Probleem 30.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 17 aastane noormees, probleem selles et 3-4 aastat tagasi hakkas tekkima stress ja närvilisus kuna kodustele probleemidele. Tänu sellele jäi isegi põhikool lõpetamata... probleemiks on siis pidev stress, absoluutne negatiivne mõtlemine, paratamatu kriitiline muretsemine, probleemide ettekujutamine, pole motivatsiooni absoluutselt.. vahest tekivad positiivsed hood, mõnikord õhtuti mõnikord päeval päikeselise ilmaga... Õues käimine on närviline, viimasel ajal ei salli suuremaid seltskondi ja üleliia valgustatud kohti... Lähen närvi väga kergelt ja muutun kontrollimatuks. Olen lugenud levini psühhologilisi teoseid ja sealt üritanud endast ja teistest aru saada. Vahepeal tegin ka 1,5 kuuse cipralexi kuuri, kuuri ajal ei läinud olukord sugugi paremaks, natukene ükskõiksem, hajameelsem olin ainult. Psühhiaater muidugi neid välja ei kirjutanud, pealegi nad tegid veel väga uniseks.
Ei tea mida ette võtta, väliselt ei aimagi keegi, et mul on midagi viga.
Ma olen tundeline kõige suhtes, muusika suudab mind 20 sekundiga nii pisarateni ajada (seljavärinad jms) või siis muuta mu tuju olenevalt (mälestustest) mis looga võivad meenuda. Vanematega suhteid ei ole suuteline parandama, kuna meie läbisaamine on alla igasuguse arvestuse, mõlemalt poolt! Noorena kannatasin ka suurema pealesurumise ja pideva peksmise all...

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vajate püshhiaatri abi. Kui praeguse tohtriga südamlikku kontakti ei saa, siis vahetage tohtrit.
Pange paika elu sihid!
Kuidas kooli lõpetamisega lood? Kuidas töökohaga ja mis edaspidi kavas? Liigute praegu nagu Browni liikumine oma masenduses ja sellise liikumisega ei saagi tervis ning enesetunne paraneda.
Minge tohtri jutule! Saate abi.
Tehke oma elu (tervise ja tegemiste) edasise treenimise-karastamise Päevik. Ise analüüsite ja ise soovitate ja ise täidate oma soovitusi!
Tohtri jutule!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?