vist klassikaline.. 16.12.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere,

tean, et ega mind keegi aidata ei saa aga lugedes teiste muresi, mõtlesin, et kirjutan siiski. mine tea, kuidas see meesterahva ja asjatundja pilgu läbi paistab..
olen olnud koos oma elukaaslasega 7 aastat. meie läbisaamine on olnud väga hea, parimad sõbrad, ei mingeid tülisi.
oleme jätnud aga soiku oma seksuaalelu (õigemini see puudub), igapäevamured jms. nii juba 1,5 aastat. teame mõlemad, et see pole normaalne. arvan, et meil mõlemal on tekkinud ka huvipuudus ja puudub selline tõmme mis peaks mehe ja naise vahel olema. kui liiga pikaks ajaks miski niimoodi soiku jätta, on ikka väga raske saada tagasi seda mis kunagi oli. kumbki teist ei süüdista.
mehel on kaks last eelmisest abielust, kes elavad emaga. ühiseid lapsi meil ei ole. otseselt ma nagu hetkel ei soovigi järelkasvu ja mees ka mitte. ilmselt tema jaoks poleks probleem, kui meil ka ei saaks lapsi olema. kui ta ka last tahaks siis ilmselt rohkem minu pärast.
armastan teda, ei saa öelda, et see oleks harjumus nagu mõni seda defineeriks. kuid kõik see ei pane mind tundma ennast päris naisena, kuigi tean, et ta armastab mind ja mina teda, saan aru, et nii pole võimalik elada. ja isegi kui asi paraneks, siis poleks see enam päris see. tahaksin kunagi lapsi küll, aga siis kui mees seda tõesti soovib ja ootab. see on nagu mingi psühholoogiline värk. ei saa aru naistest kes saavad lihtsalt lapsi või lähevad ise mehele naiseks.
ei kujuta oma elu ilma temata ette, nagu midagi oleks küljest ära võetud, meil on olnud paar jutuajamist mille tagajärjel oleme olnud lahkumineku äärel, tunne on olnud nagu sureks. mõlemad pisarais.

kogu selle loo juurde on tekkinud ka teine mees. ilmselt olen armunud, vähemalt nii minu praegust enesetunnet võiks kirjeldada. lapsi tal ei ole aga sooviks väga. seksuaalne pool on parim mis üldse olla saab, varem ei osanud ma sellest suurt midagi lugu pidada või arvata aga nüüd..
tean, et sellist voodielu ei saaks mul oma mehega kunagi olema.

elukaaslane ei tea midagi, pole mõtet asjata haiget teha. ilmselt ta ei saa kunagi sellest teda, puudujääke meie suhtes oli juba ammu ennem.

tegemist kahe suurepärase mehega, mõnel meist ei õnnestu oma elu jooksul ühtegi kohta, peaksin olema tänulik.

olen väga raskes olukorras, kus minu sisetunne ei anna mulle mingit signaali, tunded ja mõistus on segamini. kestab see kõik umbes aasta.
väga raske on..

Abi eest ette tänades

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tohtrina soovitan praegusele mehele korrastada töö- ja puhkereziim, võtta arstilt veidi meesterohtu ning intiimelu jälle radadele juhtida. See on asja meditsiiniline pool. Milline on Teie valik, seda ei saa ju tohter ütelda.
Lapsi soovitan küll.
Valik on Teie!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?