aidake 15.03.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ajas, et ta on nii paks! Ja kaalub nii palju.(Seda ta pole täiesti kõhna inimene) täiesti normkaalus.(varem haiguse tõttu oli allakaalus) nüüd on asjad nii hulluks läinud, et tahab tööle minna, kuid ise vaeb suht vaevu asju! Ja omal töökoht on füüsiliselt väga raske ja ausalt öeldes ka talle väga ohtlik, kuid ta ei taha mitte kedagi kuulda, et see on ohtlik! Nüüd hakkas isegi taaskord suitsu tegema mis on ilmselgelt ohtlik, kuna tal pole kõris haav päris terveks saanud.(haigus pärast oli tal kõrist auk läbi, et hingada saaks) haiguse aeg ei saanud ta ise hingada ega süüa jne.) Nüüd sööb ise ja hingab jne. Kuigi pole päris taasunud. Kuidas teha sellisele selgeks, et suitsetamine, kui tööle mineks nii raske tööle on ohtlik!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis invaliidsus - seda otsustab raviarst. Puude korral tuleb väike pension abiks.
Kõik võimalikud abi-võtted tuleb ära kasutada.
Suur-väike - need mõõdikud ei kehti. Kehtib see, et tervisetera/tervise-elevant satuks õigesse tegude salve. Prügi silmas - ei pea ju psügi-elavant olema, väike-väike prügikilluke teeb palju vaeva. Siililegi selge. Samuti olgu selge, et väike-väike tervisekilluke teeb palju-palju head (võtad psügi ära silmast ja silma tilgakene - ongi korras. Nii ka psüühikaga!
Seega iga tervisetera on kuldaväärt!
Koostöö raviarstiga ja siis ka kõik muu.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?