suhted 09.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Minu mure on järgmine. Olen 23.a naine, kes on veel süütu, kuid sellega rahul. Olen otsustanud oodata vahekorraga pulmaööni. Probleemiks aga on see, et kust leida selline mees, kes oleks nõus ootama. Olen suhelnud ühe ja teise mehega, kuid katkestanud ise suhted kartes, et kuna ei ole neile nõus oma süütust abieluväliselt loovutama võivad nad minust ühel hetkel tüdida ning lõpetada suhte. Seetõttu olen ise lõpetanud suhted, et mitte haiget saada, kui mulle ära öeldakse. Üks mees on küll olnud, kellele mina ära ei ütelnud, kuid kes ise ütles mulle, et ta ei saa minuga suhelda, sest tal on keegi teine. Minu jaoks tähendas see lause, et meie vahel ei saa midagi olla. Kuid siiski ei ole ma teda oma südamest välja saanud. Võib olla on põhjuseks see, et pole teda näinud kellegi teisega suhtlemas, võib olla see, et enne kui oma "suhted" ja suhtumise üksteisesse selgeks rääkisime rääkis ta mulle endast asju, mida ta tõenäoliselt ei ole just paljudele inimestele rääkinud, võib olla aga ei saa ma teda peast ja südamest välja lihtsalt seetõttu, et mulle öeldi ei, ehk ei suuda ma sellega iseenesest leppida. Mis võiks Teie arvates olla põhjuseks, et ma seda viimatinimetatud meest oma peast välja ei saa? Mis võib teie arvates olla põjuseks, et ma oma suhted kõik katkestan, ilma, et nendest midagi sügavamat saaks areneda?
Lisaks eelnevale on mulle probleemiks, et igasugune kehaline kontakt meestega, kellega olen suhelnud tekitab mulle süütunnet, tunnen ennast otsekui süüdlasena, oma tulevase abikaasa ees, et olen lasknud ennast suudelda inimesel, kellesse olen olnud lihtsalt armunud, olen lasknud oma rindu hellitada ning muud sarnast ning püüdnud sealjuures oma tundeid tagaplaanile lükata ning maha salata, olen öelnud, et need ei tähenda minu jaoks midagi, kuigi on tähendanud ning tekitanud mulle, nii samal ajal kui ka hiljem süütunnet. Ka nüüd, kui hakkasin ühe mehega suhtlema, kes mulle tõepoolest meeldis ning kelle vastu arvan, et mul võiksid tekkida aina sügavamad tunded ning kes väitis sama tundvat minu vastu katkestasin ma eile järjekordselt oma suhted, kartes, et ei suuda talle meelepärane olla, andmata talle oma süütust. Samuti kartsin ma, et kui ta mind suudleb või teeb midagi muud sarnast, mis pole otsekui midagi, tunnen ma süütunnet ning kartes, et äkitselt ei suuda ma ennast talitseda kaugemale minemast.
Samas ei ole ma rahul oma välimusega (ma pole modellimõõtudes) ning kuna mulle on öeldud, et ma löön liigselt meestele külge, mida ma ise ei tahaks teha, siis püüan end peaaegu kogu aeg kontrollida ega lase õieti midagi sündida, mida ise sooviksin. Segane jutt küll, kuid ehk saate midagi aru ja oskate mulle nõu anda, mida peaksin tegema.
Lisaks eelnevale selgus, et põdesin depressiooni ja unehäireid (käisin perearsti juures ning ta tegi mulle mingi emotsionaalse enesetunde testi, mille näitajad olid mul poole võrra suuremad, kui oli antud lubatud normaalne piir).
Ma ei saa endast aru ning ei tea enam mida peaksin tegema, et sellest ummikust välja tulla.