rääkimise probleem. 28.06.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

tere. kuidas tänapäeval käijakse psühholoogi juures. kunagi ma käisin ja mulje jäi kehvaks. see oli Tall.Psühhiaatria Haiglas kus kutsuti kabinetti ,mis oli nagu iga teine ,valgeks värvitud ja kõva tooliga tuba.arstitädi soris oma paberites,arvata võib et kirjutas eelmise patsiendi haiguslugu, ja üle selle küsis tavapärase küsimuse-mis teid vaevab?- no niimoodi mina küll rääkida ei saa. ok.ma ei looda et igal psühhiaatril peaks olema lux varjandis kabinet aga natuke hubasem vöiks ikka olla. vöi on see normaalne et sul on aega 20 minutit kusjuures inimesed käivad sisse -välja ja vahepeal telefon heliseb kolm korda ?ma olen 27 aastane üksi last kasvatav ,noor,ilus naine ja saan aru et mul oleks ka hädasti körvalist profesionaalset abi vaja. aga kust ? kus on see hubane koht kus ma vöiksin rääkida asju millest ma pole kunagi kellelegi rääkinud ja minu teod lahti seletatakse ?

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Tänapäeval käiakse psühholoogi juures päris tihti ja sellest olevat klientidel ka kasu. See mida Te kirjeldate näib nagu psühhiaatri vastuvõtt polikliinikus. Polikliiniku psühhiaatri vastuvõtul ei ole arstil (psühhiaater on arstlik eriala) enamasti aega väga põhjalikult asjadega tegelda. Kuna nagu Te kindlasti nägite, on seal vastuvõtul ka väga palju inimesi järjekorras. Enamasti on need inimesed tulnud oma ravimi retsepti uuendama või siis järelkontrollile. Seetõttu ei saa arst oma patsiendile polikliinikus väga palju aega pühendada. Kuigi normide järgi olevat arstil aega iga patsiendi jaoks päris palju, on patsiente siiski veelgi rohkem, kui psühhiaatriahaigla polikliiniku arstidel vastuvõtuaega kokku ja seetõttu peab ta üsna vähese ajaga kindlaks tegema, mis Teil viga on ja ravi määrama. Psühhoteraapia ei olegi polikliiniku psühhiaatrite tegevusala. Seetõttu on kujunenud nii, et psühhoteraapia kas psühhiaatri või psühholoogi juures toimub peamiselt eraarsteide või -psühholoogide juures. Neid on tänapäeval juba üsna palju. Nende telefonid leiate telefoniraamatuist.

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Probleem lapse kartustega

Tere, Mida peaks tegema voi kus saaks abi et aidata oma 2 aastast tütart? Ei oska enam ise midagi peale hakata ega oska ka kusagilt abi otsida ise. Nimelt ta on vaga memmekas, sammugi maha ei jáá. Isegi ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Ma tean kuidas ja miks teie kirjeldatud nähtused lapses tekkida võivad, kuid abiks saan ma pakkuda ikkagi sedasama, mida on teile juba soovitanud lastepsühholoog ja perearst.
Lapse hirmudel võib ...

Loe edasi

Jonniiga väikelapsel

Tere! Meie 1.a 8.k pojal on alanud jonniiga - jonn tuleb iga asja peale, mida ta tahab, kuid parasjagu ei saa. Ka on jonn viimasel ajal tihe külaline õue minekul ja riidesse panekul. Üldiselt kuulab ta ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Anu!
Tähelepanu mujale juhtimine jonnimise ajal on hea. Mõelge alati midagi põnevamat poja jaoks. Riietumisel pange valmis talle mitu eset ja paluge tal valida, mida ta sellel päeval selga ...

Loe edasi

Telefonihirm

Tere

Oleks selline küsimus: kas on mingit võimalust ravida sellist foobiat nagu hirm telefoniga rääkimise ees? See on mind kimbutanud juba aastaid ja aastaid ning mul on juba tõesti ja tõsiselt ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Kaspar!
Soovitan enne Teile olulist kõnet võtta paber ja pastakas, ning panna kirja esimesed sõnad ja eesmärk (või kõne sisu).
Kui kuulete vastajat, on oluline, et Te ennast tutvustate ...

Loe edasi

hirm telefoniga rääkimise ees

Tere!

Minu probleem seisneb selles, et kardan meeletult telefoniga rääkimist. Iga telefonikõnet püüan ma lükata nii kaugele kui vähegi annab või üldse mitte helistada. Pärast telefonikõnet ...

Vastas dr Elen Kihl

Tere, Olav!

Hirm telefoniga rääkida on sotsiaalse ärevuse tunnuseks. See võib olla osa üldisemast sotsiaalsest ärevusest (hirm viibida seltskonnas, kõnetada inimesi, avaldada arvamust, sattuda ...

Loe edasi

saatus

Kas ja kuidas on võimalik elada väga õnnetuna?

20 aastane abielu jooksis karile, olen kibestunud ja väga närviline. Lapsed enam sülle ei roni, juba teismelised. Sõpru eriti pole, sest pühendusin ...

Vastas dr Elen Kihl

Teie elu sisuks on olnud pühendumine perekonnale. Osa Teie perekonnast (abikaasa) on lahkunud, kuid olulisem osa (lapsed) on jäänud. Lapsed vajavad Teid, kuigi nad võib-olla seda alati väga selgelt ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi