Sassis õhkkond 29.05.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Ma pole enam väga noor, aga pensionini on ikka palju aastaid veel jäänud. Olen mitu toredat aastat töötanud ühes asutuses, kus on mulle väga meeldinud. Töö on meeldiv, palgal pole viga olnud, kolleegid on hästi toredad ja meil on omavahel hea klappimine olnud. Ja muud pisiasjad sinna juurde. Nüüd on aga meil suured muutused ja koondamiskirves õhus. Ja see on ikka õhkkonna absoluutselt ära keeranud. Kuna pole selge, kes jääb ja kes ei, siis kõik üritavad väga veatud ja täiuslikud näida ja üksteisest iga hinna eest paremad. Nooremad kolleegid on kuidagi upsakad. Ja tööletulek on täiesti vastumeelt. Ülemuste käest saab koguaeg vett sogasemaks ajavaid uudiseid ja päeva lõpus on pingepeavalu ning söögiisugi on väga kehvaks läinud. Ja nutta tahaks. Tahaksin olla rõõmsameelne nagu enne ja mul on väga väga kurb ning kahju nende tööasjade pärast. Kuna need ümberkorraldused muudavad töö mitte meeldivaks (ebameeldivaid kohustusi juurde, kui mind ei koondataks), siis tunnen, et tahaksin selle töökoha asendada uue vastu. Kuid oleksin natukene noorem, oleks see ehk kergem. Kui ise tööd otsisin nooremana, siis vajasid asutused neid, kellel juba erialast kogemust. Nüüd aga, kui püüdsin maad kuulata, siis on väga moes just need, kes värskelt diplomi saanud või mõni aastake tagasi. Tunnen ennast väga halvasti ja palun Teie nõuandeid. Aitäh!

Nukker naisterahvas.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kapitalistlikus ühiskonnas on tööalaselt peamõõdupuuks kapital, raha. Mida rohkem me demokraatiast räägime, (sealhulgas ka konkursid, valikud jne) seda suuremat tähtsust omab meie riigis "siseringi seltskond", s.o. liivakastisõber, erakonnakaaslane, naisevennapoeg. See kehtib ka koondamiste korral. Sellist "demokraatiat" on ka tervishoius rohkelt. Teie andumusest ettevõttesse, aastatepikkustest kogemustest ja pühendumusest ei ole "siseringis" keegi huvitatud. Kui "siseringi" rahvast enam ei jätku, siis "välisringi" sobite, juhul kui veel vakantseid töökohti on. Seega - ärge võtke seda südamesse, tervis on tähtsam. Närveerimisega olukorda ei muuda. Poliitikat tabletiga ei muuda. Valige õige erakond ning lõõge aktiivselt kaasa tõe ning õiguse nimel.
Praegu olete depressioonis ja pinges ning selle sümptomeid saab rohtudega leevendada. Kui vabamüügi rahustavad teed ja droogid ei aita nädala jooksul olukorda leevendada, siis pöörduge psühhiaatri poole. Kehaline aktiivsus ja aiatöö on ka tublid rahustajad. Lemmikloomast rääkimata. Kõige suurem sõber olgu aga ikkagi Inimene, lähedane.
Ise kasutan enda tarbeks ütelust: Elus - järelikult õnnelik! Ja eks ta suuresti nii ka on.
Teile parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?