Kas ma olen närvihaige? 21.12.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Mul on viimasel poolel aastal mu elus toimunud õudsaid, shokeerivaid muudatusi. Kõigepealt kaotasin oma kodu ja mu kolm kõige kallimat kassi, mu vanemad läksid lahku, hakkasin tarbima alkoholi, käima pidudel, kaotasin süütuse poisile, keda vaevu tundis ja peale seda mu kohe maha jättis. Nüüd ma kahjustan, et mul on suguhaigus või mingit sorti põletik. Mu ema on alkohoolik ja põeb depressiooni. Elan emaga väikses korteris, peaaegu iga õhtu on draama ja nutmine. Olen meeletult haiget saanud.
Mind on alati peetud selliseks närvihaigeks inimeseks. Ma lähen väga kiiresti närvi ja kui see juhtub ma tunnen, et võin kellegi isegi ära tappa. Kardan juba seda, et teen midagi hullu või kellegile haiget. Need närvi minekud võivad olla suurte asjade üle, kuid ka väikeste asjade üle. Ma mäletan, et väiksena ka kodus prõmmisin ustega ja paljud peavad mind närvihaigeks, sest lähen lihtsalt vihast keema ja ei suuda lõpetada. Ütlen mõtlematuid asju oma kallitele. See on üle kontrolli läinud, ma lähen vihast nii keema. Kardan, et võib midagi hullu juhtuda. Millest see tingitud on, et närvi lähem? Kuidas seda muuta?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Naistearsti juurde - uurib, teeb analüüsid, annab vajalikku rohtu.
2) Alkoholi pahupoolt oled piisavalt näinud - täielik karskus on sinu rada.
3) Soe jook rahustab - tuleb kasuks.
4) Kindel päeva ja puhkerežiim, vajadusel apteegist Melatoniin´i - võtta õhtul, annab hea une.
5) Minu sirutus-painutus (Palve-Meditatsiooni esimene samm) - vabaned liigsest pingest.
6) Kooliasjad tee samm-sammult korda.

Tegutse ja ole rõõmsameelne - lahendused ju olemas.
Sulle parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?