Laps 09.01.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mul on 10 aastane tütar. 2003 aasta aprillis sooritas minu 20 aastane vend enesetapu. Ma arvan, et suutsin oma lapsele toimunut kuigivõrd selgitada. Matustel oli ta rahulik ja ka hilisemad paar kuud ei olnud probleeme. Mured algasid juulikuus. See oli mingi üsna tühine jutukatke surmast , mida laps kuulma juhtus. Pärast seda tekkisid lapsel tõsised uinumishäired, mis kestavad tänaseni. Ta on õhtuti rahutu, nutab vaikselt omaette, ütleb, et ei tea isegi miks. Veel esineb tal õhtuti sageli ebamäärast kõhuvalu. Päeval probleeme ei ole. Koolis on ta tubli ja rõõmsameelne, samas õhtu lähenedes muutub põhjendamatult rahutuks ja murelikuks.
Kas võib olla , et minu laps pole suutnud toimunust õieti aru saada ja see on läbielamata lein ? ( Oma onuga oli ta väga lähedane )
Teid ette tänades R.R

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lapsel esinevad unehäired ja kõhuvalu viitavad depressioonile. Surma ja leina küsimused on rasked täiskasvanule, veelgi arusaamatumad lapsele. Mida väiksem-noorem on laps, seda enam vajab ta kehalist kontakti ja sellega seonduvat turvatunnet.
Vähem juttu, rohkem reaalset turvatunnet. Kui rahvameditsiini võtetega (kehaline aktiivsus, soojad joogid, kuumad jalavannid, füüsiline lähedus õhtul ja uneeelsel perioodil, pea-juuste silitamine jne) nädalapäevil une osas tunduvat paranemist ei toimu, siis pöörduge lastepsühhiaatri poole.
Heade soovidega,
Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?