Hirm 21.11.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tegelikult on mul küsimusi-hirme lausa mitu. Küsimus oleks - kuidas lihtsate võtetega oleks võimalik ja kas on võimalik lahti saada pimeduse hirmust ja teiseks kinnise või madala koha hirmust. Esimene nendest, nimelt pimeduse hirm on mul olnud juba lapsepõlvest saadik. Ma ei olegi aru saanud, mis põhjusel ta mulle tekkis. Ja ega ma ei karda sealjuures midagi konkreetset. Olen püüdnud mõistuslikult läheneda olukordadele, kus pean pimedas viibima, et midagi ei saa pimedas olla ega juhtuda. Aga asjatult. Hirm suurenes mul aga veelgi ja on lähiajal olnud eriti suur. Seda tänu sellele, et ükspäev juhtus selline asi, et mu 39 aastasel õel, kes elab minuga ühes majas olid krambid. Mina aga kuuldes mütsu hakkasin oma toast välja minema ja sõna otseses mõttes komistasin õele otsa, kuna ta oli kuidagi instinktiivselt minu toa suunas tulnud ja lebas siis krampides mu ukse taga. Tegelikult sattusin täiesti paanikasse, hea et ema kodus oli ja oskas antud olukorras tegutseda. (Nägin krampides inimest esimest korda elus). Nüüd põleb mul elutoas terve öö otsa tuli ja kui oma toast väljun vaatan ikka esialgu ega juhuslikult õde ukse taga ei lama.

Teise hirmu põhjust ma tean aga päris kindlalt. sellest hoolimata ei ole ma suutnud sellest vabaneda. NImelt kui ma 21 aastane olin sai mu abikaasa autoõnnetusel surma. Matuste päeval läksin ma aga üksinda Tallinna Mustamäe Haigla juures olevasse surnukuuri - talle järgi. Ootasin seal pikas, kõledas, jahedas keldritaolises koridoris oma 45 minutit - olles lahtise kirstu juures ja pannes mehele lilli ümber - enne kui matusetalituse auto tuli kirstule järele. Sellest ajast peale on mul paaniline hirm kinniste, kitsaste ja madalate kohtade suhtes. Ja kui satun sellisesse olukorda ei suuda ma enam loogiliselt mõelda - lähen üleni higiseks ja süda taob nii et tuleb rinnust välja ja vahel ma ei suuda ennast lausa liigutatagi. Õnneks on alati keegi juhtunud mind abistama. Kuidas aga saaks sellest vabaneda? Ette tänades, Helen 27 aastane