Hirm sünnituse ees 22.09.01 / Rasedus ja sünnitus

Külastaja küsib:

Tere!

Olen praegu 34+5 nädalat rase. Eelmine rasedus (2,5 a tagasi) lõppes platsenta täieliku enneaegse irdumisega sünnituse ajal, kusjuures mingeid selgeid sümptomeid polnud, ei verejooksu ega suurt valu. Oli see 39. nädalal, emakakael oli juba avanenud, tehti vaakum, pärast vereülekanne, õmblemise ajal narkoos. Enne olin olnud paar päeva Tartus haiglas, sest vererõhku peeti kõrgeks (viimasel arsti juures käigul mõõdeti umbes 150/100, ma täpselt ei mäleta, haigla vastuvõtus aga juba normaalne 120/80. Minu teada haiglas tehtud uriiniproov oli ka korras.) Paar tundi enne platsenta irdumist ultrahelis oli ka kõik korras… Põhjus, miks nii juhtus, ongi selgusetuks jäänud, tõenäoliselt vererõhu kõikumine. Suitsetaja vms ma pole.

Nüüd on tekkinud juba päris suur hirm sünnituse ees. Arst ütlevad, et kordumise tõenäosus pole kuigi suur, samas ise loen (nt http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000901.htm), et see võib olla lausa 10-17% (nojah, arvestatud ka osalised irdumised jne, aga ikkagi!). Vererõhu osas on vahepeal selgunud, et tegemist on “valge kitli sündroomiga”. Selle raseduse suurim erinevus eelmisest ongi, et eelmine kord võtsin atenolooli, seekord ei võta midagi. Hemoglobiini tase on seekord üle 11 püsinud, eelmine kord mitte. Aga eelmine kord polnud sellist hirmu… Ja kui tõesti oli põhjus vererõhu kõikumises, siis kõigub ta ju praegugi: täiesti kindel, et tõuseb siis, kui sünnitus algab, uuesti siis, kui haiglasse vaja minna, haiglas hakkaks ilmselt midagi sellist toimuma, et muutun järjest närvilisemaks (ja vererõhk tõuseb), kuni tullakse lapse südametoone kuulama, siis rahunen ehk veidikeseks, aga ilmselt mõne minuti pärast hakkaks uuesti kartma, kas ikka on kõik korras… Nii kogu sünnituse aja. Ja pulss oleks siis ka ju 12+x tundi järjest kusagil 120 kandis. Mees ei tule enam ealeski ühelegi sünnitusele kaasa, kedagi teist lähedast ka Tartus pole.

Oma arstiga ei oska kuidagimoodi sel teemal rääkida, jutt ei jõua kaugemale sellest, et ma kardan, mispeale öeldakse “ega siis alati ka ei saa halvasti minna” või “kahjuks ei oska aidata” vms, aga ei mingit asjalikku arutelu.

Nüüd siis olengi kuidagi abitus olukorras, kipun nutma ja ei tea, mida ette võtta, arsti vahetada ka ju enam ei jõua. Aga tahaks kellegi asjatundja arvamust, siis ehk on 2 nädala pärast oma arstiga ka kindlam tunne rääkida.

Kas oleks õigem teha keisrilõige või on võimalik sünnituse ajal midagi teisiti teha kui tavaliselt (nagu eelmine kogemus näitab, pole tavalisest jälgimisest kasu, sest arvatavasti just minut-paar enne seda, kui ämmemand loote toone kuulama tuli, oli platsenta täielikult irdunud, ja lapse päästmiseks oli see avastus liiga hilja!) või on mu kartused tõesti päris asjatud?

Aitäh!

Arst vastas:

Ülle Kadastik

dr Ülle Kadastik

Günekoloog

Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinik, Elite Erakliinik

Tere! Mõistan täiesti teie muret. Kordumise tõenäosus on tõesti väike. Samas kui teil hirm on suur, siis võiksite enne aega haiglasse tulla ja teostada teile plaaniline keisrilõikus. See on muidugi üks võimalus. Võb-olla vajate lihtsalt pisut mõistvat vestlust ja täpsustama teie olukorda. Soovitaks pöörduda sünnituse osakonna juhataja poole (dr. Fred Kirss ), kes võtab 1 kord nädalas vastu naistenõuandlas (Tartu). Saan aru, et olete Tartust või siit lähedalt. Tervitades Ü. Kadastik

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Rasedus ja sünnitus

Seks raseduse ajal

Tere.

Rasedust 20 nädalat +.
Raseduse alguses naistearst hoiatas, et seksides on verevarustus tupes suurenenud ja veresooned õrnad, et võib tekkida veritsus.
Siis oli ka enesetunne ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere ,kindlasti on suguelu vajalik ka rasedsue ajal. Lihtsalt tuleb valida mugavat poosi. Ei sooviatata vahekorras olla ehk nädal ennen sünnituse tähtaega, või siis tõesti rahulikkumat seksi el perioodil. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: