Veider käitumishäire 04.10.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!



Mind paneb juba pikemat aega hämmastama ühe inimese kummaline käitumine ja seepärast otsustasin asjatundjalt nõu küsida.

Tegemist on 52- aastase vanapoisiga, kes tegelikult üldse ei taha vanapoiss olla. (See võib kõlada naljakalt, aga on tegelikult väga traagiline).

Et selgem oleks, väike ellugu.

Tutvusin temaga 2001. aasta talvel ja me oleme algusest peale väga hästi läbi saanud. Olin temasse isegi veidi armunud. Ma ise olen 25- aastane, kuid tema on nii nooruslik, et vanusevahe, eriti alguses, ei märganudki. Võtsime koos põnevaid matku ette ja tegelesime muudegi huvitavate asjadega. Ta on avameelse iseloomuga ning üsna impulssiivne. Nii armus ta minusse sügavalt, ilma et mina mingil määralgi teda võrgutanud oleksin. Nimelt elan vabaabielu ühe ilusa ja armsa noormehega, kellega olen kihlatud. Ma ei murra põhimõtteliselt truudust oma kallimale, kes mind usaldab. Seletasin seda ka oma vanemale kaaslasele, kes sai ilusti aru ja oli nõus minuga lihtsalt niisama suhtlema, ilma liigsete intiimsusteta. Nii kestis meie suhe suve lõpuni. Sügisel saime harvem kokku. Mina ei teinud sellest probleemi, kuna mul oli ja on praegu töö- ja õppimise- alaselt pingeline aeg. Planeerisin, et kui kuldne vananaistesuvi tuleb, läheme temaga matkama. Kuid säh sulle matkamist: ühel hommikul saatis ta mulle lihtsalt e- maili, et ta ei suuda enam endistviisi jätkata, täites marginaali rolli. Tema jaoks olevat katastroof, kui suhe ei arene sõprusest edasi. Tegi ettepaneku lahku minna. Olin tohutus segaduses ja täielikus stressis. Mõne aja pärast vahetasime veel mitmeid kirju. Kuna pidasin suhtlemist temaga arendavaks ja huvitavaks, siis pakkusin talle sõprust, mille ta lõpuks vastu võttis, kahetsedes oma käitumist. Praegu suhtleme enam-vähem normaalselt, kuid mingi sein oleks nagu vahele kerkinud.

Kogu see pikk jutt oli selleks, et asjatundja saaks aru taustast, mille põhjal probleem on tekkinud.

Nüüd konkreetselt probleemist. Sellel mehel on tema jutu järgi olnud elu jooksul 10 intiimpartnerit ja terve hulk lihtsalt sõbrannasid nagu mina. Ta on alates umbes 18. eluaastast tahtnud abielluda ja tavalist perekonnaelu elama hakata. Mingitel põhjustel pole see tal kellegagi õnnestunud. Suhted naistega polevat isegi sinnamaani jõudnud, kus sobiks kätt paluda. Alguses jätsid teised teda maha, siis ta otsustas ise maha jätma hakata, et vähemalt ennetada naisi (mina olin ka siis see ohver, keda ta enne maha jättis, kui mina teda, kuigi mulle poleks iial pähegi tulnud teda hüljata). Viimaste naistega olevatki nii, et kohe, kui ta märkab suhete mõningast jahenemist, jätab ta isiku maha, enne aga piinleb terve öö, loogiliselt arutledes, et kuidas ja mida. Hommikuks on ta loogilise arutluse teel jõudnud järeldusele lõpetada suhe ja ta teeb seda kohe. Järgneb mõningane depressioon ja jälle uus samasugune suhe. Seda kõike rääkis ta mulle siis, kui oli mind juba maha jätnud ja kahetses ning me arutasime mõistlikult, mida edasi teha. Ta väitis, et olen esimene naine, kes on tahtnud probleemi lahendada, aga ainus lahendus olevat see, kui me koos elama hakkaksime. Seda ma ei saa lubada, kuid ta otsustas (NB! ise tegi ettepaneku) psühhiaatri või psühholoogi juurde minna. Panin talle aja kinni. Minu pettumuseks aga teatas ta mõni päev hiljem, et ta ei kavatse minna. Ta ei mäletavat enam mitte midagi, mis ta tegi ja rääkis ja ei oskavat arstile midagi rääkida. Ainus lahendus olevat see, kui psühholoog on noor naine, kes temaga otsemaid abielluks. Ta rõhutab pidevalt, et tema TEAB, et teda ei aitaks muu kui rutiinse kooselu alustamine armastatud naisega. Ta on öelnud veel, et kõikide eelmiste suhete purunemises on süüdi ainult naised, mitte tema. Üldse on ta väga vastuolulise iseloomuga ja valikulise mäluga. Olen temas natuke pettunud ja tahaks väga seda probleemi lahendada ja tahaks, et ta naise leiaks, sest ta on tore mees (kuigi mõnede häiretega). Arvan, et tal on mingid isiksusehäired või käitumishäired, sest miks ta muidu abikaasat leidnud pole? Palju negatiivsema loomusega mehed jõuavad abieluranda, tema aga ainult sõlmib ja tühistab suhteid.

Oleksin tänulik, kui mingi väikegi niidiots kätte juhatataks, et midagi edasi teha, sest mina olen alati probleemide lahendamise poolt. 52- aastasel inimesel pole muide enam palju aega pere loomiseks!

Tänan ette!





Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!

Kõigepelt võiksid mõtiskleda selle üle, mida teie suhe Sulle tähendab, mida Sa tunned ja milleks suhe Sinule vajalik on.

Tema oli Sinusse armunud, ja see on üpris loomulik, et meesterahvas ootas teie suhtele teistsugust arengut kui sõprussuhet.

Kui Sa leiad, et teie suhe on Sinule meeldiv, arendav ja Sa sellest loobuda ei soovi, tuleks veelkord talle seda rääkida.

Kuula ära ka tema ootused ja soovid Sinu rollile.

Kui olete põhjalikult arutanud; kui teinetese poolt estatud ootused on mõlemi poolt heaks kiidetud ja täidetavad, võib suhe jätkuda. Kui ühel teist on võimatu teise ootusi täita, tuleks kaaluda suhte lõpetamist.

Kui meesterahvas endaga tehab põhjalikumalt tegeleda, peaks ta leidma selleks aega ja aja psühholoogi juurde ISE kinni panema.

Jõudu ja edu soovides!

Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi