ATORGAMMA

Toimeained: atorvastatiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 40mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ATORGAMMA ja milleks seda kasutatakse

Atorgamma kuulub ravimite rühma, mida tuntakse nimetuse all statiinid ja mis reguleerivad vere
lipiididesisaldust (rasvasisaldus).

Atorgamma’t kasutatakse lipiidide, mida tuntakse kolesterooli- ja triglütseriidide nime all, sisalduse
vähendamiseks veres, kui rasvavaene toit ja elustiili muutus ei ole selles osas tulemusi andnud. Kui
teil on suurenenud risk südamehaiguste tekkeks, võib Atorgamma't kasutada ka antud riski
vähendamiseks, seda isegi juhul, kui teie vere kolesteroolisisaldus on normi piires. Ravi ajal tuleb teil
jätkata vere kolesteroolisisaldust vähendava dieedi pidamist.

2. Mida on vaja teada enne ATORGAMMA võtmist

Ärge võtke Atorgamma't:
- kui olete atorvastatiini või sarnaste vere lipiididesisaldust vähendavate ravimite või selle ravimi
mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on või on kunagi olnud mõni maksahaigus;
- kui teil on esinenud maksafunktsiooni näitavate vereanalüüside teadmata põhjusega normist
kõrvalekaldumisi;
- kui te olete viljakas eas naine, aga ei kasuta usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid;
- kui te olete rase või plaanite rasestuda;
- kui te toidate last rinnaga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Atorgamma
Järgmistel põhjustel võib Atorgamma teile mitte sobida:
- kui teil on olnud eelnevalt insult koos ajuverejooksuga või eelmistest insultidest jäänud väiksed
vedelikukogumid ajju;
- kui teil on mõni neeruhaigus;
- kui teil on kilpnäärme alatalitus (hüpotüreoidism);
- kui teil on esinenud korduvaid või teadmata põhjusega lihasvalusid või kui teil või teie
perekonnas on esinenud lihashaigusi;
- kui teil on esinenud lihashaigusi ravi ajal teiste vere lipiididesisaldust vähendavate ravimitega
(näiteks teiste statiinide või fibraatidega);
- kui te tarvitate regulaarselt suurtes kogustes alkoholi;
- kui teil on esinenud mõni maksahaigus;
- kui teie vanus on üle 70 aasta.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Atorgamma võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil on raske hingamispuudulikkus.

Kui mõni eelpool toodud väidetest kehtib teie kohta, peab teie arst enne ravi alustamist Atorgamma’ga
ja võimalik, et ka ravi ajal tegema vereanalüüse, et hinnata teie riski lihastega seotud kõrvaltoimete
tekkeks. Teatud ravimite kasutamine samal ajal võib suurendada lihastega seotud kõrvaltoimete, nt
rabdomüolüüsi tekkimise riski (vt lõik 2 „Võtmine koos teiste ravimitega“).

Kui teil on diabeet või risk diabeedi tekkeks, jälgib teie arst teid hoolikalt ravi ajal selle ravimiga. Teil
on suurem risk diabeedi tekkeks, kui teil on kõrge veresuhkru ja -lipiidide tase, olete ülekaaluline ja
teil on kõrge vererõhk.

Muud ravimid ja Atorgamma
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.
Mõned ravimid võivad Atorgamma toimet muuta või vastupidi - Atorgamma võib nende toimet
muuta. Selline koostoime võib vähendada ühe või mõlema ravimi tõhusust. Teise võimalusena võib
see suurendada kõrvaltoimete, sealhulgas olulise lihaseid hävitava seisundi rabdomüolüüsi (vt lõik 4),
tekkimise riski või raskusastet:
- immuunsüsteemi talitlust mõjutavad ravimid, näiteks tsüklosporiin;
- teatud antibiootikumid või seentevastased preparaadid, näiteks erütromütsiin, klaritromütsiin,
telitromütsiin, ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, flukonasool, posakonasool,
rifampitsiin, fusidiinhape;
- teised vere lipiididesisaldust reguleerivad ravimid, näiteks gemfibrosiil, teised fibraadid,
kolestipool;
- mõned kaltsiumkanali blokaatorid, mida kasutatakse stenokardia või kõrgvererõhutõve raviks,
näiteks amlodipiin, diltiaseem; südame rütmihäirete korral kasutatavad ravimid, näiteks
digoksiin, verapamiil, amiodaroon;
- HIV raviks kasutatavad ravimid, näiteks ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir
jne;
- teised ravimid, millel võivad olla koostoimed Atorgamma’ga, on esetimiib (alandab
kolesterooli), varfariin (vere hüübivust vähendav ravim), suukaudsed rasestumisvastased
preparaadid, stiripentool (krambivastane ravim epilepsia korral), tsimetidiin (kasutatakse
kõrvetiste ja maohaavandite puhul), fenasoon (valuvaigisti) ja antatsiidid (alumiiniumi või
magneesiumi sisaldavad mao happesust vähendavad ravimid);
- Ilma retseptita ostetud ravimid: liht-naistepuna.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Atorgamma koos toidu, joogi ja alkoholiga
Vt lõik 3 „Kuidas Atorgamma’t võtta“. Palun pidage silmas järgmist:

Greipfruudimahl
Ravi ajal ärge tarvitage päevas üle ühe või kahe väikese klaasitäie greipfruudimahla, sest suured
greipfruudimahla kogused võivad mõjutada Atorgamma toimet.

Alkohol
Ravi ajal Atorgamma'ga vältige suurtes kogustes alkoholi tarvitamist. Vt lõik 2 "Eriline ettevaatus on
vajalik ravimiga Atorgamma " täpsema teabe saamiseks.

Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Atorgamma't, kui te olete rase või plaanite rasestuda.
Ärge võtke Atorgamma't, kui te olete viljakas eas, välja arvatud juhul kui te kasutate usaldusväärseid
rasestumisvastaseid vahendeid.
Ärge võtke Atorgamma't, kui te toidate last rinnaga.
Atorgamma ohutust raseduse ja imetamise ajal pole veel tõestatud.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Üldjuhul see ravim ei mõjuta teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Siiski ärge juhtige autot,
kui antud ravim mõjutab teie autojuhtimise võimet. Ärge kasutage masinaid või mehhanisme, kui
antud ravim mõjutab teie võimet neid kasutada.

3. Kuidas ATORGAMMA võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Enne ravi alustamist määrab arst teile madala kolesteroolisisaldusega dieedi, mida tuleb järgida kogu
ravi ajal Atorgamma'ga.
Tavaline Atorgamma algannus täiskasvanutel ja lastel alates 10. eluaastast on 10 mg üks kord
ööpäevas. Vajadusel võib arst annust suurendada teile vajaliku annuseni. Arst muudab teie annust 4-
nädalaste või pikemate ajavahemike tagant. Atorgamma maksimaalne annus täiskasvanutel on 80 mg
üks kord ööpäevas ja lastel 20 mg üks kord ööpäevas.

Atorgamma tabletid tuleb neelata tervelt koos veega. Tablette võib võtta ükskõik mis ajal päeva
jooksul koos toiduga või ilma. Siiski püüdke tablette võtta iga päev enam-vähem ühel ja samal
kellaajal.

Võtke Atorgamma’t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi kestuse üle Atorgamma’ga otsustab teie arst.

Kui teil on tunne, et Atorgamma toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

Kui te võtate Atorgamma’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete eksikombel võtnud rohkem Atorgamma tablette (rohkem, kui teie tavaline ööpäevane
annus), siis võtke ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Atorgamma’t võtta
Kui te unustasite ravimit võtta, siis võtke järgmine annus ettenähtud ajal. Ärge võtke kahekordset
annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Atorgamma võtmise
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta või soovite ravi lõpetada, pidage nõu oma arsti
või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil esinevad ükskõik millised alljärgnevad tõsised kõrvaltoimed, lõpetage oma tablettide
võtmine ning rääkige viivitamatult oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise
meditsiini osakonda.

Harv: esinevad ühel kuni kümnel kasutajal 10 000-st
- Tõsine allergiline reaktsioon, mis põhjustab näopiirkonna, keele ja kõri turset, mis võib
põhjustada tõsist hingamisraskust.
- Tõsine haigus koos tugeva naha kestendamise ja tursega; naha, suu, silmade- ja genitaalide
limaskesta villiline lööve ja palavik. Nahalööve koos roosakas-punaste laikudega, eriti
peopesadel või jalataldadel, mis võib olla villidega kaetud.
- Lihasnõrkus, lihaste hellus või lihaste valulikkus ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti
või kui teil on kõrge palavik. See võib olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste kahjustusest, mis
võib olla eluohtlik ja viia neeruprobleemideni.

Väga harv: esinevad vähem kui ühel kasutajal 10 000-st
- Kui te täheldate ootamatut või ebatavalist verejooksu või verevalumite tekkimist, siis võib see
viidata maksakahjustusele. Pidage selles suhtes võimalikult kiiresti nõu oma arstiga.

Muud võimalikud kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda Atorgamma kasutamisel:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad ühel kuni kümnel kasutajal 100-st):
- ninasõõrmete põletik, kurguvalu, ninaverejooks
- allergilised reaktsioonid
- veresuhkru taseme tõus (kui teil on diabeet, peate jätkama veresuhkru taseme hoolikat
jälgimist), kreatiinkinaaside taseme tõus veres
- peavalu
- iiveldus, kõhukinnisus, kõhupuhitus, seedehäire, kõhulahtisus
- liigesevalu, lihasvalu ja seljavalu
- vereanalüüside tulemused, mis näitavad kõrvalekaldeid teie maksafunktsioonis.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad ühel kuni kümnel kasutajal 1000-st):
- anoreksia (isutus), kehakaalu suurenemine, veresuhkru taseme langus (kui teil on diabeet, peate
jätkama veresuhkru taseme hoolikat jälgimist)
- luupainajad, unetus
- pearinglus, sõrmede ja varvaste tuimus või kirvendus, valu- või puutetundlikkuse vähenemine,
maitsetundlikkuse muutus, mälukaotus
- nägemise ähmastumine
- kõrvade ja/või pea kumisemine
- oksendamine, röhitsused, üla-ja alakõhuvalu, pankreatiit (kõhunäärme põletik, mis võib
põhjustada kõhuvalu)
- hepatiit (maksapõletik)
- lööve, nahalööve ja sügelemine, nõgeslööve, juuste väljalangemine
- kaelavalu, lihasväsimus
- väsimus, halb enesetunne, nõrkus, valu rinnus, tursed (ödeemid) eriti pahkluude piirkonnas,
kehatemperatuuri tõus
- vere valgeliblede esinemine uriinis.

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad ühel kuni kümnel kasutajal 10 000-st):
- nägemishäired
- ootamatu verejooks või verevalumite tekkimine
- kolestaas (naha ja silmavalgete kollaseks muutumine)
- kõõlusevigastus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui ühel kasutajal 10 000-st):
- allergiline reaktsioon - sümptomid võivad hõlmata äkilist hingeldust ja valu või pigistustunnet
rinnus, silmalaugude, näo, huulte, suu, keele või kõri turset, raskenenud hingamist, kollapsit
- kuulmislangus
- günekomastia (rindade suurenemine nii meestel kui ka naistel).

Mõnede statiinide (sama tüüpi ravimid) raviga seoses teatatud võimalikud kõrvaltoimed:
- seksuaalfunktsiooni häired
- depressioon
- hingamisprobleemid, sh püsiv köha ja/või hingamispuudulikkus või palavik
- diabeet. Teil on suurem risk diabeedi tekkeks, kui teil on kõrge veresuhkru ja -lipiidide tase,
olete ülekaaluline ja teil on kõrge vererõhk. Teie arst jälgib teid selle ravimi võtmise ajal.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot
ravimi ohutusest.

5. Kuidas ATORGAMMA säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Atorgamma't pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Atorgamma sisaldab
- Toimeaine on atorvastatiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg, 20 mg või 40
mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumina).
- Teised koostisosad on:
tableti sisu: mannitool (E421), mikrokristalliline tselluloos, kaltsiumkarbonaat (E170),
povidoon (tüüp K-30), kroskarmelloosnaatrium, naatriumlaurüülsulfaat, kolloidne veevaba
ränidioksiid, magneesiumstearaat;
tableti kate: hüpromelloos 6 cP (E 464), titaandioksiid (E171), makrogool 6000.

Kuidas Atorgamma välja näeb ja pakendi sisu
10 mg: Valged ümmargused kaksikkumerad 7 mm õhukese polümeerikattega tabletid.
20 mg: Valged ümmargused kaksikkumerad 9 mm õhukese polümeerikattega tabletid.
40 mg: Valged ovaalsed kaksikkumerad 8,2 x 17 mm õhukese polümeerikattega tabletid.

Blister (OPA-alumiinium-PVC/alumiinium): 4, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 100, 200 (10 x
20), 500 tabletti kõikidele tugevustele.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Wörwag Pharma GmbH & Co KG
Calwer Str. 7
71034 Böblingen
Saksamaa

Tootja
Actavis hf
Reykjavíkurvegur 78
220 Hafnafjördur
Island

või

Balkanpharma - Dupnitsa AD
3 Samokovsko Str.
Dupnitsa 2600
Bulgaaria

või

GE Pharmaceuticals Ltd.
Industrial zone
Chekanitza South Area
2140 Botevgrad
Bulgaaria

või

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG
Calwer Str. 7
71034 Böblingen
Saksamaa


Infoleht on viimati uuendatud mais 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Atorgamma, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Atorgamma, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Atorgamma, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumina).
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumina).
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumina).

INN. Atorvastatinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

10 mg: valged ümmargused kaksikkumerad 7 mm õhukese polümeerikattega tabletid.
20 mg: valged ümmargused kaksikkumerad 9 mm õhukese polümeerikattega tabletid.
40 mg: valged ovaalsed kaksikkumerad 8,2 x 17 mm õhukese polümeerikattega tabletid.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüperkolesteroleemia
Primaarse hüperkolesteroleemia, sealhulgas heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia või
kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia (vastab Fredricksoni klassifikatsiooni järgi IIa ja IIb
tüübile) ravi lisaks dieedile üldkolesterooli, LDL-kolesterooli, apolipoproteiin B ja triglütseriidide
tõusnud tasemete langetamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-aastastel lastel, kui dieedi
muutmine ja teised mittefarmakoloogilised meetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.

Üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli sisalduse langetamine homosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel täiendavalt lipiidide sisaldust langetavatele teistele
ravimeetoditele (nt LDL-aferees) või kui need ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Esimese kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine suure riskiga täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1)
koos teiste riskifaktorite korrigeerimisega.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Enne ravi alustamist Atorgamma'ga peab patsient olema standardsel kolesteroolisisaldust vähendaval
dieedil, mis peab jätkuma kogu Atorgamma ravi jooksul.

Annus peab olema individuaalne vastavalt LDL-kolesterooli algtasemele, ravi eesmärgile ja patsiendi
ravivastusele.

Tavaline algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Annust võib kohandada 4 nädala või pikema atagant. Maksimaalne annus on 80 mg üks kord ööpäevas.

Primaarne hüperkolesteroleemia ja kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia
Enamus patsiente reageerib tõhusalt Atorgamma annusele 10 mg üks kord ööpäevas. Ravivastus
ilmneb 2 nädala jooksul ravi alustamisest, maksimaalne toime saabub 4 nädala jooksul. Ravivastus
püsib pideva ravi korral.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ravi tuleb patsientidel alustada Atorgamma annusega 10 mg ööpäevas. Annustamine on individuaalne
ja annust võib kohandada iga 4 nädala tagant kuni annuseni 40 mg ööpäevas. Seejärel suurendatakse
annust maksimaalselt 80 mg-ni ööpäevas või kombineeritakse atorvastatiini annuses 40 mg üks kord
ööpäevas sapphapete sekvestrantidega.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ainult piiratud andmed on saadaval (vt lõik 5.1).

Atorvastatiini annus homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on 10…80 mg
ööpäevas (vt lõik 5.1). Atorvastatiini tuleb kasutada täiendava ravimina muu lipiidide sisaldust
vähendava ravi (nt LDL-aferees) korral või kui selline ravi ei ole kättesaadav.

Kardiovaskulaarse haiguse ennetamine
Primaarsetes ennetusuuringutes kasutati annust 10 mg ööpäevas. Suuremaid annuseid võib vaja olla
selleks, et säilitada (LDL)-kolesterooli sisaldus kehtivatele ravijuhistele vastaval tasemel.

Neerukahjustus
Annust ei ole vaja kohandada (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus
Atorgamma’t tuleb kasutada ettevaatusega maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 5.2)
Atorgamma on vastunäidustatud patsientidel, kelle on aktiivne maksahaigus (vt lõik 4.3).

Eakad patsiendid
Ravimi tõhusus ja ohutus üle 70-aastastel patsientidel on tavalise annustamise juures samad kui
üldisel populatsioonil.

Lapsed

Hüperkolesteroleemia:
Ravimit võivad lastele määrata ainult arstid, kellel on kogemusi laste hüperlipideemia ravis. Patsiente
tuleb ravi edukuse hindamiseks korrapäraselt uuesti üle vaadata.

10-aastastele ja vanematele patsientidele on atorvastatiini soovitatav algannus 10 mg ööpäevas koos
annuse suurendamisega kuni 20 mg-ni ööpäevas. Lastel tuleb annust suurendada individuaalse
ravivastuse ja talutavuse alusel. Ohutusteave laste kohta, keda on ravitud annustega üle 20 mg, mis
vastab ligikaudu 0,5 mg-le kehakaalu kilogrammi kohta, on piiratud.

Kogemus ravimi kasutamise kohta lastel vanuses 6…10 aastat on piiratud (vt lõik 5.1).
Atorvastatiin ei ole näidustatud alla 10-aastaste patsientide raviks.

Selle populatsiooni jaoks võivad olla sobivamad muud ravimvormid/tugevused.

Manustamisviis
Atorgamma on suukaudseks manustamiseks. Atorvastatiini ööpäevane annus manustatakse korraga
ükskõik millal päeva jooksul koos toiduga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

Atorgamma on vastunäidustatud patsientidel:
- kellel esineb ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- kellel on aktiivne maksahaigus või ebaselge põhjusega püsivad seerumi transaminaaside
kõrgenenud tasemed, mis ületavad kolm korda normi ülemise piiri.
raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal ja fertiilses eas naised, kes ei kasuta tõhusaid
- rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime maksale
Enne ravi alustamist ning perioodiliselt ravi käigus tuleb kontrollida maksafunktsiooni näitajaid.
Patsientidel, kellel tekivad maksakahjustusele viitavad nähud või sümptomid, tuleb kohe kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid. Transaminaaside aktiivsuse suurenemise korral tuleb patsienti jälgida
kuni analüüside normaliseerumiseni. Kui transaminaaside suurenenud aktiivsus kolm või enam korda
üle normi ülemise piiri püsib, on soovitav annuse vähendamine või Atorgamma ravi katkestamine (vt
lõik 4.8).

Atorgamma’t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi ja/või
kellel on varem esinenud maksahaigust.

Insuldi ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel (Stroke Prevention by Aggressive
Reduction in Cholesterol Levels (SPARCL))
Insuldi alatüüpide hilisem analüüs ilma südame koronaarhaiguseta (Coronary Heart Disease (CHD))
patsientidel, kellel oli hiljuti olnud insult või transitoorne isheemia atakk (transient ischemic attack
(TIA)), näitas, et võrreldes platseeboga esines hemorraagilist insulti rohkem neil, kellel alustati ravi
80 mg atorvastatiiniga. Suurenenud risk oli eriti märgatav patsientidel, kel uuringusse lülitamisel oli
varem esinenud hemorraagiline insult või lakunaarne ajuinfarkt. Varasema hemorraagilise insuldiga
või lakunaarse ajuinfarktiga patsientidel on 80 mg atorvastatiini manustamise riski/kasu suhe ebaselge
ja enne ravi alustamist tuleb hoolikalt mõelda võimaliku hemorraagilise insuldi tekkeohu peale (vt
lõik 5.1).

Toimed skeletilihastele
Nagu teisedki HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid, võib atorvastatiin harvadel juhtudel mõjutada
skeletilihaseid ning põhjustada müalgiat, müosiiti ja müopaatiat, mis võib progresseeruda
rabdomüolüüsiks, potentsiaalselt eluohtlikuks seisundiks, mida iseloomustavad märgatavalt tõusnud
kreatiinkinaasi (CK) tasemed (>10 korda üle normi ülemise piiri), müoglobineemia ja
müoglobinuuria, mis võivad viia neerupuudulikkuseni.

Enne ravi
Patsientidele, kellel on eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkimiseks, tuleb atorvastatiini määrata
ettevaatusega. Enne statiinravi alustamist tuleb järgmistes olukordades mõõta CK taset:
- neerukahjustus
- hüpotüreoidism
- pärilike lihashaiguste esinemine isiklikus või perekonna anamneesis
- varem esinenud lihastoksilisus statiinide või fibraatide kasutamisel
- varasem maksahaigus ja/või kui tarbitakse suurtes kogustes alkoholi
- eakatel patsientidel (>70-aastased) tuleb rabdomüolüüsi soodustavate faktorite olemasolu korral
samuti kaaluda CK määramise vajadust.
- olukorrad, kus plasmasisaldus võib suureneda, nagu koostoimed (vt. lõik 4.5) ja
eripopulatsioonid sealhulgas geneetilised allrühmad (vt lõik 5.2).

Eespool nimetatud juhtudel tuleb hinnata ravist saadava võimaliku kasu ja riski suhet ning soovitatav
on patsientide hoolikas jälgimine.
Kui CK tasemed on ravi alustamisel oluliselt tõusnud (>5 korda üle normi ülemise piiri), ei tohi ravi
alustada.

Kreatiinkinaasi (CK) määramine
Kreatiinkinaasi (CK) ei ole mõtet määrata pärast pingutavat füüsilist koormust või mõne muu seisundi
korral, millega kaasneb tõenäoliselt CK sisalduse suurenemine plasmas, sest see muudab tulemuste
interpreteerimise keeruliseks. Kui CK sisaldus on enne ravi alustamist oluliselt suurenenud (>5 korda
üle normi ülemise piiri), tuleb sisaldust tulemuste kinnitamiseks süstemaatiliselt uuesti mõõta
järgneva 5...7 päeva jooksul.

Ravi ajal:
- Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid kohe arstile, kui neil tekib teadmata põhjusel
lihasvalu, lihaskrambid või -nõrkus, eriti kui sellega kaasneb halb enesetunne või palavik.
- Kui sellised sümptomid tekivad patsiendil ravi ajal atorvastatiiniga, tuleb määrata CK sisaldus.
Kui leitakse, et CK sisaldus on oluliselt suurenenud (>5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb
ravi katkestada.
- Kui lihassümptomid on rasked ja häirivad igapäevaelu, isegi kui CK sisaldus on ≤5 korda üle
normi ülemise piiri, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
- Kui sümptomid taanduvad ja CK tase normaliseerub, võib kaaluda atorvastatiini või mõne muu
statiini taasmanustamist, alustada tuleb väikseima annusega ja hoolika arstliku järelevalve all.
- Atorvastatiini manustamine tuleb lõpetada, kui tekib CK sisalduse kliiniliselt oluline
suurenemine (>10 korda üle normi ülemise piiri) või kui diagnoositakse või kahtlustatakse
rabdomüolüüsi.

Samaaegne ravi teiste ravimitega
Rabdomüolüüsi tekkimise risk suureneb atorvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis
võivad atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurendada, nagu tugevad CYP3A4 või
transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, delavirdiin, stiripentool,
ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviir,
lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Müopaatia risk võib suureneda ka gemfibrosiili ja
teiste fibraatide, erütromütsiini, niatsiini ja esetimiibi samaaegsel manustamisel. Võimalusel tuleb
nende ravimite manustamise asemel kaaluda alternatiivseid ravimeetodeid (millel puuduvad
koostoimed käesoleva ravimiga).

Kui nende ravimite manustamine koos atorvastatiiniga on vajalik, tuleb hoolikalt kaaluda
kombineeritud ravi kasu ja riski suhet. Kui patsiendid kasutavad ravimeid, mis suurendavad
vereplasma atorvastatiinisisaldust, soovitatakse kasutada atorvastatiini väiksemat maksimaalset
annust. Lisaks tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegsel manustamisel tuleb kaaluda atorvastatiini
väiksema algannuse kasutamist. Soovitatav on nende patsientide sobiv kliiniline jälgimine (vt lõik
4.5).

Atorvastatiini ja fusidiinhappe samaaegne manustamine ei ole soovitav. Ravi korral fusidiinhappega
võib olla näidustatud atorvastatiini manustamise ajutine katkestamine (vt lõik 4.5).

Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede statiinidega on erandjuhtudel registreeritud kõrvaltoimena interstitsiaalset
kopsuhaigust, seda eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Sümptomitena mainitakse düspnoed,
mitteproduktiivset köha ja üldist terviseseisundi halvenemist (väsimus, kehakaalu kaotus ja palavik).
Interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtluse korral on vajalik katkestada ravi statiinidega.

Diabeet
Mõned andmed viitavad, et statiinide ravimklass võib tõsta vere glükoositaset ja patsientidel, kellel on
suur diabeedi tekkerisk, põhjustada hüperglükeemia tasemel, mille juures on kohane alustada
formaalset diabeedivastast ravi. Samas kaalub kõnealuse riski üles statiinraviga kaasnev vaskulaarse
riski vähenemine, mistõttu ei tohiks see risk olla statiinravi peatamise põhjuseks. Riskiga patsiente
(vere glükoositase tühja kõhuga 5,6…6,9 mmol/l, KMI > 30 kg/m2, tõusnud triglütseriidide tase,
hüpertensioon) tuleb jälgida kliiniliselt ja biokeemiliselt kohalike ravijuhiste järgi.

Lapsed
Ohutus arengule ei ole lastel kindlaks tehtud (vt lõik 4.8).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiinile

Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) vahendusel ja see on
transportvalkude, nt maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri OATP1B1 substraadiks.
CYP3A4 või transportvalke inhibeerivate ravimite samaaegne manustamine võib põhjustada
atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja suurendada müopaatia riski. Risk võib samuti
suureneda atorvastatiini samaaegsel manustamisel koos teiste ravimitega, millel on võime
indutseerida müopaatiat, nagu fibraadid ja esetimiib (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid
On näidatud, et tugevad CYP3A4 inhibiitorid suurendavad märkimisväärselt atorvastatiini
kontsentratsiooni (vt tabel 1 ja täpsem teave allpool). Võimaluse korral tuleb vältida samaaegset
tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamist (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin,
delavirdiin, stiripentool, ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi
inhibiitorid, sh ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Kui nende ravimite ja
atorvastatiini samaaegset manustamist ei saa vältida, tuleb kaaluda atorvastatiini väiksemate alg- ja
maksimumannuste kasutamist. Soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine (vt tabel 1).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid (nt erütromütsiin, diltiaseem, verapamiil ja flukonasool) võivad
atorvastatiini plasmakontsentratsioone suurendada (vt tabel 1). Erütromütsiini kasutamisel koos
statiinidega on täheldatud müopaatia tekkeohu suurenemist. Verapamiili ega amiodarooniga ei ole
läbi viidud koostoimeuuringuid, kus hinnatakse nende toimet atorvastatiinile. On teada, et nii
verapamiil kui ka amiodaroon inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust ja nende manustamine koos
atorvastatiiniga võib põhjustada atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist. Seetõttu tuleb
mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega samaaegsel kasutamisel kaaluda atorvastatiini väiksema
maksimaalse annuse kasutamist ja soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine. Vastav kliiniline
jälgimine on soovitav peale inhibiitori algannuse või järgneva annuse kohandamist.

CYP3A4 indutseerijad
Atorvastatiini ja tsütokroom P450 3A indutseerijate (nt efavirens, rifampitsiin, naistepuna) samaaegne
manustamine võib atorvastatiini plasmakontsentratsiooni erinevas ulatuses vähendada. Rifampitsiini
kahetise koostoimemehhanismi tõttu (tsütokroom P450 3A indutseerimine ja maksarakkudesse
haaramist vahendava transporteri OATP1B1 inhibeerimine) soovitatakse atorvastatiini koos
rifampitsiiniga manustada täpselt ühel ajal, sest atorvastatiini hilisemat manustamist pärast
rifampitsiini manustamist on seostatud atorvastatiini plasmakontsentratsiooni märkimisväärse
vähenemisega. Rifampitsiini toime atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole siiski teada
ja kui samaaegset manustamist vältida ei saa, tuleb ravimi tõhusust patsientidel hoolikalt jälgida.

Transportvalkude inhibiitorid
Transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin) võivad atorvastatiini süsteemset ekspositsiooni
suurendada (vt tabel 1). Atorvastatiini maksarakkudesse haaramist vahendavate transporterite
inhibiitorite toime atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole teada. Kui samaaegset
manustamist vältida ei saa, soovitatakse annuste vähendamist ja ravimi tõhususe kliinilist jälgimist (vt
tabel 1).

Gemfibrosiil/fibraadid
Monoteraapiat fibraatidega seostatakse aeg-ajalt lihaskoe kahjustuse, sh rabdomüolüüsi tekkimisega.
Nende nähtude tekkeoht võib fibraatide ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel suureneda. Kui
samaaegset kasutamist vältida ei saa, tuleb kasutada väikseimat atorvastatiini annust, mis on vajalik
ravieesmärgi saavutamiseks. Patsiente tuleb vastavalt jälgida (vt lõik 4.4).

Esetimiib
Esetimiibi monoteraapiat seostatakse lihastega seotud kõrvaltoimete, sh rabdomüolüüsi tekkimisega.
Esetimiibi ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel võib nende nähtude tekkeoht seega suureneda.
Soovitatav on nende patsientide sobiv kliiniline jälgimine.

Kolestipool
Atorgamma manustamisel koos kolestipooliga vähenesid atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide
plasmakontsentratsioonid (ligikaudu 25% võrra). Samas on Atorgamma ja kolestipooli
koosmanustamisel lipiide langetav toime tugevam kui kummalgi ravimil eraldi.

Fusidiinhape
Kuigi atorvastatiini ja fusidiinhappe koostoimetele keskenduvaid uuringuid ei ole läbi viidud, on
turuletulekujärgselt teatatud nende kahe ravimi koostarvitamisel mitmetest lihastega seonduvatest
toimetest, sh rabdomüolüüs. Selle koostoime mehhanism ei ole teada. Patsiendi järjepidev jälgimine
on asjakohane ja ajutine atorvastatiinravi katkestamine võib olla näidustatud.

Atorvastatiini toimed samaaegselt manustatud ravimitele

Digoksiin
10 mg atorvastatiini ja digoksiini korduval koosmanustamisel digoksiini tasakaalukontsentratsioon
plasmas veidi tõusis. Digoksiini saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid
Atorgamma kasutamisel koos suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega suureneb noretindrooni
ja etünüülöstradiooli kontsentratsioon plasmas.

Varfariin
Kliinilises uuringus, kus patsiendid said kaua kestvat varfariini ravi, kaasnes atorvastatiini 80 mg
ööpäevas manustamisel koos varfariiniga ravi esimesel neljal päeval ligikaudu 1,7 sekundiline kerge
protrombiiniaja lühenemine, mis normaliseerus atorvastatiini ravi 15 päeva jooksul. Kuigi väga
harvadel juhtudel on teatatud kliiniliselt olulistest antikoagulantide koostoimetest, tuleb kumariin
tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel enne ravi alustamist atorvastatiiniga kindlaks määrata
protrombiini aeg ja ravi alguses piisava sagedusega tagada, et protrombiiniaja olulist muutust ei
tekiks. Peale protrombiiniaja stabiliseerumist võib protrombiiniaja jälgimiseks kasutada kumariin
tüüpi antikoagulantide ajavahemikke. Sama protseduuri tuleb korrata kui muudetakse annust või
lõpetatakse ravi atorvastatiiniga Atorvastatiinravi ei ole olnud seotud veritsustega või protrombiiniaja
muutustega nendel patsientidel, kes ei võta antikoagulante.

Tabel 1: Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiini farmakokineetikale

Samaaegselt kasutatud
Atorvastatiin
ravim ja annustamisskeem Annus (mg)
&
#
Muutus AUC-s Kliiniline soovitus
Tipranaviir 500 mg kaks
40 mg 1. päeval,
↑ 9,4 korda
Kui samaaegne manustamine
korda ööpäevas /
10 mg 20. päeval
koos atorvastatiiniga on
Ritonaviir 200 mg kaks
vajalik, ei tohi ületada annust
korda ööpäevas, 8 päeva
10 mg atorvastatiini
(päevad 14…21)
ööpäevas. Soovitatakse ka
Tsüklosporiin
10 mg üks kord
↑ 8,7 korda
nende patsientide kliinilist
5,2 mg/kg/ööpäevas,
ööpäevas, 28 päeva
jälgimist.
stabiilne annus
Lopinaviir 400 mg kaks
20 mg üks kord
↑ 5,9 korda
Kui samaaegne manustamine
korda ööpäevas /
ööpäevas, 4 päeva
koos atorvastatiiniga on
Ritonaviir 100 mg kaks
vajalik, tuleb kasutada
korda ööpäevas, 14 päeva
väiksemaid atorvastatiini
Klaritromütsiin 500 mg
80 mg üks kord
↑ 4,4 korda
säilitusannuseid. Kui
kaks korda ööpäevas,
ööpäevas, 8 päeva
atorvastatiini annus ületab
9 päeva
20 mg, on soovitatav neid
patsiente kliiniliselt jälgida.
Sakvinaviir 400 mg kaks
40 mg üks kord
↑ 3,9 korda
Kui samaaegne manustamine
korda ööpäevas /
ööpäevas, 4 päeva
koos atorvastatiiniga on
Ritonaviir (300 mg kaks
vajalik, on soovitatav
korda ööpäevas alates
kasutada väiksemaid
päevast 5…7, suurendatud
atorvastatiini
kuni 400 mg kaks korda
säilitusannuseid. Kui
ööpäevas
atorvastatiini annus ületab
8. päeval), päevad 5…18,
40 mg, on soovitatav neid
30 minutit peale
patsiente kliiniliselt jälgida.
atorvastatiini annust
Darunaviir 300 mg kaks
10 mg üks kord
↑ 3,3 korda
korda ööpäevas /
ööpäevas, 4 päeva
Ritonaviir 100 mg kaks
korda ööpäevas, 9 päeva
Itrakonasool 200 mg üks
40 mg ühekordse
↑ 3,3 korda
kord ööpäevas, 4 päeva
annusena
Fosamprenaviir 700 mg
10 mg üks kord
↑ 2,5 korda
kaks korda ööpäevas /
ööpäevas, 4 päeva
Ritonaviir 100 mg kaks
korda ööpäevas, 14 päeva
Fosamprenaviir 1400 mg
10 mg üks kord
↑ 2,3 korda
kaks korda ööpäevas,
ööpäevas, 4 päeva
14 päeva
Nelfinaviir 1250 mg kaks
10 mg üks kord
↑ 1,7 korda^
Ei ole konkreetseid
korda ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas, 28 päeva
soovitusi.
Greipfruudimahl, 240 ml
40 mg, ühekordse
↑ 37%
Ravi ajal atorvastatiiniga ei
üks kord ööpäevas*
annusena
ole soovitatav juua suurtes
kogustes greipfruudimahla.
Diltiaseem 240 mg üks
40 mg, ühekordse
↑ 51%
Pärast diltiaseemravi
kord ööpäevas, 28 päeva
annusena
alustamist või annuste
kohandamist on soovitatav
neid patsiente kliiniliselt
jälgida.
Erütromütsiin 500 mg neli
10 mg, ühekordse
↑ 33%^
Soovitatakse väiksemat
korda ööpäevas, 7 päeva
annusena
maksimaalset annust ja
nende patsientide kliinilist
jälgimist.
Amlodipiin 10 mg,
80 mg, ühekordse
↑ 18%
Ei ole konkreetseid
ühekordse annusena
annusena
soovitusi.
Tsimetidiin 300 mg neli
10 mg üks kord
↓ vähem kui
Ei ole konkreetseid
korda ööpäevas, 2 nädalat ööpäevas, 4 nädalat
1%^
soovitusi.
Antatsiidi suspensioon
10 mg üks kord
↓ 35%^
Ei ole konkreetseid
(magneesium- ja
ööpäevas, 4 nädalat
soovitusi.
alumiiniumhüdroksiidid),
30 ml neli korda ööpäevas,
2 nädalat
Efavirens 600 mg üks kord 10 mg, 3 päeva
↓ 41%
Ei ole konkreetseid
ööpäevas, 14 päeva
soovitusi.
Rifampitsiin 600 mg üks
40 mg ühekordse
↑ 30%
Kui samaaegset manustamist
kord ööpäevas, 7 päeva
annusena
ei saa vältida, soovitatakse
(samaaegselt manustatud)
atorvastatiiniga samal ajal
Rifampitsiin 600 mg üks
40 mg ühekordse
↓ 80%
manustada rifampitsiini ja
kord ööpäevas, 5 päeva
annusena
patsienti kliiniliselt jälgida.
(eraldi annustena)
Gemfibrosiil 600 mg kaks
40 mg ühekordse
↑ 35%
Soovitatakse väiksemat
korda ööpäevas, 7 päeva
annusena
algannust ja nende
patsientide kliinilist
jälgimist.
Fenofibraat 160 mg üks
40 mg ühekordse
↑ 3%
Soovitatakse väiksemat
kord ööpäevas, 7 päeva
annusena
algannust ja nende
patsientide kliinilist
jälgimist.
&
Andmed, mis on esitletud “x-korda” kirjeldatakse kui muutust harilikku suhtarvu samaaegselt
ning monoteraapiana manustatud atorvastatiini vahel (nt, 1-kord = muutust pole). Andmed, mis
on esitletud %-na kirjeldatakse kui protsendilist erinevust võrreldes atorvastatiiniga (nt 0% =
muutust pole).
#
Vt lõigud 4.4 ja 4.5 kliinilise tähtsuse jaoks.
*
Sisaldab ühte või mitut CYP3A4 inhibeerivat ühendit ja võib suurendada CYP3A4 vahendusel
metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Ühe 240 ml klaasi greipfruudimahla
joomine vähendas samuti aktiivse ortohüdroksümetaboliidi AUC-d 20,4% võrra. Samas
suurendas suurte greipfruudimahla koguste (rohkem kui 1,2 liitrit ööpäevas viie päeva jooksul)
tarbimine atorvastatiini AUC-d 2,5 korda ja AUC aktiivsust (atorvastatiin ja metaboliidid).
^
Atorvastatiini üldine ekvivalentne aktiivsus
Suurenemine: “↑”, vähenemine: “↓”

Tabel 2: Atorvastatiini toimed samaaegselt manustatud ravimite farmakokineetikale

Atorvastatiin ja
Samaaegselt manustatud ravim
annustamisskeem
Ravim/Annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus
&
AUC-s
80 mg üks kord
Digoksiin 0,25 mg üks kord
↑ 15%
Digoksiini saavaid patsiente
ööpäevas, 10 päeva
ööpäevas, 20 päeva
tuleb hoolikalt jälgida.
40 mg üks kord
Suukaudne rasestumisvastane
↑ 28%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 22 päevas
preparaat üks kord ööpäevas,
↑ 19%
2 kuud
- noretindroon 1 mg
- etünüülöstradiool 35 µg
80 mg üks kord
* Fenasoon 600 mg ühekordse ↑ 3%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 15 päeva
annusena
&
Andmed, mis on esitletud %-na kirjeldatakse kui protsendilist erinevust võrreldes
atorvastatiiniga (nt 0% = muutust pole).
*
Atorvastatiini ja fenasooni korduv koosmanustamine mõjutas fenasooni kliirensit vähe või ei
mõjutanud üldse.
Suurenemine: “↑”, vähenemine: “↓”

Lapsed
Ravimite koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel ei ole
teada. Laste puhul tuleb arvestada ülalmainitud täiskasvanute koostoimeid ja lõigus 4.4 toodud
hoiatusi.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised
Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.3).

Rasedus
Atorgamma on vastunäidustatud raseduse ajal (vt lõik 4.3). Atorvastatiini ohutus raseduse ajal ei ole
veel tõestatud. Rasedate naistega pole läbi viidud atorvastatiini kontrollitud kliinilisi uuringuid. On
saadud harvu teateid kaasasündinud väärarendite kohta vastsündinutel, kes puutusid emakas kokku
HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Loomuuringud on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik
5.3).

Atorvastatiini ravi emadel võib vähendada mevalonaadi taset lootel, mis on kolesterooli biosünteesi
eelkäija. Ateroskleroos on krooniline protsess ja tavaliselt lipiididesisaldust vähendavate ravimite
katkestamine raseduse ajal peaks omama vähest mõju primaarse hüperkolesteroleemiaga seotud
pikaajalisele riskile.

Nendel põhjustel ei tohi Atorgamma't kasutada naistel, kes on rasedad, soovivad rasestuda või
kahtlustavad rasedust. Ravi Atorgamma'ga tuleb lõpetada raseduse ajal või kuni on kindlaks tehtud, et
naine ei ole rase ( vt lõik 4.3).

Imetamine
Ei ole teada, kas atorvastatiin või tema metaboliidid erituvad rinnapiima. Rottidel on atorvastatiini ja
tema aktiivsete metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas võrdsed (vt lõik 5.3).
Potentsiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tekkimise tõttu ei tohi naised, kes võtavad Atorgamma't, lapsi
rinnaga toita ( vt lõik 4.3). Atorvastatiin on vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal (vt. lõik 4.3).

Fertiilsus
Loomkatsetes ei olnud atorvastatiinil mõju isaste ega emaste loomade viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Atorgammal ei ole märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Atorvastatiini platseebokontrollitud kliinilise uuringu andmetel, mille jooksul raviti 16 066 patsienti
(8755 atorvastatiiniga, 7311 platseeboga) keskmiselt 53 nädala jooksul, katkestas 5,2% patsientidest
kõrvaltoimete tõttu ravi atorvastatiiniga ja 4,0% ravi platseeboga.

Põhinedes kliiniliste uuringute andmetel ja ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel on järgnevas
tabelis toodud Atorgamma kõrvaltoimete profiil.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000
kuni <1/100); harv (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage: nasofarüngiit.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired
Sage: allergilised reaktsioonid.
Väga harv: anafülaksia.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: hüperglükeemia.
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, kehakaalu suurenemine, anoreksia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: luupainaja, unetus.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu.
Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesia, hüpesteesia, düsgeusia, amneesia.
Harv: perifeerne neuropaatia.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise ähmastumine.
Harv: nägemishäired.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: tinnitus.
Väga harv: kuulmiskaotus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: farüngolarüngeaalne valu, ninaverejooks.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, kõhupuhitus, düspepsia, iiveldus, kõhulahtisus.
Aeg-ajalt: oksendamine, üla-ja alakõhuvalu, röhitsused, pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: hepatiit.
Harv: kolestaas.
Väga harv: maksapuudulikkus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: nõgeslööve, nahalööbed, sügelus, alopeetsia.
Harv: angioneurootiline turse, villilised lööbed (sealhulgas mitmekujuline erüteem, Stevensi-Johnsoni
sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: müalgia, artralgia, jäsemete valu, lihasspasmid, liigeste turse, seljavalu.
Aeg-ajalt: kaelavalu, lihasväsimus.
Harv: müopaatia, müosiit, rabdomüolüüs, tendinopaatia (mõnikord tüsistunud kõõluse rebendiga).

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: halb enesetunne, asteenia, valu rinnus, perifeerne turse, kurnatus, palavik.

Uuringud
Sage: maksanäitajate kõrvalekalded, kreatiinkinaaside taseme tõus veres.
Aeg-ajalt: leukotsüütide esinemine uriinis.

Sarnaselt teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisega on ka Atorgamma raviga täheldatud
seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemist. See oli tavaliselt kerge ja mööduv ega vajanud ravi
katkestamist. Kliiniliselt oluline (>3 korda üle normi ülemise piiri) seerumi transaminaaside
aktiivsuse suurenemine esines 0,8% Atorgamma’t saanud patsientidest. See suurenemine oli annusest
sõltuv ja kõikidel patsientidel mööduv.

10
2,5% patsientidest, kellele manustati Atorgamma’t kliinilistes uuringutes, täheldati nii nagu teistegi
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel seerumi kreatiinkinaasi (CK) aktiivsuse suurenemist
rohkem kui 3 korda üle normi ülemise piiri. Suurenemist rohkem kui 10 korda üle normi ülemise piiri
esines 0,4% Atorgamma’ga ravitud patsientidest (vt lõik 4.4).

Ravimklassile omased kõrvaltoimed
- Seksuaalfunktsiooni häired.
- Depressioon.
- Erandjuhtudel registreeritud interstitsiaalne kopsuhaigus, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik
4.4).
- Diabeet. Esinemissagedus sõltub riskifaktorite olemasolust või puudumisest (vere glükoositase
tühja kõhuga ≥ 5,6 mmol/l, KMI > 30 kg/m2, tõusnud triglütseriidide tase, anamneesis
hüpertensioon).

Lapsed
Kliinilise ohutuse andmebaasis sisalduvad andmed 249 lapse kohta, kes said atorvastatiini, nende
hulgas 7 patsienti, kes olid alla 6 aasta vanused, 14 patsienti, kes olid vanuses 6…9 aastat ja 228
patsienti vanuses 10…17 aastat.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu

Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu

Uuringud
Sage: alaniinaminotransferaasi aktiivsuse tõus, vere kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus.

Olemasolevate andmete alusel oodatakse, et kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste lastel
on samasugused kui täiskasvanutel. Käesoleval hetkel on kogemused seoses pikaajalise ohutusega
lastel piiratud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Atorgamma üleannustamise puhul ei ole spetsiifilist ravi. Kui peaks esinema üleannustamine, tuleb
patsienti ravida sümptomaatiliselt ja vajadusel rakendada toetavaid meetmeid. Jälgida tuleb
maksafunktsiooni teste ja seerumi CK tasemeid. Ulatusliku seondumise tõttu plasmavalkudega ei ole
oodata, et hemodialüüs atorvastatiini kliirensit oluliselt suurendaks.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid,
ATC-kood: C10AA05

Atorvastatiin on HMG-CoA reduktaasi selektiivne konkureeriv inhibiitor. HMG-CoA reduktaas on
ensüüm, mis reguleerib 3-hüdroksü-3-metüül-glutarüül-koensüüm A steroolide (sh kolesterool)
eelühendiks mevalonaadiks muutumise kiirust. Maksas muudetakse triglütseriidid ja kolesterool väga
madala tihedusega lipoproteiinideks (VLDL) ja vabastatakse plasmas transportimiseks perifeersetesse
11
kudedesse. Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) moodustuvad VLDL-st ja kataboliseeritakse
eeskätt LDL-i suhtes kõrge afiinsusega retseptorite poolt (LDL-retseptor).

Atorvastatiin vähendab kolesterooli kontsentratsiooni plasmas ja lipoproteiinide kontsentratsiooni
seerumis, inhibeerides HMG-CoA reduktaasi ja seejärel kolesterooli biosünteesi maksas ning
suurendades maksas rakkude pinnal LDL retseptorite arvu LDL-i haarde ja katabolismi
suurendamiseks.

Atorvastatiin vähendab LDL-i produktsiooni ja LDL-i partiklite arvu. Atorvastatiini manustamisel
suureneb tugevalt ja püsivalt LDL-retseptorite aktiivsus, millega kaasneb veres ringlevate LDL-
partiklite omaduste soodne muutumine. Atorvastatiin on tõhus LDL-C vähendamisel homosügootse
perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel, populatsioonil, kes tavaliselt ei reageeri ravile
lipiidide sisaldust vähendavate ravimitega.

Annuse-vastuse uuringus on näidatud, et atorvastatiin vähendab lipiidide kontsentratsiooni järgmiselt:
üldkolesterool (30%...46%), LDL-C (41%...61%), apolipoproteiin B (34%...50%) ja triglütseriidid
(14%...33%) ning suurendab samal ajal HDL-C ja apolipoproteiin A-1 kontsentratsiooni. Need
tulemused on ühesugused nii heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga kui ka
hüperkolesteroleemia mitteperekondlike vormidega ja segatüüpi hüperlipideemiaga patsientidel,
samuti insuliinsõltumatu suhkurtõvega patsientidel.

On tõestatud, et üldkolesterooli, LDL-C ja apolipoproteiin B kontsentratsiooni vähenemine vähendab
kardiovaskulaarsete sündmuste ja kardiovaskulaarse suremuse riski.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Avatud mitmekeskuselises muutliku pikkusega valikulises laiendatud faasis olevas 8-nädalases ravimi
tasuta kasutamise uuringus värvati 335 patsienti, kellest 89 patsiendil tuvastati homosügootne
perekondlik hüperkolesteroleemia. Nendel 89 patsiendil vähenes LDL-C väärtus ligikaudu 20%.
Atorvastatiini manustati annuses kuni 80 mg ööpäevas.

Ateroskleroos
Uuringus Reversing Atherosclerosis with Aggresssive Lipid Lowering (REVERSAL) hinnati südame
isheemiatõvega patsientidel lipiidide intensiivse langetamise toimet 80 mg atorvastatiiniga ja lipiidide
standardse langetamise toimet 40 mg pravastatiiniga koronaarateroskleroosile angiograafia ajal
intravaskulaarse ultraheliuuringuga (intravascular ultrasound, (IVUS)). Selles randomiseeritud
topeltpimedas mitmekeskuselises kontrollitud kliinilises uuringus viidi IVUS läbi 502 patsiendil
uuringu alguses ja 18 kuu pärast. Atorvastatiinirühmas (n=253) ei esinenud ateroskleroosi
progresseerumist.

Keskmine protsentuaalne muutus võrreldes algsega kogu ateroomi mahus (primaarne uuringu
kriteerium) oli -0,4% (p=0,98) atorvastatiinirühmas ja +2,7% (p=0,001) pravastatiinirühmas (n=249).
Võrreldes pravastatiiniga olid atorvastatiini toimed statistiliselt olulised (p=0,02). Lipiidide
intensiivse langetamise toimet kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele (nt revaskulariseerimise
vajadus, mittefataalne müokardiinfarkt, koronaarne surm) selles uuringus ei vaadeldud.

Atorvastatiinirühmas vähenes LDL-C keskmise väärtuseni 2,04 mmol/l ± 0,8 (78,9 mg/dl ± 30)
algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7 (150 mg/dl ± 28) ning pravastatiinirühmas vähenes LDL-C
keskmise väärtuseni 2,85 mmol/l ± 0,7 (110 mg/dl ± 26) algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7
(150 mg/dl ±26) (p<0,0001). Atorvastatiin langetas oluliselt ka keskmist üldkolesterooli taset 34,1%
(pravastatiin: -18,4%, p<0,0001), keskmist triglütseriidide taset 20% (pravastatiin: -6,8%, p <0,0009)
ja keskmist apolipoproteiin B taset 39,1% (pravastatiin: -22,0%, p<0,0001). Atorvastatiin tõstis
keskmist HDL-C taset 2,9% võrra (pravastatiin: +5,6%, p=ei ole oluline). Atorvastatiinirühmas esines
keskmine CRP 36,4%-line vähenemine võrreldes 5,2%-lise vähenemisega pravastatiinirühmas
(p<0,0001).

12
Uuringu tulemused saadi annusega 80 mg. Seepärast ei saa neid ekstrapoleerida väiksematele
annustele.

Mõlema ravirühma ohutuse ja talutavuse profiilid olid võrreldavad.

Lipiidide intensiivse langetamise toimet peamistele kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele selles
uuringus ei vaadeldud. Seetõttu ei ole nende tulemuste kliiniline tähtsus seoses primaarsete ja
sekundaarsete kardiovaskulaarsete sündmuste ennetamisega teada.

Äge koronaarsündroom
MIRACL-i uuringus on 80 mg atorvastatiini hinnatud 3086 ägeda koronaarsündroomiga (mitte-Q-saki
müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia) patsiendil (atorvastatiin n=1538; platseebo n=1548).
Ravi alustati ägedas faasis pärast patsiendi hospitaliseerimist ja see kestis 16 nädalat. Ravi
atorvastatiiniga annuses 80 mg ööpäevas pikendas aega kombineeritud esmase lõpp-punkti
saabumiseni, mida defineeriti kui surma ükskõik millisel põhjusel, mittefataalset müokardiinfarkti,
elustatud südameseiskust või stenokardiat müokardi isheemia nähtudega, mis vajas hospitaliseerimist.
Risk vähenes 16% võrra (p=0,048). See oli peamiselt põhjustatud 26%-lisest taashospitaliseerimise
vähenemisest müokardi isheemia nähtudega stenokardia tõttu (p=0,018). Teised sekundaarsed
tulemusnäitajad ei olnud statistiliselt olulised (üldiselt: platseebo 22,2%, atorvastatiin 22,4%).

Atorvastatiini ohutusprofiil MIRACL-i uuringus vastas sellele, mis on kirjeldatud lõigus 4.8.

Kardiovaskulaarse haiguse ennetamine
Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele südame isheemiatõvele hinnati randomiseeritud
topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus Anglo-Scandinavian Cardiac Outcomes Trial Lipid
Lowering Arm (ASCOT-LLA). Patsiendid olid hüpertensiivsed, vanuses 40...79 aastat, kes ei olnud
varem põdenud müokardiinfarkti ega saanud stenokardiaravi ja kelle üldkolesterooli tase oli
≤6,5 mmol/l (251 mg/dl). Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt kolm järgmistest eelnevalt
määratletud kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: meessugu, vanus ≥55, suitsetamine, diabeet,
südame isheemiatõve (CHD) esinemine esimese astme sugulasel, üldkolesterool : HDL-C >6,
perifeersete veresoonte haigus, vasaku vatsakese hüpertroofia, varasem tserebrovaskulaarne sündmus,
spetsiifilised kõrvalekalded EKG-s, proteinuuria/albuminuuria. Mitte kõik uuringusse hõlmatud
patsiendid ei omanud hinnanguliselt suurt riski esimese kardiovaskulaarse sündmuse tekkimiseks.

Patsiendid said hüpertensioonivastast ravi (kas amlodipiinil või atenoloolil põhineva skeemi järgi) ja
kas atorvastatiini 10 mg päevas (n=5168) või platseebot (n=5137).

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Sündmus
Suhtelise riski
Sündmuste arv
Absoluutse
(p-väärtus)
vähenemine
(Atorvastatiin vs riski
(%)
platseebo
vähenemine1
(%)
Fataalne CHD pluss mittefataalne
36%
100 vs 154
1,1%
0,0005
MI
Üldised kardiovaskulaarsed
20%
389 vs 483
1,9%
0,0008
sündmused ja
revaskularisatsiooniprotseduurid
Üldised koronaarsed sündmused
29%
178 vs 247
1,4%
0,0006
Põhinedes 3,3-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud sündmuste umbkaudsete
esinemismäärade erinevusel.

CHD=südame isheemiatõbi; MI=müokardiinfarkt.

Üldine suremus ja kardiovaskulaarne suremus ei vähenenud märkimisväärselt (185 vs 212 juhtu,
p=0,17 ja 74 vs 82 juhtu, p=0,51). Alarühma analüüsimisel soo alusel (81% mehed, 19% naised)
13
täheldati atorvastatiini kasulikku toimet meestel, kuid mitte naistel, mis võis olla tingitud sündmuste
väiksemast esinemissagedusest naiste alarühmas. Üldine ja kardiovaskulaarne suremus oli arvuliselt
suurem naispatsientidel (38 vs 30 ja 17 vs 12), kuid see ei olnud statistiliselt oluline. Esines
märkimisväärne ravimite koostoime varem kasutatavate hüpertensioonivastaste ravimitega. Esmane
tulemusnäitaja (fataalne CHD pluss mittefataalne MI) vähenes atorvastatiiniga oluliselt amlodipiiniga
ravitud patsientidel (HR 0,47 (0,32…0,69), p=0,00008), kuid mitte nendel, keda raviti atenolooliga
(HR 0,83 (0,59…1,17 ), p=0,287).

Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele kardiovaskulaarsele haigusele hinnati ka
randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises platseeboga kontrollitud uuringus Collaborative
Atorvastatin Diabetes Study (CARDS) II tüüpi diabeediga patsientidel (40…75-aastased), kellel ei
olnud varem esinenud kardiovaskulaarset haigust ja kelle LDL-C oli ≤4,14 mmol/l (160 mg/dl) ning
triglütseriidid ≤6,78 mmol/l (600 mg/dl) Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt üks järgmistest
eelnevalt määratletud kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: hüpertensioon, aktiivne suitsetamine,
retinopaatia, mikroalbuminuuria või makroalbuminuuria.

Patsiente raviti kas atorvastatiiniga annuses 10 mg ööpäevas (n=1428) või platseeboga (n=1410)
keskmise jälgimisaja jooksul 3,9 aastat.

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Sündmus
Suhtelise riski
Sündmuste arv
Absoluutse
(p-väärtus)
vähenemine
(Atorvastatiin vs riski
(%)
platseebo
vähenemine1
(%)
Tõsine kardiovaskulaarne
37%
83 vs 127
3,2%
0,0010
sündmus (fataalne ja mittefataalne
AMI, tumm MI, äge CHD surm,
ebastabiilne stenokardia, CABG,
PTCA, revaskularisatsioon, insult)
MI (fataalne ja mittefataalne AMI,
42%
38 vs 64
1,9%
0,0070
tumm MI)
Insuldid (fataalne ja mittefataalne)
48%
21 vs 39
1,3%
0,0163
Põhinedes 3,9-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud sündmuste umbkaudsete
esinemismäärade erinevusel.

AMI=äge müokardiinfarkt; CABG=koronaararteri šuntsiirik; CHD=südame isheemiatõbi;

MI=müokardiinfarkt; PTCA=perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika.

Puudusid tõendid patsiendi soo, vanuse või algtaseme LDL-C sisalduse mõjust ravimi toimele.
Soodsat toimet täheldati suremuse määrale (82 surmajuhtumit platseeborühmas vs 61 surmajuhtumit
atorvastatiinirühmas; p=0,0592).

Korduv insult
Uuringus SPARCL (Stroke Prevention by Aggressive Reduction in Cholesterol Levels - Insuldi
ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel) hinnati 80 mg atorvastatiini või platseebo
toimet 4731 patsiendil, kellel oli eelneva 6 kuu jooksul olnud insult või mööduv isheemiline atakk
(transient ischemic attack TIA) ja kelle anamneesis ei olnud südame koronaarhaigust (CHD). 60%
patsientidest olid mehed, patsientide vanusevahemik oli 21…92 aastat (keskmine vanus 63 aastat) ja
nende LDL-i algtasemeks oli keskmiselt 133 mg/dl (3,4 mmol/l). Atorvastatiinravi ajal oli keskmine
LDL-kolesterooli tase 73 mg/dl (1,9 mmol/l), samas kui platseebo manustamisel oli see näitaja
129 mg/dl (3,3 mmol/l). Keskmine uuringujärgne jälgimisperiood oli 4,9 aastat.

Võrreldes platseeboga vähendas atorvastatiini manustamine (annuses 80 mg) nii fataalse kui ka
mittefataalse insuldi tekkeohtu esmase tulemusnäitajana 15% võrra (riskimäärade suhe 0,85; 95%
usaldusintervall, 0,72…1,00; p=0,05 või 0,84; 95% usaldusintervall, 0,71…0,99; p=0,03 pärast
14
kohandamist algsete tegurite suhtes). Atorvastatiini puhul oli üldsuremus 9,1% (216/2365) ja
platseebo puhul 8,9% (211/2366).

Post-hoc analüüs näitas, et atorvastatiini (annuses 80 mg) manustamine vähendas isheemilise insuldi
esinemissagedust (218/2365, 9,2% vs 274/2366, 11,6%, p=0,01) ja suurendas hemorraagilise insuldi
esinemissagedust (55/2365, 2,3% vs 33/2366, 1,4%, p=0,02) võrreldes platseeboga.

- Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes patsientidel, kellel oli hemorraagiline insult esinenud
enne uuringusse kaasamist (7/45 atorvastatiini puhul vs 2/48 platseebo puhul; riskimäärade
suhe 4,06; 95% usaldusintervall, 0,84…19,57) ja isheemilise insuldi tekkeoht oli erinevates
uuringugruppides samasugune (3/45 atorvastatiini puhul vs 2/48 platseebo puhul; riskimäärade
suhe 1,64; 95% usaldusintervall, 0,27…9,82).

- Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes ka patsientidel, kellel oli enne uuringusse kaasamist
esinenud lakunaarne ajuinfarkt (20/708 atorvastatiini puhul vs 4/701 platseebo puhul;
riskimäärade suhe 4,99; 95% usaldusintervall, 1,71…14,61), kuid samas vähenes sellistel
patsientidel isheemilise insuldi tekkeoht (79/708 atorvastatiini puhul vs 102/701 platseebo
puhul; riskimäärade suhe 0,76; 95% usaldusintervall, 0,57…1,02). On võimalik, et insuldi
üldine tekkeoht on suurenenud patsientidel, kellel oli eelnevalt esinenud lakunaarne ajuinfarkt
ja kes said atorvastatiini annuses 80 mg ööpäevas.

Patsientide alagrupis, kellel oli hemorraagiline insult esinenud enne uuringusse kaasamist, oli
atorvastatiini puhul üldsuremus 15,6% (7/45) ja platseebo puhul 10,4% (5/48). Patsientide alagrupis,
kellel oli lakunaarne ajuinfarkt esinenud enne uuringusse arvamist, oli atorvastatiini puhul üldsuremus
10,9% (77/708) ja platseebo puhul 9,1% (64/701).

Lapsed

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 6…17 aastat
8-nädalane avatud uuring atorvastatiini farmakokineetika, farmakodünaamika, ohutuse ja talutavuse
hindamiseks viidi läbi lastel ja noorukitel, kellel esines geneetiliselt kinnitatud heterosügootne
perekondlik hüperkolesteroleemia ja kelle esialgne LDL-C oli ≥4 mmol/l. Kokku osales uuringus 39
last ja noorukit vanuses 6…17 aastat. Kohorti A kuulus 15 last vanuses 6…12 aastat Tanneri
staadiumiga 1. Kohorti B kuulus 24 last vanuses 10…17 aastat Tanneri staadiumiga ≥2.

Atorvastatiini algannus oli 5 mg ööpäevas närimistabletina kohordis A ja 10 mg ööpäevas tabletina
kohordis B. Atorvastatiini annust võis kahekordistada, kui osaleja ei olnud saavutanud eesmärgiks
seatud LDL-C-d <3,35 mmol/l neljandaks nädalaks ja kui atorvastatiini taluti hästi.

Keskmised LDL-C, TC, VLDL-C ja Apo B väärtused vähenesid 2. nädalaks kõigil osalejatel.
Osalejatel, kelle annust kahekordistati, täheldati lisavähenemist juba esimesel hindamisel 2 nädalat
pärast annuse suurendamist. Keskmine lipiidide parameetrite protsentuaalne vähenemine oli sarnane
mõlemas kohordis sõltumata sellest, kas osalejad jäid esialgse annuse juurde või kahekordistati nende
esialgset annust. Keskmiselt 8. nädalal oli LDL-C ja TC muutus võrreldes esialgsega vastavalt
ligikaudu 40% ja 30% erineva ekspositsiooni puhul.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 10…17 aastat
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus, millele järgnes avatud faas, randomiseeriti
187 heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia (FH) või raske hüperkolesteroleemiaga poissi
ja menarhejärgset tüdrukut vanuses 10…17 aastat (keskmine vanus 14,1 aastat) saama atorvastatiini
(n=140) või platseebot (n=47) 26 nädala jooksul. Seejärel said kõik atorvastatiini 26 nädala jooksul.
Atorvastatiini annus (üks kord ööpäevas) oli 10 mg esimese 4 nädala jooksul ja seda suurendati
20 milligrammini, kui LDL-C tase oli >3,36 mmol/l. Atorvastatiin vähendas oluliselt üld-C, LDL-C,
triglütseriidide ja apolipoproteiin B sisaldust plasmas 26-nädalase topeltpimeda faasi jooksul.
Keskmine saavutatud LDL-C väärtus oli 3,38 mmol/l (ulatus: 1,81…6,26 mmol/l)
15
atorvastatiinirühmas võrreldes 5,91 mmol/l-ga (ulatus: 3,93…9,96 mmol/l) platseeborühmas 26-
nädalase topeltpimeda faasi jooksul.

Veel üks atorvastatiini ja kolestipooli võrdlusuuring hüperkolesteroleemiaga lastel vanuses
10…18 aastat näitas, et atorvastatiin (N=25) põhjustas olulise LDL-C vähenemise 26. nädalal
(p<0,05) võrreldes kolestipooliga (N=31).

Ravimi tasuta kasutamise uuring raske hüperkolesteroleemiaga (sealhulgas homosügootse
hüperkolesteroleemiaga) patsientidel hõlmas 46 last, keda raviti atorvastatiiniga, kelle annust
kohandati vastuse alusel (mõned osalejad said 80 mg atorvastatiini päevas). Uuring kestis 3 aastat:
LDL-kolesterool vähenes 36% võrra.

Lapseea atorvastatiinravi pikaajalist tõhusust täiskasvanuea haigestumuse ja suremuse vähendamisel
ei ole kindlaks tehtud.

Euroopa Ravimiamet on loobunud nõudest esitada uuringute tulemused atorvastatiinravi kohta lastel
vanuses 0…6 aastat heterosügootse hüperkolesteroleemia puhul ja lastel vanuses 0…18 aastat
homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia, kombineeritud (segatüüpi) hüperkolesteroleemia
ja esmase hüperkolesteroleemia puhul ning kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamisel (vt lõik 4.2
teavet kasutamise kohta lastel).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Atorvastatiin imendub kiiresti; maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (Cmax) saabuvad 1...2 tunni
jooksul. Imendumise määr suureneb proportsionaalselt atorvastatiini annusega. Pärast suukaudset
manustamist on biosaadavus atorvastatiini õhukese polümeerikattega tablettidest 95...99% võrrelduna
suukaudse lahusega. Atorvastatiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu 12% ja HMG-CoA
reduktaasi inhibeeriva toime süsteemne biosaadavus ligikaudu 30%. Väike süsteemne biosaadavus on
tingitud presüsteemsest kliirensist seedetrakti limaskestas ja/või metabolismist esmasel
maksapassaažil.

Jaotumine
Atorvastatiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 381 l. Atorvastatiin on ≥98% ulatuses seondunud
plasmavalkudega.

Biotransformatsioon
Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 vahendusel orto- ja parahüdroksüülitud
derivaatideks ja mitmesugusteks beetaoksüdatsiooni produktideks. Arvestamata teisi metabolismi
radasid metaboliseeritakse need produktid edasi glükuroniseerimise kaudu. HMG-CoA reduktaasi in
vitro inhibeerimine orto- ja parahüdroksüülitud metaboliitide poolt on võrdväärne atorvastatiiniga.
Ligikaudu 70% HMG-CoA reduktaasi inhibeerivast toimest omistatakse veres ringlevatele aktiivsetele
metaboliitidele.

Eritumine
Atorvastatiin elimineeritakse pärast hepaatilist ja/või ekstrahepaatilist metaboliseerumist peamiselt
sapiga. Kuid ravimi enterohepaatiline retsirkulatsioon on ebaoluline. Atorvastatiini keskmine
eliminatsiooni poolväärtusaeg inimestel on ligikaudu 14 tundi. HMG-CoA reduktaasi inhibeeriva
toime poolväärtusaeg on aktiivsete metaboliitide arvel ligikaudu 20...30 tundi.

Eripopulatsioonid

Eakad: atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas on tervetel eakatel
isikutel suurem kui noortel täiskasvanutel, samas kui toime lipiididele oli võrreldav toimega
nooremale patsientide populatsioonile.

16
Lapsed: avatud 8-nädalases uuringus raviti heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ja
esialgse LDL-C-ga ≥4 mmol/l lapsi (vanuses 6…17 aastat) Tanneri staadiumiga 1 (N=15) ja Tanneri
staadiumiga ≥2 (N=24) vastavalt atorvastatiini 5 või 10 mg närimistablettide või 10 või 20 mg
õhukese polümeerikattega tablettidega üks kord ööpäevas. Kehakaal oli ainuke oluline ühismuutuja
atorvastatiini farmakokineetika mudelis. Atorvastatiini näiv suukaudne kliirens lastel oli sarnane
täiskasvanutel esinevaga, kui seda allomeetriliselt kehakaalule skaleerida. Vastavat LDL-C ja TC
vähenemist täheldati erinevate atorvastatiini ja o-hüdroksüatorvastatiini ekspositsioonide korral.

Soolised erinevused: atorvastatiini ja selle aktiivse metaboliidi kontsentratsioonid naistel erinevad
meeste omadest (naistel: ligikaudu 20% kõrgem C ja ligikaudu 10% väiksem AUC). Need
max
erinevused meestel ja naistel ei olnud kliiniliselt olulised ja ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi
erinevusi toimetes lipiididele.

Neerukahjustus: neeruhaigus ei mõjuta atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide
plasmakontsentratsioone ega toimet lipiididele.

Maksakahjustus: kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh B) suurenevad
atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid oluliselt (Cmax ligikaudu
16 korda ja AUC 11 korda).

SLCO1B1 polümorfism: Kõigi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite (sh atorvastatiin) haaramine
maksarakkudesse sõltub transporterist OATP1B1. SLCO1B1 polümorfismiga patsientidel on risk
atorvastatiini ekspositsiooni suurenemisele, mis võib viia rabdomüolüüsi suurenenud riskile (vt lõik
4.4). Polümorfismi geenis, mis kodeerib OATP1B1 (SLCO1B1 c.521CC), seostatakse 2,4 korda
suurema atorvastatiini ekspositsiooniga (AUC) kui inimestel, kellel sellist genotüüpi ei ole (c.521TT).
Samuti võib olla nendel patsientidel võimalik atorvastatiini geneetiliselt kahjustatud maksa haaratus.
Võimalikud tagajärjed efektiivsusele pole teada.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Neljas in vitro testis ning ühes in vivo testis ei leitud atorvastatiinil mutageenset ega klastogeenset
potentsiaali. Atorvastatiin ei olnud rottidel kartsinogeenne, kuid suurte annuste manustamisel hiirtele
(mis andsid 6…11 korda suurema AUC0-24 h, kui on täheldatud inimestel, kellele manustati
maksimaalseid soovitatavaid annuseid) suurenes hepatotsellulaarse adenoomi esinemissagedus isas- ja
hepatotsellulaarsete kartsinoomide esinemissagedus emasloomadel.
Loomkatsed on näidanud, et HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid võivad mõjutada embrüo või loote
arengut. Rottidel, küülikutel ja koertel ei olnud atorvastatiinil toimet fertiilsusele ja see ei olnud
teratogeenne, kuigi emasloomale toksilistes annustes märgati toksilisust rottide ja küülikute loodetes.
Rottide järglaste areng peetus ja postnataalne elulemus lühenes, kui emasloomadele manustati
atorvastatiini suuri annuseid. Tõendid on olemas rottide platsentaarbarjääri läbitavuse kohta. Rottidel
on atorvastatiini kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas võrdsed. Ei ole teada, kas atorvastatiin või
tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Mannitool (E 421)
Mikrokristalliline tselluloos
Kaltsiumkarbonaat (E 170)
Povidoon (tüüp K-30)
Kroskarmelloosnaatrium
Naatriumlaurüülsulfaat
Kolloidne veevaba ränidioksiid
17
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüpromelloos 6 cP (E 464)
Titaandioksiid (E 171)
Makrogool 6000

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blistrid (OPA-alumiinium-PVC/alumiinium): 4, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 100, 200 (10
x 20), 500 tabletti kõikidele tugevustele.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Wörwag Pharma GmbH & Co KG
Calwer Str. 7
71034 Böblingen
Saksamaa

8. Müügiloa number

10 mg: 667109
20 mg: 667009
40 mg: 667209

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.12.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.05.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud mais 2014
18