Lapse suhtumine väikeõesse 19.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Meie tütar sai endale väikese õe, kui ta oli 2a3k. Esimesed 3 kuud oli suhtumine väga hea, aina musi-kalli. Nüüd ( väike on 6-kuune) ei ütle ta talle vahel tere hommikustki, ei taha musi anda jne. Vanem laps on meil alati väga hea laps olnud, ka jonniiiga ei ole eriti võimas olnud. Teadvustan endale, et oleme mehega ise kusagil vea teinud, sest loomulikult tuleb vanemat last seoses väikeõega ka rohkem keelata. Samuti olen ise vanema lapse suhtes nõudlikumaks muutunud, mis on muidugi nõme, sest ka tema on alles tita. Ühesõnaga - kuidas seda olukorda parandada, kas peaksin pöörduma psühholoogi poole, et õdede suhted ei muutuks hullemaks, vaid et nad üksteist hoiaksid. Olen ka ise väga kärsitu ja selline äkkvihaga inimene, ka seda probleemi tahaksin ma lahendada, sest ei taha et mu laste lapsepõlv minu pärast kannataks. Ühesõnaga - mida teha tütrega ja mida ma endaga peaksin ette võtma? ( Psühholoogi poole pöördumisele olen korduvalt mõelnud, kuid see on päris kulukas kahjuks) Kas tütre suhtumine oma väikeõesse on muutunud minu närvilisuse pärast või on asi muus?