Miks on vaja kõrva loputada?
Kõrvaloputus on protseduur, mida tehakse liigse kõrvavaigu eemaldamiseks. Miks on vaja mõnedel juhtudel kõrvu vaigust loputada ning millistel põhjustel on seda parem teha suvel, selgitab Confido esmatasandi tervisekliiniku õendusjuht Kendra Metsis.
Kõrva loputamine on vajalik siis, kui kuulmekäiku on kogunenud liigset vaiku, mis võib halvendada kuulmist, põhjustada kõrvaummistust või isegi valu. Samuti tuleb mõnikord loputada kõrvu selleks, et ennetada kõrvapõletikke ja ebamugavustunnet – suur vaigutükk võib tekitada ärritust või põletikku. Vahel on vaja puhastada kõrva näiteks enne kuuldeaparaadi vms kasutamist.
„Kõrva loputamine ei ole seotud vanusega – seda võib vaja minna nii lastel kui ka täiskasvanutel ning eriti oluline on see siis, kui inimene tunneb kõrvas ebamugavust või tema kuulmine halveneb. Lastel võib risk olla mõnevõrra suurem, sest nende kuulmekäigud on kitsamad ja vaik võib kiiremini koguneda ning põhjustada kuulmisprobleeme või ebamugavust,“ selgitab Metsis.
Mõnel on kuulmekäikude anatoomia keerulisem, näiteks on kuulmekäik väga kitsas, kõver või esineb muid eripärasid, mis takistavad vaigu loomulikku väljumist. Sellistel juhtudel võib vaha koguneda kergemini ja tekkida ummistus, mistõttu on vaja kõrva puhastada.
Millal on vaja kõrvaloputus ette võtta?
Sümptomid, mis annavad märku, et kõrvas on vaiku, ja on vaja loputada:
- · Kuulmise halvenemine – tunne, et kõrv „tuksub“ või hääl muutub summutatumaks.
- · Kõrvas esineb tunne, et see on „täis“ või ummistunud, justkui takistaks miski heli läbimist.
- · Kõrvas on kipitustunne või kerge valu – eriti siis, kui vaik on kuivanud ja avaldab survet.
- · Vahel võib kõrvast kostuda klõps või mõmin – see võib tekkida vaigu liikumisel.
- · Pidev või korduv sügelustunne kõrvas võib viidata ärritusele või vaigu kuhjumisele.
· Harvemad nähud on peapööritus või tasakaaluhäired.
„Arsti juurde tuleb kindlasti pöörduda, kui sümptomid kestavad pikalt või süvenevad, tekib tugev valu või palavik, kui kõrvas on eritis, näiteks mäda või vedelik, ning kui olete proovinud koduseid meetodeid, aga olukord ei parane,“ ütleb Metsis.
Oluline on teada, et kõrva loputamine on eelkõige meditsiiniline protseduur ning seda ei tehta ilma selgelt põhjendatud vajaduseta. „Kui inimene soovib kõrvaloputust vaid puhastamiseks, kuid liigset vaiku kuulmekäigus ei esine, siis protseduuri ei tehta,“ rõhutab õde.
„Kindlasti peaks kõrva loputamine toimuma meditsiiniasutuses, kus protseduuri teeb arst või õde. Vale või liigne loputamine võib vigastada trummikilet või probleemi süvendada.“
Millal aga ei tohiks kõrva loputada? „Kui on kõrva- või kuulmekäigu põletik – loputamine võib olukorda halvendada. Kui esineb trummikile rebend või mõni muu kõrva sisemine vigastus. Samuti siis, kui kõrvas on eritis, näiteks mäda, veri või muu vedelik või ebameeldiv lõhn – see võib viidata infektsioonile,“ loetleb Metsis.
„Samuti on kõrvaloputus vastunäidustatud, kui hiljuti on tehtud kõrvaoperatsioon või esineb mõni muu tundlik seisund, kui kõrvas on võõrkeha, mida ei tohiks loputamisega sügavamale suruda. Või kui esineb tugevat valu või muid ebaharilikke sümptomeid, mis vajavad esmalt arsti hindamist.“
Kuidas kõrva loputamine täpsemalt toimub?
Enne protseduurile tulekut, on Metsise sõnul soovitatav kasutada kõrvaõli, et liigne vaik pehmeneks. „Õli pannakse kõrva tavaliselt 1–3 päeva enne loputamist. Kui vaik on kuiv ja kõva, võib kõrvaloputus olla valulik ning esimesel korral ei pruugi vaik täielikult eemalduda, mistõttu ei saa protseduuri lõpule viia,“ ütleb ta.
„Arst või õde vaatab kõrva üle otoskoobiga ning hindab, kas vaik on kuulmekäigu ummistanud ja kas loputamine on vajalik. Kui kõrvas on põletik või esineb muu vastunäidustus, siis protseduuri ei tehta.“
„Kõrv loputatakse sooja (leige) veega või spetsiaalse soolalahusega. Arst või õde kasutab selleks väikest pihustit/süstalt, et õrnalt ja kontrollitult veevoog kõrva suunata. Veevoog pehmendab vaiku ning õrn surve aitab vaigul koos veega välja tulla. Protseduuri ajal võiks inimene pead veidi kallutada, et vesi saaks välja voolata. Samuti võib õde/arst kõrva õrnalt tõmmata, et muuta selle asendit.“
„Kui protseduur oli edukas ja vaigutükk kuulmekäigust eemaldus, kontrollib õde/arst uuesti otoskoobiga kuulmekäiku, sest vahel võib osa vaigust veel alles olla. Protseduuri jätkatakse seni, kuni inimene sellega nõus on. Kui tekib tugev valu või esineb muud sekreeti, lõpetatakse protseduur ning antakse edasised soovitused,“ kirjeldab Metsis.
Kõrva loputamist tehakse igal ajal, kui selleks on vajadus ja sobilikud tingimused – meditsiiniliselt pole kindlat ja otsest seost, miks just suvel on loputamiseks parem aeg. „Suvel on soojem, tänu sellele kuivab kõrv pärast loputamist paremini – riskid on väiksemad. Külmemal ajal võib kõrva jäänud vesi olla ebameeldivam ning suurendada kõrvaärrituse või põletiku riski,“ selgitab Metsis.
„Selle vältimiseks antakse pärast loputust inimesele vatitutikud kuulmekäigu katmiseks. Tutikuid soovitatakse kasutada ka tuulisematel päevadel – igal aastaajal. Oluline on, et kõrva ei jääks vett, mis külmaga võib põhjustada põletikku.“