Kas siis naistel on rohkem probleeme? 12.02.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Mul turgatas kòiki neid muresid ja probleeme lugedes pähe üks selline vòibolla lihtsam küsimus: nimelt on mulle jäänud mulje, et psühholoogi poole pöörduvatest inimestest on n 95% naisterahvad. (Vähemalt tundub see nii.) Millest see vòiks olla tingitud? Kas on meestel vähem probleeme vòi on nad miskitmoodi ükskòiksemad?



Naine (jälle)

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Psühholoogi poole pöörduvatest inimestest on tõepoolest suurem osa naised. Kas see protsent on just 95, ei oske öelda. Aga ma olen täheldanud, et see on juba pikema aja vältel muutunud -- üha enam mehi pöördub oma probleemidega psühhoterapeutide poole.



Miks see nii on? Sellel on kindlasti väga palju erisuguseid põhjuseid. Üks põhjusi on siin kindlasti traditsiooniliste soorollidega kaasas käiv stereotüüp -- mehed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. Ja mees ei virise! Kannatab ja kasvõi kukub jalalt enne kui arsti/psühholoogi või mõne muu tervise (kas kehalise või vaimse) toetamisega tegelevat tegelast külastab. Seda traditsioonilist vaadet kasvatatakse meile maast madalast külge. Meenutage, kui poiss millegagi endale haiget teeb, mis talle vanemad ütlevad? Aga kui tüdruk? Eks ole: mis mees sa oled, kui saa nutad, öeldakse poisile ja tüdrukut lohutatakse, silitatakse, võetakse sülle ja kuivatatakse pisarad. Ebaõiglane, kas pole? Nii õpivad mehed oma hädasid ja muresid alla suruma ja ise hakkama saama. Kuigi nad kannatavad samavõrd kui naised. Ainult et eelarvamused ei luba neil seda endale tunnistada. Ja nii nad pikkamööda harjuvadki mõtlema, et nad on siis kanged sellid, kui kõike välja taluvad. Ja seetõttu ongi nende eluiga naisete omast lühem. Et nad ei saa oma muresid ja raskusi endast välja kõnelda, nagu naised seda teevad. Sest naistele on see lubatud, meestele mitte. Kui veel mõelda sellele, et laste, ja ka poisslaste, peamiseks kasvatajateks on emad, kes ise teavad, kui vajalik on oma murede ja raskuste väljaelamine, siis tekib küsimus, miks nad seda oma poegadele ei õpeta. Et neil elus kergem oleks ja nad kauem elaksid? Selliste kultuuriliste stereotüüpide murdmine on raske. Meeste maailmas ei kõnelda oma hinge vaevadest. Enamasti. On ka erandeid, ja üha suuremal määral.



Peale selle valitseb mõtlemist veel terve hulk igasuguseid eelarvamusi meeste ja naiste kohta, mis nende endi käitumist juhivad ja mõjutavad. Näiteks valitseb eelarvamus, et naised on meestest introspektiivsemad -- s.t. nad mõtlevad enam omaenda üle kui mehed. See on jällegi üks eelarvamustest, mis määrab inimeste käitumist. Kuidas? Lihtsalt. Kui naised räägivad omaenda asjadest kellegagi, siis on see okei, seda toetatakse ja kõneldakse kaasa. Sest naised on sedasorti, kes oma asjade üle mõtlevad. Kui seda teeb mõni mees, siis sellesse suhtutakse sageli mõnesuguse võõristusega, kui teda otse naiselikkuses ei süüdistata. Ja selle tulemuseks ongi see, et naised saavad enam oma eluasjade üle kõnelda kui mehed.



Teine uskumus, mis samal määral takistab meestel endast ja oma elu asjadest kõnelemist on käsitlus, et mehed on kinnised ja endasse tõmbunud ja vähem verbaalsed kui naised. Tühja nad on! See on jällegi mingi eelarvamus, mis paljudel kordadel sunnib mehi käituma vastavalt ettekirjutatud (tõsi, mitte kuhugi kirjapandud) ootustele. Kuigi nad tahaksid olla teistmoodi, siis kui nad oleksid teistmoodi, võidaks neid sildistada "naiselikeks". Sest avatud olemine ja jutukaks olemine ei sobi ettekujutusega mehelikust mehest. Ja kes meestest tahaks end lasta naiselikuks pidada. Aga jällegi, need sildid "naiselik" ja "mehelik" on meie endi konstrueeritud tähendustekogumid, mis takistavad meil väljumast nende tähenduste poolt ettekirjutatud raamidest ja olemast vabalt just niisugused, nagu me tahaksime olla.



Ja nõnda edasi. Mõtelge ise edasi, eks?



Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi