Mida teha 09.04.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere olen 9 a poisi ema ja mures oma poja käitumise pärast. Koolis on ta kiuslik teiste kaaslaste suhtes.
Läksime abikasaga lahku, kuna ta käis kasiinos mängimas. Sellest on möödas aastaid, aga lapsele pole me rääkinud oma tõelist lahkuminemise põhjust. Isa ja poeg kohtuvad nii paar korda kuus(siis kui isa soovib) nende suhe on normaalne.
Olen aru saanud, et poeg tahab, et me koos elaksime, mis ei oleks ka võimatu kui teaksin, et abikaasa ei käi mängimas.
Abikaasa jutu järgi ta ei käi enam mängimas, aga raha tal nagunii ei ole. Ütleb, et tasub võlgasid. Aegajalt toetab last rahaliselt.
Küsimus selline, kas lapsele peaks rääkima tõde meie lahkuminemise põhjusest?
Kas saame talle ära seletada abikaasaga koos ilma, et peaks psühholoogi vastuvõtule minema.
Ta on küsinud miks me koos ei ela, olen vastanud midagi umbmäärast - iseloomude sobimatus ja ei saanud hästi läbi. Isaga ta seda teemat ei puuduta.

Tänades.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Seda arutage Poisi kaug-isaga. Et Te koos ei ela, seda näeb ta isegi. Mida see jutt juurde annab?. Omavaheliste suhete vastus on südame sügavustes. Rahaline mõõdupuu on vaid üks mõõdik paljude hulgast - inimsuhete osas mitte pemine.
Nii lihtne/keeruline see ongi.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?