Suhtlemine partneriga 03.11.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mul oleks küsimus teemal omavaheline suhtlemine partneriga. Ma muutun üsna kiiresti närviliseks või ütlen tihti sõnu, mida isegi ei mõtle kohe. Olen aru saanud, et ka vingun tihti, kuid alati ma ei usu, et ainult vingun ehk ma lihtsalt ise ei taha uskuda, et vingun? Ja partner ütleb pidevalt, et miks ma muudkui vingun ja olen ta närvid selle vingumisega "ära söönud". Kas mu sõbrad on öelnud, et vingun. Ise ei pane seda nagu tähele. Olen üritanud ennast muuta, et mõtlen ennem mida ütlen ja olen üritanud olnud rahulik kui midagi on halvasti. Kuid see kestab päev-kaks ja taas tulevad halvad sõnad või vingumine millegi suhtes minupoolt. Kas see võib tulla sellest, et mul ei ole sisemist rahu millegi suhtes? Peaksin minema trenni? Samas olen tööl teistsugune inimene: naeratan, sõbralik, ei ärritu ja ka enda sõpradega räägin rahulikult. Kuid kui pean partneriga asju arutama ja ta ei saa minust aru, siis ma nagu süttin põlema. Suhtes on ka muid probleeme, olen mõelnud isegi minna psühhiaatri või suhtenõustaja juurde. Aga kuna elame mõlemad Soomes, mina alles paari kuu eest tulin, siis ei oska siin kuhugi veel minna. Üritasime ka koos elada, aga meie tülid ägestusid, kord saime hästi läbi, siis mitte, koos oleme olnud 1,5 aastat ja enne seda kaugsuhtes, kuid isegi siis suutsime pidevalt tülitseda läbi telefoni. Ja siiski tüli algatajaks olen olnud mina. Ja üldiselt isegi vähetähtsatel asjadel, oleme üritanud omavahel rääkida jne, aga ma ei näe mingit parandust, ehk sellepärast, et ma ise ei ürita piisavalt? Minu sees on kuidagi palju viha ja ägestusmist, ehk sellepärast, et minu isa oli joodik. Ja sellest jäänud jäljed ja olen närviline. Lugesin ka siin teisi teemasid. Lugesin, et ka närvilisus võib tulla sellest, et pole sisemist rahu, nagu minus on midagi puudu ja ma ei leia, mis see on. Mulle meeldib mu töö, mul on koht, kus olla, mul on partner, kes tahab olla minuga ja mina temaga, aga meie suhet lämmatab minu vingumine ja halvad sõnad, samas on tema negatiivseks küljeks see, et muudkui ütleb, et hea on olla eemal, et on pingevaba elu, ei ole mingit vingumist, ja see teeb haiget. Miks ma käitun nii? Samas ei ole ka nii, et ainult mina olen süüdi, vaid on ka tema süüdi. Loodan, et saate mind kuidagi aidata.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Puhkus taastab jõu, vaimujõu, enesekindluse ja rõõmsameelsuse! Seega - korralik ja vajaliku pikkusega uni eelkõige.
Jõukohane kehaline harjutamine tugevdab keha kaudu ka vaimujõudu - Terves kehas terve psüühika!.
Minu Palve-Meditatsioon on lihtsaks võtteks liigsetest psüühilistest pingetest vabanemiseks. Alustuseks selle esimene samm.
Apteegi vabamüügist rahustav tee - suureks abiliseks, hea on iga soe-kuum jook.
Käitumist tuleb ka teadlikult suunata-juhtida ja see on õpitav, kontrollitav, juhitav harjutamise kaudu.
Minu raamatu "Väljavalitu" tervisemaja ptk-d aitavad end leida, elusihte seada ja nendel sihtidel püsida.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?