Suhte lõpetamine 19.08.10 / Psühholoogia

Arst vastas:

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Kuidas suhted lõppeda saavad? Kõige tavapärasemad on kaks teed - suhete järsk katkestamine ja võõrutamine. Kui partner on teinud midagi lubamatut, keelatut, häbistavat, solvavat, reeturlikku jne, on suhete järsk ja tingimusteta katkestamine täiesti tavapärane, kuigi ehk mitte kõige õigem ja valutum tee. Sel juhul püüame kõik oma partneriga seotu olematuks unustada, ka kõik ilusa, mis meid kunagi kokku viis ja koos hoidis. See toob kaasa ka paljust muust loobumise - ühistest sõpradest, ühistest asjadest ja võimalike laste lähedusest. Kahjuks toob selliselt lahku läinud suhe kaasa ka vihkamise endise kaaslase vastu.
Võõrutamise tee on inimlikum, kuid raskem. Mitte kõik inimesed ei sobi koos elama ja mitte alati ei leia seda üheaegselt kumbki pool. Seda enam, kui argumendiks on armastuse jahtumine. Ühele tundub lahkuminek õige, sest mina ju ei armasta, teisele ülekohtune, sest mina ju armastan. Võõrutamine tähendab teineteisest eemaldumist mingile teineteise talumise piirile ja eesmärgiks on luua head sõbra või tuttava suhted endiste lähedussuhete asemele. Üks võimalus on põgenemine, näole mitte andmine, kohtumiste edasilükkamine, ühistegevuse vältimine. Kuid targem on "suhetepuhkuse" tee. Selge see, et lahkuminek on raske otsus, paluge oma partnerilt aega järelemõtlemiseks ja "suhetepuhkust" selleks ajaks. See aeg ei tohiks olla lühem kui kaks nädalat, kuid soovitavalt vähemalt kuu. Selle ajaga klaarub olukord selgemaks teile mõlemale ja võibolla teile endale tundub, et lahus olla on ikkagi raskem, kui koos olla. Aga tema on saanud signaali võimalikust suhete lõppemisest ja võib sellega kui paratamatusega harjuda. Tihti pakuvad just naised selles situatsioonis kompromissi: "jääme sõpradeks!". Seda mõistavad mehed aga selliselt, et nüüd ma olen "esimene varu" ja täie õigusega kohal ja jaol, kui kedagi teist silmapiiril ei ole. Mehel on raskem armastust sõpruse vastu vahetada.
Teie jutud suhete lõpetamisest teeb raskeks seegi, et mees tahab armastada ja naudib armastust iseendas ning võib vabalt olla rahul suhtega, kus ise armastab ja naine laseb end armastada. Naine ei suuda suhelda mehega, keda tema küll armastab, kuid mees teda ei armasta.
Rääkima oma suhete olukorrast peate, kuid süüdistada ja haiget teha ei tohi. Samas ei püsi ainult kaastundele rajatud suhe pikalt, ka seda mõistab enamus mehi - nad tahavad olla võtjad, vallutajad, mitte haletsetavad ja "hingepõetatavad".

Kas see arutelu oli kasulik?