Suhted 21.06.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen Teie vastuvõtul kunagi käinud, seoses paanikahäiretega. Nüüd on minu elus uus ja suurem mure. Alustan otsast ning tutvustan end veel kord. Ma tunnen, et pean kellegagi rääkida saama. Mul on kaks last- 3 aastane ja 1 aastane ning elukaaslane, kes on sama vana kui mina. Elame Tallinnas juba pikemat aega üürikortteris. Suhteprobleeme on mitu olnud. 2014 detsember oli meie suhtes üks suur takistus, mille tagajärjel tahtsin mina elukaaslasest lahku minna, sest eelnevalt oli meie suhe väga külm- ei suhelnud oma vahel, magasime eraldi, tülitsesime palju, aga endiselt elasime samas korteris. Kuna elukaaslane palus veel üht võimalust, siis selle ma talle ka andsin. Kõik toimis kuni 2015 veebruarini-märtsini, siis algasid uued probleemid, tülitsemised jne nagu ikka. Muidugi on meie elus palju stressi, sest oleme noored ja kasvatame kahte pisikest last. Mees käib tööl ja mina olen kodune, saan lasterahasid, kuid ots-otsaga välja endiselt ei tule ning oleme alatihti võlgades. Oleme kaalunud veel lahkuminemisi, aga elukaaslane ei soovi seda. Nüüd reedel (19.06.15) läks mees esmakordselt välja ja jõi tundide kaupa. Helistasin talle et küsida, kus ta on, hakkas mind sõimama ning jättis maha. Ütles et ei taha minuga olla ja ei hooli enam minust. See tuli eikusagilt, sest enne seda päeva oli meie vahel kõik normis. Laupäeval läks tööle ning samuti peale tööd jooma ja mulle midagi teada ei andnud. Eiras kõnesid ja sõnumeid. Valetas mulle pealekauba. Pühapäeval ehk täna (21.06) tahtis et ma läheksin oma vanemate juurde Eesti teise otsa, et tema mõelda saaks. Ma ei nõustunud temaga, nutsin enda silmad paiste ja anusin, et ta mind ei jätaks. Ta ei tahtnudki tegelikult lahku minna vaid mind proovile panna. Lubas, et on parem mees ja pingutab meie suhte nimel, kuid nüüd pühapäev (21.06) õhtul läks uuesti jooma. Lisaks valetas mulle oma asukohta, eiras kõnesid ja sõnumeid. Muretsesin, sest nägin, et maja eest puudub auto, oli ta siis läinud purjus peaga autoga sõitma. Ta räägib minuga nii hoolimatult, nagu ta ei hooliks minust. Mina olen terve see nädalavahetus end segaseks nutnud, niiet silmigi ei saa hommikul lahti. Ma ju tean ja saan aru, et ta ei taha mind ja on minuga haletsusest, kuid mu mõistus ei saa sellest aru. Vanemad ütlevad, et läheksin lastega nende juurde, et ma ei laseks endaga nii käituda, aga ma ei suuda tema juurest ära minna. Ma ei tea, mida teha. Ma olen tohutult õnnetu ja kurb, ma kardan iga hetk et tal on keegi teine. Ma ei oska temast lahti lasta. Ma näen et sellel suhtel ei ole tuleviku, sest ta ütles, et alkoholist tema ei loobu ja ta jääb selliseks nagu ta on. Ma ei suuda enam selle koormaga üksinda olla. Sõbbrannasid mul ei ole ja väljas ma ei käi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Ole uhke ja kindlameelne, almust ja tema kojutulemisi ära luni. Mida kindlameelsem sa oled, seda suurema tõenäosusega ta tagasi tulla tahab ja tuleb.
2) Ole kuu-kaks vanemate juures. Kindlasti ole!
3) Teata (jäta kiri-sõnum), et tema alkoholitarbimine teie omavahelisi suhteid ei paranda.
4) Ka edaspidi ole uhke ja enesekindel - sul on kaks last ja see on Imeline!
5) Karskus, kainus, koosmeel annab jõudu raskuste ületamiseks. Kui seda üheskoos (ka koos esivanematega) arvestate ja rakendate, siis elate üheskoos õnnelikku elu kõrge vanuseni.
6) Jäta see kiri ka temale mõtisklemiseks!

Üheskoos raskusi ületades inimesed karastuvad ja suudavad rohkem, rohkem ka õnnelikud olla!

Teile kõigile parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?