganismidest, mida alati ei
peeta patogeenseteks (sh mikrokokid)
2 Flolan'i manustamisel annuses kuni 5 nanogrammi/kg/min on kirjeldatud tahhükardiat.
3 Bradükardia, millega mõnikord kaasneb ortostaatiline hüpotensioon, on tekkinud tervetel vabatahtlikel,
kes said Flolan'i annuses üle 5 nanogrammi/kg/min. Bradükardia koos süstoolse ja diastoolse vererõhu
märgatava langusega on tervetel teadvusel vabatahtlikel tekkinud pärast Flolan’i veenisisest manustamist
annuses 30 nanogrammi/kg/min.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Üleannustamisel on kõige suurema tõenäosusega täheldatud hüpotensiooni.
Üldiselt on Flolan'i üleannustamisel täheldatud ravimi tugevnenud farmakoloogilist toimet (nt
hüpotensioon ja hüpotensiooni tüsistused).
Üleannustamise korral tuleb annust vähendada või infusioon katkestada ning vajadusel rakendada
sobivat toetavat ravi, nt plasmamahu asendamine ja/või pumba kiiruse korrigeerimine.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained; trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, v.a
hepariin; ATC-kood: B01AC09

Toimemehhanism
Epoprostenoolnaatrium (epoprostenooli naatriumisool) on looduslik prostaglandiin, mida toodetakse
veresoonte sisekestas. Epoprostenool on teadaolevalt kõige tugevam trombotsüütide agregatsiooni
inhibiitor. See on ka tugev vasodilataator.

Epoprostenooli mitmed toimed avalduvad adenülaattsüklaasi stimuleerimise kaudu, mis suurendab
adenosiin-3’,5’-monofosfaadi (cAMP) sisaldust rakus. Inimese trombotsüütides aktiveeritakse
adenülaattsüklaas ning sellele järgnevalt aktiveeritakse fosfodiesteraas. cAMP suurenenud sisaldus
stimuleerib kaltsiumi väljavoolu ning reguleerib sellega rakusisest kaltsiumitaset; kaltsiumi
vähenemine tsütoplasmas inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni. Sellest sõltuvad trombotsüütide
kuju, agregatsioon ja vabanemise reaktsioon.

Farmakodünaamiline toime
Annusega 4 nanogrammi/kg/min 30 minutilise infusiooni korral ei täheldatud märkimisväärset mõju
südame löögisagedusele või vererõhule, kuigi selliste annuste puhul võib tekkida näoõhetus.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon
Teadaolevalt põhjustab epoprostenooli veeniinfusioon kestusega kuni 15 minutit südameindeksi (CI)
ja löögimahu (SV) annusest sõltuvat suurenemist ning pulmonaalse vaskulaarse resistentsuse (PVR),
totaalse pulmonaalse resistentsuse (TPR) ja keskmise süsteemse arteriaalse rõhu (SAPm) annusega
seotud vähenemist. Epoprostenooli toime kopsuarteri keskmisele rõhule (PAPm) primaarse
pulmonaalse hüpertensiooniga (PPH) patsientidel oli varieeruv ja vähene.

Epoprostenooli krooniliste pidevate infusioonide toimet idiopaatilise või päriliku PAH’iga patsientidel
uuriti 2 prospektiivses avatud randomiseeritud uuringus kestusega 8 ja 12 nädalat (vastavalt N=25 ja
N=81), kus epoprostenooli koos konventsionaalse raviga võrreldi ainult konventsionaalse raviga.
Konventsionaalne ravi erines patsientide vahel ning sisaldas mõnda või kõiki järgmistest:
antikoagulandid peaaegu kõigil patsientidel, suukaudsed vasodilataatorid, diureetikumid ja digoksiin
pooltel kuni kahel kolmandikul patsientidel, täiendav hapniku manustamine ligikaudu pooltel
patsientidel. Kui välja arvata kaks patsienti, kes kuulusid NYHA II funktsionaalsesse klassi, olid kõik
patsiendid kas III või IV funktsionaalses klassis. Kuna kahe uuringu tulemused olid sarnased,
kirjeldatakse allpool ühendandmeid. Kombineeritud 6-minuti kõndimise testi mediaan
konventsionaalse ravi grupis ja epoprostenool+konventsionaalse ravi grupis oli vastavalt 266 meetrit
ja 301 meetrit.

Krooniliselt epoprostenooli saanud patsientidel oli võrreldes mittesaanutega paranemine algtasemelt
statistiliselt oluliselt erinev südameindeksi (0,33 vs -0,12 l/min/m2), löögimahu (6,01 vs -1,32
ml/lööki), arteriaalse hapniku saturatsiooni (1,62 vs -0,85%), keskmise pulmonaalse arteriaalse rõhu (-
5,39 vs 1,45 mm Hg), keskmise parema koja rõhu (-2,26 vs 0,59 mm Hg), totaalse pulmonaalse
resistentsuse (-4,52 vs 1,41 Wood U), pulmonaalse vaskulaarse resistentsuse (-3,60 vs 1,27 Wood U)
ja süsteemse vaskulaarse resistentsuse (-4,31 vs 0,18 Wood U) osas. Keskmine süsteemne arteriaalne
rõhk ei erinenud oluliselt gruppide vahel (-4,33 vs -3,05 mm Hg). Avatud, mitte-randomiseeritud
uuringu andmetel nende hemodünaamiliste näitajate paranemine püsis, kui epoprostenooli manustati
vähemalt 36 kuud.

Statistiliselt olulist koormustaluvuse paranemist täheldati 6-minuti kõndimise testis (p=0,001)
patsientidel, kes said 8 kuni 12 nädalat pidevat intravenoosset ravi epoprostenooliga koos
konventsionaalse raviga (N=52) võrreldes nendega, kes said ainult konventsionaalset ravi (N=54) (8.
ja 12. nädala kombineeritud muutus algtasemelt - mediaan 49 vs -4 meetrit; keskmine 55 vs -4
meetrit). Paranemist täheldati juba esimesest ravinädalast alates. 12-nädalase uuringu raviperioodi
lõpuks olid elulemuse näitajad paranenud NYHA III ja IV funktsionaalse klassi patsientidel. 40-st
patsiendist, kes said ainult konventsionaalset ravi, suri 8 (20%), samas mitte ükski patsient ei surnud
41-st epoprostenooli saanud patsiendist (p=0,003).

Epoprostenooli kroonilise pideva infusiooni toimet PAH/SSD patsientidel uuriti prospektiivses avatud
randomiseeritud 12-nädalases uuringus, kus epoprostenooli koos konventsionaalse raviga (N=56)
võrreldi ainult konventsionaalse raviga (N=55). Kui välja arvata 5 patsienti, kes kuulusid NYHA II
funktsionaalsesse klassi, olid kõik patsiendid kas III või IV funktsionaalses klassis. Konventsionaalne
ravi erines patsientide vahel ning sisaldas mõnda või kõiki järgmistest: antikoagulandid peaaegu kõigil
patsientidel, täiendav hapniku manustamine ja diureetikumid kahel kolmandikul patsientidel,
suukaudsed vasodilataatorid 40% patsientidel ning digoksiin kolmandikul patsientidel. Uuringu
esmane tulemusnäitaja oli 6-minuti kõndimise testi paranemine. Algtaseme mediaan konventsionaalse
ravi grupis ja epoprostenool+konventsionaalse ravi grupis oli vastavalt 240 meetrit ja 270 meetrit.
Pärast 12-nädalast ravi täheldati krooniliselt epoprostenooli saanud patsientidel võrreldes
mittesaanutega statistiliselt oluliselt suurenenud CI’d, statistiliselt oluliselt vähenenud PAPm, RAPm,
PVR ja SAPm.

12 nädala jooksul täheldati statistilist erinevust (p<0,001) 6-minuti kõndimise testi algtaseme
muutuses epoprostenooli koos konventsionaalse ravi grupis, võrreldes ainult konventsionaalset ravi
saanud grupiga (mediaan 63,5 vs -36,0 meetrit; keskmine 42,9 vs -40,7 meetrit). Paranemisnähte
täheldati mõnel patsiendil esimese ravinädala lõpus. Koormustaluvuse paranemisega kaasnes
statistiliselt oluline paranemine düspnoe osas (mõõdetuna Borgi düspnoe indeksiga). 12. nädalaks oli
NYHA klass paranenud 21 (41%) patsiendil 51-st epoprostenooli saanud patsiendist, võrreldes mitte
ühegi ainult konventsionaalset ravi saanud patsiendiga (n=48). Siiski ei ilmnenud enamusel
patsientidest mõlemas ravigrupis (28/51 [55%] epoprostenooliga ja 35/48 [73%] ainult
konventsionaalse raviga) mingit muutust funktsionaalse klassi osas ning 2/51 (4%) epoprostenooli
grupist ja 13/48 (27%) ainult konventsionaalse ravi grupist klass halvenes.

12-nädala elulemuses ei täheldatud statistiliselt olulist erinevust epoprostenooli või konventsionaalset
ravi saanud PAH/SSD patsientide vahel. Raviperioodi lõpuks suri 56-st epoprostenooli saanud
patsiendist 4 (7%), samas 55-st konventsionaalset ravi saanud patsiendist suri 5 (9%).

Hemodialüüs
Epoprostenooli toime trombotsüütide agregatsioonile on annusest sõltuv vahemikus
2...16 nanogrammi/kg/min intravenoosselt. 4 nanogrammi/kg/min ja suuremate annustega indutseerib
adenosiindifosfaat oluliselt agregatsiooni inhibeerimist.

Toime trombotsüütidele kaob 2 tunni jooksul infusiooni lõpetamisest ning epoprostenoolist tingitud
hemodünaamilised muutused taastuvad algtasemele 10 minuti jooksul pärast 60-minutilist infusiooni
annuses 1...16 nanogrammi/kg/min.

Suuremad tsirkuleerivad epoprostenooli annused (20 nanogrammi/kg/min) ajavad tsirkuleerivad
trombotsüütide agregaadid laiali ning suurendavad kuni kaks korda naha veritsusaega.

Epoprostenool potentseerib hepariini antikoaguleerivat toimet ligikaudu 50%, võimalik, et vähendades
hepariini neutraliseeriva faktori vabanemist.

Kuues hepariiniga kontrollitud uuringus ja viies erakorralise meditsiini uuringus hinnati
epoprostenooli rolli renaalse dialüüsi üldises ravis, kus kasutati erinevaid tehnikaid. Esmasteks
efektiivsuse mõõtmisteks kasutati intradialüütilist BUN ja kreatiniini eemaldamist, intradialüütilist
vedeliku eemaldamist (ultrafiltratsioon) ja trombide teket ekstrakorporaalses vereringes.

Peamistes kontrollitud uuringutes ja erakorralise meditsiini uuringutes ilmnesid tõsised trombid
(dialüüs peatati lõplikult või kunstneeru vahetuse vajadus) ligikaudu 9% (n=56) kõigist epoprostenooli
dialüüsidest ja <1% (n=1) hepariini dialüüsidest. Enamus epoprostenooli dialüüsidest (67%), mis
vajasid kunstneeru vahetust, viidi järgnevalt epoprostenooliga lõpuni ilma trombi tekketa. Siiski oli 9
epoprostenooli dialüüsi 27-st ebaedukad, vaatamata mitmele katsele.

93% kõigist epoprostenooli dialüüsidest ja 99% hepariini dialüüsidest ei ilmnenud tõsiseid dialüüsi
piiravaid trombe, sõltumata tehnilistest raskustest, mis ilmnesid harva mõlema ravi korral.

Väikseid trombe (mis vajasid sekkumist, kuid ei peatanud dialüüsi lõplikult või ei nõudnud kunstneeru
vahetust) teatati sagedamini epoprostenooliga võrreldes hepariini dialüüsiga. Väikseid trombe tekkis
mitte ühegi hepariini dialüüsiga ja 5% (n=32) epoprostenooli dialüüsiga.
Nähtavaid trombe (mis ei vajanud sekkumisi) teatati lisaks 31% epoprostenooli dialüüsidest ja 5%
hepariini dialüüsidest.

Kinnitamaks, et kõrge verejooksu riskiga renaalse dialüüsi patsiendid veritsevad vähem
epoprostenooli kui hepariiniga, viidi läbi kaks peamist prospektiivset kontrollitud uuringut. Iga
patsient randomiseeriti saama hepariini või epoprostenooli dialüüsi ning patsient sai kuni 6 dialüüsi
ühte uuringusse kaasamisel ja kuni 3 dialüüsi teise uuringusse kaasamisel.

Veritsuse risk defineeriti järgmiselt:
- Väga kõrge risk - dialüüsi alustamisel aktiivse veritsuse olemasolu,
- Kõrge risk - aktiivne veritsus 3 päeva jooksul enne dialüüsi, mis peatus predialüüsi faasis; või
saadud kirurgilised või traumaatilised haavad 3 päeva jooksul enne dialüüsi.

Peamistes kontrollitud uuringutes said 12 väga kõrge verejooksu riskiga patsienti 35 epoprostenooli
dialüüsi ja 11 patsienti said 28 hepariini dialüüsi. Erakorralise meditsiini uuringutes said 16 patsienti
24 epoprostenooli dialüüsi.

Peamiste kontrollitud uuringute kõigi dialüüside ühendamisel vastava raviga (epoprostenooli või
hepariiniga) ilmnes, et suuremal hulgal hepariini saanud patsientidest esines veritsust dialüüsile
eelnenud päeval (N=13/17 vs 8/23), dialüüsi päeval (N=25/28 vs 16/35) ja dialüüsile järgnenud päeval
(N=16/24 vs 5/24) võrreldes epoprostenooli saanud patsientidega.

Neid patsiente, kellel esines jätkuvalt veritsus, uuriti veritsuse raskuse osas. Veritsuse raskusaste
vähenes epoprostenooli saanud patsientidel sagedamini dialüüsile eelnenud päeval ja dialüüsi päeval
(predialüüs: N=4/8; dialüüs: N=6/16), võrreldes hepariini saanutega (predialüüs N=4/13; dialüüs:
N=4/25). Samas täheldati pööret postdialüüsi päeval epoprostenooliga (N=1/5), võrreldes hepariiniga
(N=8/16). Epoprostenooliga süvenes veritsus ainult ühel dialüüsi päeval (N=1/16), samas hepariiniga
halvenes see viie dialüüsi päevaga (N=5/25) ja kahe predialüüsi päevaga (N=2/13).

Verejooksu kõrge riski gruppi klassifitseeriti patsiendid, kellel ei olnud kindlat veritsust vahetult enne
uuringu esimest dialüüsi, kuid kellel esines veritsus eelneva 3 päeva jooksul. Peamistes kontrollitud
uuringutes sai üheksateist patsienti 51 hepariini dialüüsi ja üheksateist patsienti 44 epoprostenooli
dialüüsi.

Kõigi dialüüside kombineerimisel esines epoprostenooli patsientidel pisut rohkem veritsusi predialüüsi
(N=12/25 vs 8/32), dialüüsi (23/44 vs 14/51) ja dialüüsijärgsetel (8/34 vs 5/44) päevadel võrreldes
hepariini saanud patsientidega.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Epoprostenooli keemilise ebastabiilsuse, tugeva toime ja lühikese poolväärtusaja tõttu puudub täpne
meetod epoprostenooli kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes.

Veenisiseselt manustatud epoprostenool jaotub kiiresti verest kudedesse.
Normaalse füsioloogilise pH ja temperatuuri juures laguneb epoprostenool spontaanselt 6-
oksoprostaglandiin F1-alfaks, kuigi ensümaatiliselt tekivad ka mõned teised laguproduktid.

Pärast radiomärgistatud epoprostenooli manustamist inimestele leiti vähemalt 16 metaboliiti, neist 10
metaboliidil tehti kindlaks struktuur.

Erinevalt paljudest teistest prostaglandiinidest ei metaboliseerita epoprostenooli kopsuvereringe
läbimisel.

Inimese täisveres in vitro epoprostenooli lagunemise kiiruse põhjal ei tohiks 6-okso-prostaglandiin F1-
alfaks spontaanse lagunemise poolväärtusaeg inimesel ületada 6 minutit ja see võib olla isegi 2...3
minutit.

Pärast radiomärgistatud epoprostenooli manustamist inimestele leiti 82% radioaktiivsusest uriinis ja
4% roojas.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse
mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Epoprostenooli kartsinogeense
potentsiaali hindamiseks ei ole pikaajalisi loomuuringuid läbi viidud.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Infusioonilahuse pulber:
Mannitool
Glütsiin
Naatriumkloriid
Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks)

Lahusti parenteraalseks manustamiseks:
Glütsiin
Naatriumkloriid
Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks)
Süstevesi

6.2. Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.

6.3. Kõlblikkusaeg

Infusioonilahuse pulber ja lahusti: 3 aastat.

Valmislahuse/lahusti kõlblikkusaeg:
Valmislahust ei tohi säilitada üle 12 tunni, kui seda hoitakse toatemperatuuril (vahemikus 15...25°C).
Lahust tuleb hoida temperatuuril kuni 25°C ja valguse eest kaitstult. Kui infusioonipump võimaldab
külmakoti kasutamist, võib lahust kasutada 24 tunni jooksul, eeldusel, et külmakotti vahetatakse
vastavalt vajadusele kogu ööpäeva jooksul.

Flolan’i valmislahuseid võib hoida külmkapis temperatuuril 2...8ºC kuni 40 tundi enne kasutamist,
kasutamise ajal peab lahus olema toatemperatuuril. Sellisel juhul tohib toatemperatuuril lahuseid
kasutada kuni 8 tunni jooksul.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Infusioonilahuse pulber:
Mitte hoida viaale temperatuuril üle 25°C. Hoida valguse eest kaitstult. Hoida niiskuse eest kaitstult.
Mitte külmutada. Hoida originaalpakendis.

Lahusti parenteraalseks manustamiseks:
Lahustit tuleb hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte külmutada. Hoida valguse eest kaitstult. Hoida
originaalpakendis.
Lahusti ei sisalda säilitusaineid, mistõttu tuleb viaali sisu kasutada vaid ühekordselt ja siis hävitada.

Lahuse valmistamine ja lahjendamine tuleb läbi viia vahetult enne manustamist (vt lõigud 4.2, 6.3 ja
6.6).

Värskelt valmistatud epoprostenooli lahuseid pulmonaalse hüpertensiooni raviks tuleb kasutada 12
tunni jooksul, kui neid hoitakse temperatuuril kuni 25°C, või hoida kuni 40 tundi temperatuuril 2...8˚C
ning seejärel kasutada 8 tunni jooksul temperatuuril 25°C. Maksimaalne säilitamis- ja kasutamisaeg
hoituna temperatuuril 2...8˚C ei tohi ületada 48 tundi.
Kui infusioonipump võimaldab külmakoti kasutamist, tuleb lahus infusioonipumbas kasutada 24 tunni
jooksul, eeldusel, et külmakotti vahetatakse vastavalt vajadusele kogu ööpäeva jooksul.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Infusioonilahuse pulber:
Läbipaistev (tüüp I) klaasviaal sünteetilisest butüülkummist korgiga ja alumiiniumist kraega koos
snap-off kattega.

Lahusti parenteraalseks manustamiseks:
Läbipaistev (tüüp I) klaasviaal sünteetilisest butüülkummist korgiga ja välise alumiiniumist kraega
koos plastikust flip-off kattega.

Pakendi suurused:

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks on saadaval 2 tüüpi pakendeid:
- Üks 0,5 mg pulbriviaal ja üks või kaks lahustiviaali ning filter.
- Üks 0,5 mg pulbriviaal.

Hemodialüüs
Hemodialüüsi ajal kasutamiseks on saadaval ainult üks 0,5 mg pakend:

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

ja käsitsemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Flolan'i lahuse stabiilsus sõltub pH-st. Külmkuivatatud Flolan’i lahustamiseks tohib kasutada ainult
kaasasolevat lahustit ja edasiseks lahjendamiseks tohib kasutada ainult soovitatud infusioonilahust
kindlaksmääratud vahekorras, vastasel juhul ei säili nõutav pH.

Lahustamine, lahjendamine ja infusioonikiiruse arvutamine

Lahuse ettevalmistamine ja infusioonikiiruse arvutamine nõuab erilist tähelepanelikkust.
Allpool toodud protseduure tuleb rangelt järgida.
Flolan’i lahjustamine ja lahjendamine tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes ja vahetult enne selle
kliinilist kasutamist.

Hemodialüüs
Hemodialüüsi ajal kasutamiseks on saadaval pakend, mis sisaldab 0,5 mg külmkuivatatud Flolan’i
pluss 50 ml lahustit.

Lahustamine:
Kasutage ainult kaasasolevat valmistamiseks mõeldud lahustit.

Tõmmake steriilsesse süstlasse ligikaudu 10 ml lahustit, süstige see 0,5 mg külmkuivatatud Flolan’i
pulbrit sisaldavasse viaali ja raputage õrnalt kuni pulber on lahustunud.

Tõmmake saadud Flolan’i lahus süstlasse, süstige see ülejäänud lahuse hulka ja segage hoolikalt.

Selline lahus vastab nüüd kontsentreeritud lahusele ja sisaldab 10000 nanogrammi Flolan’i 1 ml-s.
Ainult selline kontsentreeritud lahus sobib edasiseks lahjendamiseks enne kasutamist.
Kui 0,5 mg Flolan’i pulber on lahustatud 50 ml lahustiga, on süste lõplik pH ligikaudu 10,5 ja
naatriumioonide sisaldus ligikaudu 56 mg.

Lahjendamine:
Kontsentreeritud lahust tuleb enne manustamist edasi lahjendada. Selleks võib kasutada 0,9% w/v
naatriumkloriidi lahust, lisades 6 osale naatriumkloriidi infusioonilahusele 1 osa kontsentreeritud
lahust, nt 50 ml kontsentraati lahjendatakse maksimaalselt 300 ml 0,9% w/v naatriumkloriidi lahusega,
antud suhte vahekorda ei tohi ületada.
Teised tavaliselt kasutatavad lahused kontsentraadi lahjendamiseks ei sobi, sest nendega ei saavutata
vajalikku pH taset. Väiksema pH väärtuse korral on Flolan vähem stabiilne.
Kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks tuleb see tõmmata suuremasse süstlasse ning kinnitada süstla
külge kaasasolev steriilne filter.
Kontsentreeritud lahus süstida otse valitud infusioonilahusesse, rakendades selleks tugevat, kuid mitte
liigset jõudu; 50 ml kontsentreeritud lahuse tavaline filtratsiooniaeg on 70 sekundit. Segada
korralikult.
Filtrit tohib kasutada ainult ühekordselt ja seejärel ära visata.
Nõuetekohase lahustamise ja lahjendamise korral on Flolan’i infusioonilahuse pH ligikaudu 10 ning
selle esialgsest toimest säilib ligikaudu 12 tunni jooksul 90%, hoituna temperatuuril 25° C.

Infusioonikiiruse arvutamine:
Infusioonikiiruse arvutamisel võib lähtuda järgnevast valemist:



Infusioonikiirus
annus (nanogrammi/kg/min) x kehakaal (kg)

(ml/min) =
lahuse kontsentratsioon (nanogrammi/ml)



Infusioonikiirus (ml/h) = infusioonikiirus (ml/min) x 60

Infusioonikiiruse valem - näited
Hemodialüüsi ajal manustades võib Flolan’i kasutada kontsentreeritult (a) või lahjendatud (b) kujul.
a. kontsentreeritud lahuse kasutamine, nt 10000 nanogrammi/ml Flolan’i:

annus
kehakaal (kg)
(nanogrammi/
kg/min)

30
40
50
60
70
80
90
100
0,18
0,24
0,30
0,36
0,42
0,48
0,54
0,60
0,36
0,48
0,60
0,72
0,84
0,96
1,08
1,20
0,54
0,72
0,90
1,08
1,26
1,44
1,62
1,80
0,72
0,96
1,20
1,44
1,68
1,92
2,16
2,40
0,90
1,20
1,50
1,80
2,10
2,40
2,70
3,00

Infusioonikiirus ml/h

b. lahjendatud: tavaliselt kasutatakse järgmisi lahjendusi
10 ml kontsentraati + 40 ml naatriumkloriidi 0,9% w/v lahust.
Saadav kontsentratsioon = 2000 nanogrammi/ml Flolan’i:

annus
kehakaal (kg)
(nanogrammi/
kg/min)

30
40
50
60
70
80
90
100
0,90
1,20
1,50
1,80
2,10
2,40
2,70
3,00
1,80
2,40
3,00
3,60
4,20
4,80
5,40
6,00
2,70
3,60
4,50
5,40
6,30
7,20
8,10
9,00
3,60
4,80
6,00
7,20
8,40
9,60
10,80
12,00
4,50
6,00
7,50
9,00
10,50
12,00
13,50
15,00

Infusioonikiirus ml/h

Pumbaga manustamisel, kus pump on võimeline tagama väikeses koguses pideva infusiooni, võib
sobiva koguse kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks kasutada steriilset naatriumkloriidi 0,9% w/v
lahust.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks kasutamiseks on saadaval 2 pakendi tüüpi:
- Üks pulbriviaal, mis sisaldab steriilset külmkuivatatud Flolan’i, mis vastab 0,5 mg Flolan’ile ja
üks või kaks 50 ml lahustiviaali ning filter.
- Ainult üks pulbriviaal, mis sisaldab steriilset külmkuivatatud Flolan’i, mis vastab 0,5 mg
Flolan’ile.

Kõigepealt tohib kasutada ainult kaasaolevat lahustit. Flolan’i kroonilise manustamise korral võib
lahuse lõpliku kontsentratsiooni suurendamiseks lisada veel juurde 0,5 mg külmkuivatatud Flolan’i
viaali sisu.
Lahuse lõpliku kontsentratsiooni suurendamiseks tohib kasutada ainult sama mahuga viaale, mis olid
stardipakendis.

Lahustamine:
See tuleb läbi viia lähtuvalt eelpool toodud dialüüsi juhendist.

Lahjendamine:
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks võib Flolan’i kasutada kas kontsentreeritud lahusena või
edasi lahjendatult. Flolan’i edasiseks lahjendamiseks tohib kasutada ainult kaasaolevat lahustit.
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks ei tohi Flolan’i lahjendada 0,9% w/v naatriumkloriidi
lahusega. Kui Flolan’i kasutatakse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks, ei tohi seda
manustada koos teiste parenteraalsete lahuste ega ravimitega.
Kontsentreeritud lahuse lahjendamiseks tuleb see tõmmata suuremasse süstlasse ning kinnitada süstla
külge kaasasolev steriilne filter.
Kontsentreeritud lahus süstida otse valitud infusioonilahusesse, rakendades selleks tugevat, kuid mitte
liigset jõudu; 50 ml kontsentreeritud lahuse tavaline filtratsiooniaeg on 70 sekundit. Segada
korralikult.
Filtrit tohib kasutada ainult ühekordselt ja seejärel ära visata.

Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks kasutatavad tavalised kontsentratsioonid on:
- 5000 nanogrammi/ml - üks viaal, mis sisaldab 0,5 mg Flolan’i lahustatakse ja lahjendatatakse
kogumahus 100 ml-s lahustis.
- 10000 nanogrammi/ml - kaks viaali, mis sisaldavad 0,5 mg Flolan’i lahustatakse ja
lahjendatatakse kogumahus 100 ml-s lahustis.

Infusioonikiiruse arvutamine:
Infusioonikiiruse arvutamiseks kasutatakse sama valemit, mis on ülal toodud hemodialüüsil
arvutamiseks. Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni korral tavaliselt kasutatavate kontsentratsioonide
näited on toodud allpool.

Infusioonikiirused kontsentratsiooni korral 5000 nanogrammi/ml

Annustamise näidis, kui kontsentratsioon on 5000 nanogrammi/ml
Annus
Kehakaal (kg)
(nanogrammi/kg/
min)

10
20
30
40
50
60
70
80
90
100



1,0
1,2
1,4
1,7
1,9
2,2
2,4

1,0
1,4
1,9
2,4
2,9
3,4
3,8
4,3
4,8

1,4
2,2
2,9
3,6
4,3
5,0
5,8
6,5
7,2
1,0
1,9
2,9
3,8
4,8
5,8
6,7
7,7
8,6
9,6
10
1,2
2,4
3,6
4,8
6,0
7,2
8,4
9,6
10,8
12,0
12
1,4
2,9
4,3
5,8
7,2
8,6
10,1
11,5
13,0
14,4
14
1,7
3,4
5,0
6,7
8,4
10,1
11,8
13,4
15,1
16,8
16
1,9
3,8
5,8
7,7
9,6
11,5
13,4
15,4
17,3
19,2

Infusioonikiirus ml/h

Infusioonikiirused kontsentratsiooni korral 15000 nanogrammi/ml

Annustamise näidis, kui kontsentratsioon on 15000 nanogrammi/ml
Annus
Kehakaal (kg)
(nanogrammi/kg/
min)

30
40
50
60
70
80
90
100



1,0
1,1
1,3
1,4
1,6

1,0
1,2
1,4
1,7
1,9
2,2
2,4
1,0
1,3
1,6
1,9
2,2
2,6
2,9
3,2
10
1,2
1,6
2,0
2,4
2,8
3,2
3,6
4,0
12
1,4
1,9
2,4
2,9
3,4
3,8
4,3
4,8
14
1,7
2,2
2,8
3,4
3,9
4,5
5,0
5,6
16
1,9
2,6
3,2
3,8
4,5
5,1
5,8
6,4

Infusioonikiirus ml/h

Flolan'i pikaajalise manustamise vajadusel võib kasutada suuremaid infusioonikiirusi ja seetõttu
vajadusel tugevamat kontsentratsiooni.

7. Müügiloa hoidja

Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

307200

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.04.2009

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014