Lasteaiaga kohanemine läheb raskelt 26.08.10 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere. Mul on armas 2 aasta ja 10 kuune rõõmsameelne poeg. Või vähemalt oli, sest kõik muutus, kui ta selle kuu algusest lasteaeda läks. Nüüd on ta kokku käinud pea kolm nädalat ja selle aja jooksul on olnud ainult kolm rõõmsat päeva (ta on olnud rõõmsa näoga kui talle järele lähen).
Esimesel päeval olime lasteaias natuke koos ja siis pidi ta jääma pooleks tunniks üksinda. Ära minnes lehvitas mulle rõõmsasti, aga kui järele läksin, siis juba nuttis lohutamatult. Ja nii ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval. Siinkohal vast sellest, et lasteaias ongi selline harjutamistaktika, et üksioleku aega pikendatakse iga päev pool tundi ja lasteaia teise nädala lõpust jäetakse juba lõunaund magama. Järgmised päevad oli ta juba rahulikum olnud ja mänginud, kuigi läks sinna ikka nuttes. Aga asi läks väga hulluks siis, kui ta sinna lõunaund magama jäi. Siis algasid ka öised vähkremised ja paar korda on ta ka öösel üles tõusnud ja muretsenud, et kas lasteaed on ikka kinni. Igal hommikul ärkab küsimusega, et kas lasteaed on kinni? Ja kui ma vastan, et nüüd on juba lahti ja varsti läheme sõpradega mängima, siis algab nutt ja see kestab lasteaiani välja ja ka seal edasi. Siis pidi ta natuke rahunema ja mängima, aga kui tuleb lõuna siis hakkab jälle kõvasti nutma, ka magamise ajal (magab seal ainult 40 min. kodus aga 3 tundi). Küsimus ja mure ongi selles, et kas ta on see vähestest, kellele lasteaed ei sobi? Ja kui on, siis kuidas teda ikkagi aidata, sest mul pole enam võimalust kodus olla (olin temaga kuni praeguse ajani) ja isiklikku lapsehoidjat meil ka võtta pole võimalik? Raskeks teeb kogu asja see, et kui lasteaiast koju tuleme, siis küsib ta pidevalt, et kas lasteaed on nüüd kinni ja kas enam minema ei pea ja kas ma ikka tulen talle järgi (ta nagu ei suuda sellest olukorrast enam välja tulla, sest nädalavahetusel ärkab ka nutuga ja teatab et ei taha lasteaeda minna). Kuidas teda aidata? Olen püüdnud seletada vaikse ja rahuliku häälega, et miks peab lasteaias käima ja et emme tuleb alati järgi. Mees muidugi arvab, et me peaksime ta sinna 8-17.00 -ni jätma, et küll siis harjub ja mingit "nunnutamist" pole vaja.
Ette tänades,
murelik ema.

Arst vastas:

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Samal teemal olen vastanud 12.05.2010 "Kuidas aidata lapsel kohaneda lasteaiaga" ja 14.07.2010 "Probleem laste kartustega"

Kas see arutelu oli kasulik?