Probleem lapse kartustega 14.07.10 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere, Mida peaks tegema voi kus saaks abi et aidata oma 2 aastast tütart? Ei oska enam ise midagi peale hakata ega oska ka kusagilt abi otsida ise. Nimelt ta on vaga memmekas, sammugi maha ei jáá. Isegi wc ei pááse ma muidu kui ta kaasa ei tule. TA on páevad lábi ainult minuga koos, isegi vanavanematega ei jáá. Kui óue minek on vanemate juures siis alati keerab trepil otsa ringi ja tuleb mulle jargi-óue l áheb ainult siis kui mina kaasas. Samuti ei saa ma ka ise ilma lapseta arsti juures káia sest ta lihtsalt ei jaa maha. kevadel proovisime ka lasteaia juures mángimas káia-alati oli tema poolt kontroll peal et ma ikka náhtaval oleks. Kui ta kohe mind silmadega ei leidnud kui otsis siis hakkas nutma-pahatihti nutab nii et hing kinni ja suu sinine:S Hiljuti perearstil káies tuli válja et ta ei lase vóoraste juures isegi riidest lahti votta-varem perearsti juures sellist probleemi pole olnud. samalaadne probleem oli kevadel kui kásti logopeedi juurde minna ja ta ei lubanud mútsi ega jopet ara votta kuna see oli vóóras koht. kardan et nuud sugisel kui on vaja taaskord tartu arstile minna seisan jallegi selle sama probleemi ees kus ei lase riidest lahti votta kuna seal ka vooras koht.
Probleemiks on ka see et ta ráágib oma vanuse kohta liiga váhe. olen lugenud et selle pohjuseks voib olla ka mingi hingelist laadi pohjus on see tósi?
1,1 aastaselt oli tal probleem kaimisega. Kais ilusti mooda ouet ringi ja jargmine paev ei astunud enam sammugi. See aeg kestis 2 nadalat ja tervisekeskuses seostati seda sellega et sel ajal laksime me elukaaslasega lahku. Lahkuminek ei olnud just koige rahulikum, oli palju tulisi mida púúdsin lapse eest varjata. tulitsesime pohiliselt telefoni teel ja ni et mina olin teises toas ja laps teises kuid kardan et laps tajus ikkagi kogu seda jama mis sest et uritasin lapse juures olla róómus ja naidata et koik on korras ja pole mingeid probleeme.
Kuna probleemid on jatkunud senini kardan et akki lapse hirmude ja vahese raakimise pohjus voib see sama olla. Kuid kuidas ma saaks oma last aidata et ta ei kardaks enam? Kuna olen núud úksikema oleks vaja ka tóole minna kuid see ei ole ju seni voimalik kuni laps saab hirmudest jagu ja on voimeline lasteaias kaima hakkama. Toesti oleks abi vaja sest kui jalutamas kaia siis ikka autod kliiguvad ja kuna ta neid kardab siis istub sules. Samas laps on suurt kasvu ning toesti ma ei jaksa enam teda koguaeg sules tassida. Jalutamas kaies ei istu ta ka karus kuna kardab samuti mooda soitvaid masinaid ning kui kardab siis tahab sules olla.

Arst vastas:

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Ma tean kuidas ja miks teie kirjeldatud nähtused lapses tekkida võivad, kuid abiks saan ma pakkuda ikkagi sedasama, mida on teile juba soovitanud lastepsühholoog ja perearst.
Lapse hirmudel võib halvimal juhul olla tegemist päriliku algega, eriti kui see on märgatav ka arengupeetuses, võibolla juhtus emaga midagi raseduse ajal (tülid, stress, väärtoitumine, haigused, mürgid), mis nüüdseks väljenduvad lapse arengus. Kuid kõige tõenäolisemalt on tegu võõrdumis/võõrandumissündroomiga. Laps kinnistub instinktiivselt ema külge ja tema psüühika arenguks väga vajaliku turvatunde tagab just ema lähedus - kehaline kontakt, silmside, kuulmine, lõhn. Lapse organismi valdab paanika, kui ei tunneta ema lähedust vähemalt korra tunnis 1. eluaastal, korra 2 tunni jooksul 2. eluaastal, vähemalt korra 3 tunni jooksul 3. eluaastal jne. Lapse tärkava psüühika jaoks on tund väga pikk aeg ja emast lahutamine pikemaks ajaks on tema jaoks juba võõrutamine (hülgamine). Isegi korra seda kogenud laps võib saada külge hirmu või halvemal juhul ületamatu viha või apaatsuse pikkadeks astateks. Et seda kogemust mitte uuesti korrata, klammerdub laps ema külge lausa paanilise hirmuga.
Sel juhul tuleks leida kõigepealt see lapse taluvuse piir - ajaline ja ruumiline distants, mida laps veel välja kannatab ja hakata seda siis väikeste sammude kaupa suurendama. Laps saab lähedaloleku kimdlustunnet ka ema lõhnast, nii on kasulik jätta tema käeulatusse ema lõhnaga riietusese või padi. Sülle võtmine kõht-kõht kntaktis asendada kõht-selg kontaktiga, siis käest kinni hoidmisega, siis kõrvuti või vastakuti istumisega. Ka temaga rääkimise distantsi tuleb märkamatult suurendada.
Kui teil on inimene, kelle hoolde tahate lapse mõneks ajaks jätta, tuleb ta lapsele harjumuspäraselt lähedaseks muuta - st peate olema rohkem kolmekesi, et lapse võõrastamine selle inimese suhtes kaoks. Vägisi võõrutamine toob selles situatsioonis igal juhul kahju.

Kas see arutelu oli kasulik?