sünnipäev leina ajal? 27.04.04 / Psühholoogia
Külastaja küsib:
Tere!
Aitäh Teile, et vastate lugejate küsimustele! Olgu Teil selleks aega ja jõudu ka edasipidi!
Olen noor neiu, kellel on suur mure. Vähem kui aasta tagasi kaotas meie pere väga kalli inimese. Olen sügavas leinas, mis on vist ka loomulik. Nüüd aga on mul tulemas sünnipäev, millest ma ei taha midagi teada, minu jaoks on lihtsalt võimatu seda pidada, kui olen üleni nukrust täis. Ka ei pea ma seda õigeks, et pole aastatki möödas, kui juba mingi pidu! Sugulased käivad aga pinda, et ikka sünnipäev ja sünnipäev jne. Nad ei saa aru, et ma lihtsalt ei pea seda õigeks. Kas siis minu tunded midagi ei loegi? Minu jaoks oleks see vastik ja ega ma külalistest vaimustuses ei ole, ainult stressitekitajad. Teine asi, et olen üsna pahane ka sugulaste peale. Kui matused olid, siis noorem generatsioon ei raatsinud poodides shoppamisest loobuda ja ei jõudnudki üldse kohale. Mõni aga leidis, et nüüd on sobiv aeg hakata hoopis suguvõsa sündmusi arutama, ennast ja oma last eksponeerima jne. Nagu polekski olnud inimese saatmist pikale teekonnale, kust enam ei tulda ja nagu polekski leinavale perele abi ja tuge vaja! Peale matuseid ei tundnud keegi meie vastu huvi, alles nüüd ja sedagi eesmärgil, et saaks aga pidu! Tahtsingi küsida, et kas tänapäeval siis üldse mitte mingit austust surma ja matuste vastu ei ole ja ei ole enam ka vastastikust kohusetunnet sugulaste vahel? Et pidutseda, seda küll, aga kui midagi kurvemat on, ei tehta väljagi? Kõik räägivad, et perekonna tugi ja lähedased jne., aga kas see on ikka nii? Kas suguvõsa ei peaks ikkagi kokku hoidma nii heas kui halvas? Mina nägin küll, et hullem kui võõrad. Seni on suhted olnud enam- vähem, aga seni on peres olnud ka ainult rõõmsad sündmused...
Mida Teie arvate? On üldse tänapäeval mingi kokkuhoidmine suguvõsa vahel või on see mineviku igand?
Ette tänades kurb neiu.
Arst vastas:
dr Harri Küünarpuu
Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ
Tere!
Vaadake, neiu, eri inimestel Teie perekonnas on vist olnud erisugune suhe lahkunuga. Mõnele on ta vähem korda läinud kui Teile ja seetõttu ei peeta vajalikuks ka sel määral leinata, nagu Teile sobiv tundub. Ja ka matustele ei tulda. Eriti noorem rahvas, kel on sellised mõtted surmast ja kaduvast väga võõrad ja matuselkäimist peetakse nõmedaks. Kas saab neile seda pahaks panna, et nende mõtted on enam elule ja pidudele suunatud kui surmale ja kaduvale. Te paistate olevat teistmoodi või oli lahkunu Teile väga oluline inimene. Te leinate sügavalt.
Teisalt, matus ja lein on kaduvuse pühitsus. Sünnipäev on sünni ja elu pühitsus. Kui Te pühitsete üht sündmust, siis ei saa jätta pühitsemata teist. Nii sünd kui surm on elu paratamatud kaaslased ja üks ei ole tähtsam kui teine. Või on sünnipäev äkki olulisemgi, sest sünd alustab elutsükli, mis lõpeb surmaga? Aga mõlemat tuleb pühitseda. Et olla tasakaalus elu tsüklite ja ringkäigu suhtes. Sünnipäev on väga oluline asi ja seda peab tähistama, et tähistada elu ja olemist. Pange selleks päevaks kõrvale lein ja võtke endale aega pühitseda oma sündimist ja elu.
HK
Nõuanded teemal: Psühholoogia
uuesti leinav neiu
Jah, ei oskagi selle vastuse peale midagi öelda. Mis siis ikka, viskan oma leina minema nagu vana saapa, panen aga pea ees pidu tõmbama ja sülitan kõigele, mis on kurb või püha või austust väärt. Ja hakkan ...
Vastas dr Harri Küünarpuu
Tere!
Ma arvan, et e ei lugenud mu kirja väga hoolega.
Leina ei saa ära visata. Ega unustada. Ma ei arvanudki oma vastuses, et Te saaksite teha üht või teist. Ma arvan, et Te ...
Tere !
Kuu aega tagasi oli mul raseduse katkemine, olid mõned nädalad ainult. algul kahtlustati, et on emakaväline aga õnneks ei olnud.Aga nüüd on mehega suhted sassis, ma tunnen et see on mõjunud psühholoogiliselt ...
Vastas dr Harri Küünarpuu
Tere!
Mida sellises olukorras teha? Näib, et teil kummalgi on isesugune viis selle olukorraga toimetulekuks.
Teie mees proovib asjaga toime tulla ennast töösse uputades. See aitab ...
Vaata kõiki nõustamisi