Kuidas tulla toime mehe endise abikaasaga? 08.10.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen 25-aastane naine ja tutvusin poolteist aastat tagasi meeldiva omavanuse noormehega. Praeguseks oleme juba aasta koos elanud. Probleemiks on mehe eelmine abikaasa, kellega ta läks lahku paar kuud enne minuga tutvumist. Naine kolis ära, kuid jättis enamuse oma riietest, raamatutest jms. mehe juurde, põhjendusega, et tal pole neid kuhugi panna. Ise käis ta samuti pidevalt mehe juures ja käitus, nagu poleks midagi juhtunud ja kõik oleks ikka vanaviisi. Kui me pärast pooleaastast tutvust otsustasime hakata koos elama, oli meil kõigil kolmel üsna pikk ja raske jutuajamine. Tundus, et naine hakkas lõpuks aru saama, et nende suhe on läbi ja ta lubas seda aksepteerida. Tundus, et kõik saab korda ja ta ei käinud enam pikka aega meil. Nüüd aga on ta jälle hakanud tihemini käima põhjendusega, et tal on vaja midagi oma asjade hulgast. Ära viinud ta neid kõiki siiani ei ole, kuigi nende lahkuminekust on juba aasta möödas. Piisaks ühest autoga käigust, aga tema väidab, et meie peaksime selle talle muretsema, sest temal pole ühtegi autoga tuttavat. Ei taha aga oma tuttavaid sellega koormata, sest nende abi on endalgi vaja ja pealegi ei ole see minu arvates meie probleem. Isegi käsitsi tassides oleks need ammu saanud ära viidud (elab ta küll 100 kilomeetri kaugusel). Meil on küllaltki kitsas elamine ja sageli vihastab mind asjaolu, et tema siinolev kraam põhjustab palju ebamugavust.

Tema siinkäigud mõjuvad meie perele halvasti. Me ei saa tegeleda oma igapäevaste asjadega ja päris mitu nädalavahetust on tema pärast juba nurja läinud. Mees küll väidab, et temal pole naise siinkäigu vastu midagi ja proovigu mina ka aru saada, et ta käib siin ainult seltskonna pärast. Ometi on temagi naise siinoleku ajal hoopis teistugune, küllaltki pinges ja närviline, istub omaette nurgas ja loeb terve päeva ja minuga ka väga palju ei suhtle, sest siis topib see naine kohe end meie vestlusesse vahele. Mis seltskond see on, kui igaüks istub oma nurgas ja tegeleb oma asjadega? Probleem võib peituda ka haridustasemes, minul on kõrgharidus ja meie vestlusteemad mehega on hoopis teistsugused kui temal selle naisega, kes on lihtinimene. Kui me siin kolmekesi oleme, siis ühist vestlust eriti ei ole. Naine ise küll väidab, et tema võiks minuga täiesti sõbranna olla, aga ma lihtsalt ei suuda suhelda rohkem kui hädavajalik küllaltki naiivse ja maailmast primitiivsete arusaamadega inimesega, kellele tuleb ka kõige lihtsamaid asju mitu korda seletada, sest ta ei vaevu sageli hoolikalt kuulama, mida talle öeldakse. Eeldasin, et ta saab ise aru, et tema siinkäigud ei meeldi meile, aga paistab, et seda arusaama tal pole. Pärast eespool mainitud tõsist vestlust meie kolme vahel, kus arvasin oma seisukohad küllaltki arusaadavaks teinud olevat, otsustasin jätta nend edaspidised suhted ja tema siit lõplikult välja kolimise mehe ja tema vaheliseks asjaks, aga paistab, et nende poolest võibki see asi lõplikult venima jääda.

Olen enda arust olnud küllaltki salliv, lubanud tal oma asju siin hoida ja andnud aega uue eluga harjuda, aga nüüd küll tundub, et enam ei taha. Pealegi paistab see naisterahvas arvavat, et mu mees peaks tema eest kõik korda ajama, mis tal siin linnas veel teha vaja on jäänud, kuigi tal on ise selleks olnud peaaegu aasta aega. Meie juures olles käitud ta ühelt poolt nagu kodus (jalutab poolaalasti pärast pesemist tubades ringi jms), aga samas pole ta mulle kunagi pakkunud oma abi söögitegemisel ja viriseb tingimuste üle, mis me talle pakume. Mehelt pressis ta varem ka raha välja. Saan aru tema raskest olukorrast (polnud tööd), aga ka meie sissetulekud polnud tookord eriti suured ja pealegi otsustasime kohe hakata raha kõrvale panema oma uue kodu jaoks.

Vahel tundub mulle, et minule tehakse ülekohut, kui ma pean oma väga väikese kodus taluma mulle ebasümpaatset inimest, samas aga pärast vihapurset, mille all kannatavad ka minu ja mehe omavahelised suhted, hakkan mõtlema, et äkki olen olnud liiga karm. Ometi, kui inimene ei suuda aasta jooksul oma vanast elust lahti rebida ja aru saada, et teised ei tee tema eest asju ära, peaks rohkem õigus olema minul, seda enam, et kaitsen oma pere heaolu.

Mida peaksin ette võtma? Alati sellele teemale mõeldes lähen närviliseks. Kindel on, et lõpuks ta siit minema läheb ja minu võimuses on seda ühe karmi jutuajamisega kiirendada. Oleks mul selleks õigust?



Ette tänades,



Kristel

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Tänan Teid pika ja põhjaliku kirja eest.



Kirjeldatud olukord on tõesti raskesti talutav nii Teile kui Teie mehele. Imetlusväärne, kuidas Te seda nii pikka aega olete stoiliselt talunud. Te peate küll olema väga inimsõbralik ja leplik inimene, et Te saate kirjeldatud inimesele seltsi pakkuda.



Kindlasti ei mõju siiski teie mõlema kannatlikkus hästi ei Teile, Teie mehele ega ka tollele naisele. Lahutus on omamoodi protsess, kus kõige lihtsam osa on eraldi elama asumine. Palju raskem on lahku läinud inimestel teineteisest emotsionaalsel pinnal "lahutumine". Küllap on Teie mehe eksnaisel veel see protsess poole peal ja ta käib ikka ja jälle kinnitust samas faktile, et nende kooselu on ikka tõesti otsa saanud ja Teie olete selle mehe kõrval kindlalt paigas. Ehk tuleb ta iga kord mingis õrnas lootuses, et miski on teie suhetes muutumas/muutunud, nii et ta võib oma endisele kohale asuda. Võibolla see nii ei ole, aga see on esimene seletus, mis ilmselt ennast ise peale sunnib. Selleks, et tal oleks ikka ja jälle põhjust tulla asjade seisu üle vaatama, hoiab ta teie juures omamoodi "sillapead", ehk siis asju, millele viidates ta saab "õigustuse" neid kontrollkäike ette võtta. Ma usun, et olukorrale annaks lahenduse see, kui te koos mehega likvideeriksite selle põhjenduse, ehk siis tema asjad toimetaksite ära selle naise praegusesse elupaika.



Te väidate, et Te ei tahaks tülitada oma sõpru selleks operatsiooniks, keda te ise enda abistamiseks tahaksite hoida. Aga mis võiks Teile ja Teie mehele olla suuremaks abiks kui see, et teie sõbrad aitaksid Teil luua võiamlused omaenda perekonnaelu alustamiseks, lõpuks. See oleks parim teene, mida nad sõpradena saaksid Teile osutada. Ja see on ju tegelikult üsna lihtne, nagu te kirjutate: lihtsalt üks auto täis laadida ja 100 kilomeetri kaugusele ära toimetada. Lihtne operatsioon, aga kui palju võita! Omaenese elu ilma ärritavate jalus olevate võõraste asjadeta ja ilma ärritavate visiitideta.





Palju jõudu Teile selleks pingutuseks!

Lugupidamisega,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

probleem

Mul on selline mure,nimelt elan koos eluklaaslasega juba 3.a.aga kõik see aeg on meie vahel nagu vari tema exelukaaslane.See pidev nende suhe sööb närvid,mehega rääkida ei saa hakkab kohe karjuma ja eitab ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Mehe käitumist mõjutada Teile meeldivamasse suunda saab ainult heatahtlikkusega. Usaldage oma meest, püüdke vähem uurida tema liikumisi. Vaeva tuleb näha oma hoiaku muutmisega mehe endise kaaslase ...

Loe edasi

kirjutasin juba ennegi..

:( H2bi on sin isegi kirjutada... olen kah depressiooni vist langenud.. endise elukaaslase ja lapse isa kylask2igud on masendavad yritused.. kuidagi sellest

Nii algas mu tekst.
Vatuseks ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kallis neiu! Ära tee endal etteheiteid, vaid keskendu oma kallile lapsele. Kõik energia, mida kulutad kurvastamisele, püüa panna armastusse lapse vastu. Mehe käitumisest võib lugeda välja ...

Loe edasi

Kuidas suhtuda mehe eksabikaasasse?

Tutvusin meesterahvaga,kes oli just abielu lahutamas.Lahutuse algatajaks oli tema küllaltki võimukas naine.Viimane ei suuda arvatavasti siiani ära kahetseda seda tegu.Nüüd elame meesterahvaga koos ja oleme ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

See ei ole küll asjade normaalne käik, nagu Te arvate, aga väga sageli need asjad just nii käivadki.

Aga ehk on see siiski üsna normaalne, kui selle üle mõelda. Normaalne ...

Loe edasi

:(

H2bi on sin isegi kirjutada... olen kah depressiooni vist langenud.. endise elukaaslase ja lapse isa kylask2igud on masendavad yritused.. kuidagi sellest m88da ei saa ise olen ka p2rast mittu p2eva 6nnetu ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Enesekindlus ja emotsionaalne stabiilsus tuleb Teil saavutada. Siin saan anda soovitust Teile, mitte kaaslasele. Lihtsustatult kõlaks see nii: oma hoiakut mehe ja tema kommentaaride suhtes ...

Loe edasi

agressiivsus

Tere Harri,



Alustan kuskilt algusest...

Olin 16-17 aastane, kui tuli minu esimene suur armastus. Tunded olid tugevad. Kahjuks sai sellest suurest armastusest üks suur ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere, T!



Tänan Teid pika kirja eest ja vabandan, et olen oma vastusega viivitanud üle lubatud määra. Tööd on olnud palju ja väsimus sellest suur.



Mul on ...

Loe edasi

lahkuminek

Tere, olen 20 aastane neiu. Mees on mul 21. Koos oleme olnud u 1,5 aastat ja sellest aasta oleme ühe katuse all elanud. Nüüdseks on suhe jõudnud punkti, kus mõlemad leidsime, et me oleme liiga noored kooseluks ...

Vastas dr Elen Kihl

Selleks, et hea suhe kestaks, ei piisa üksnes armastusest. Mõlemad partnerid peavad pingutama, et suhted õnnestuksid. Kahtlused, usaldamatus ja viha ei tule kasuks ei suhetele ega Teile endale. Lahkuminekuga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi