olen 35 aastane vist sünnist saati paaniline 05.08.07 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
kummaline on sellise asja üle rõõmu tunda, aga lõpuks sain ma tänu teile teada, mida tähendab minu lapsepõlves kogetud ebareaalsus tunne(depersonalisatsioon). Ühes vastuses te sõnastasite täpselt lahti. Ma pole seda kunagi osanud seletada. Kui selline tunne lapsena peale tuli siis kohkusin koledasti ja olin väga kurb. Ma ei rääkinud sellest kellelegi, ei osanud. Vanemad on mul ka ranged, nad poleks midagi aru saanud. Nad ei mõista praegugi, mis on depressioon. Samas oli mul väga vabastav lugeda, et ka teistel(järelikult) sellist seisundit esineb.
Kui ma oma psühhiaatrile kogu oma eluloo ära rääkisin siis ta arvas, et jään eluks ajaks väikese rahusti peale, sest ma olen olnud lapsest saati selline paanikahäiretega. Mul on esinenud kõhuvalusid ja iiveldusi millel haigusega midagi pistmist polnud. Kõik on olnud hirmust ja paanikast. Arsti juurde mind vanasti selle pärast ei viidud. Kõik oli ema arvates selge, haige ma ju pole!
Ega ma praegu oma "väikese rahustiga" õnnetu pole. Täitsa õnnelik olen. Muidu olen igati tervislike eluviisidega- ei joo ega suitseta. Sporti teen ka, toitun tervislikult ja armastan oma meest ja lapsi. No ja nii ma loodan et kõik see positiivne on nagu lunastus selle väikese rahustipatu eest. (selles mõttes väike rahusti, et väike doos, 1/4 päevas).
Tänud teile, et olete olemas kõigi nende abivajajate jaoks.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Teie näide on julgustuseks teistelegi.
Psühhiaatriaga hakkasin tegelema 1961. aastal. Tartu (Riikliku) Ülikooli arstiteaduskonna esimesel kursusel hakkasin osalema psühhiaatriaringi töös (Jüri Saarma ja Elmar Karu juhendamisel) ning tegelema psühhiatriahaigla patsientidega peaarst Heiti Kadastiku tohtrite silme all. Psühhiaatriaringi tudengid tegelesid ka psühhofarmakonide uurimisega Lembit Allikmetsa juhendamisel. Sellel ajal tulid kasutusele uued psühhofarmakonid ja nende kasutamine oli v. tähtis. Kaasajal tulevad kasutusele uute põlvkondade psühhofarmakonid ja seetõttu mõned jätavad ravimisel kasutamata teisi organismi kompensatoorseid võimalusi. Sellest ka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" metoodika. Rohud on tähtsad, aga siis on harjutused (viis rühma) ja "uued prillid" samuti tähtsad e. isegi veelgi tähtsamad. Seda esiteks.
Teiseks aastatepikkuse kogemusega saadud veendumuseks on - "tervise-kaalude printsiip." Kangkaalude (piltlikult) tervise poolele ei ole alati "tervise-elevanti e väga-väga suurt ravimit, harjutust, elumuudatust jne paigutada vaja. Suur ja väike psühhiaatrias on vägagi suhteline, kõik on ülimalt isikupärane. Tähtis on, et õigele poolele - tervise kaalukausile - terakene juurde tuleb. Kui meil prügi silmas, siis ei pea seal alati palk olema, et halb on. Tervisega samad lood - õige asja (ka väikese) muutmine annab olulisi tulemusi.
Kolmas tarkus. Kuulata oma sisemist Mina. Küsi endalt, vasta endale ja nii ka tee!
Tänud Teilegi.
parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Abordijärgne trauma
Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...
Mirtasapiini võtmise lõpetamine
Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile
Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: