Lapse peale ärritumine, imelikud mõtted - olen mures:( 04.02.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere ma olen 1,5aastase lapse ema ja ma pidevalt olen närvis. Enam-vähem alates lapse sünnist ma olen pühendunud tema kasvatamisele ja et tal oleks hea, aga lapse jonni millegi pärast väga ei kannata, see ajab ka närvi ja kui ta nüüd nii suur on, pidevalt ta ei kuula minu sõna, kui ma teda keelan ja läheb kuhu ei või. Ma tean, et pean rahulikult käituma, aga lähen ikkagi närvi. Ma ei ole lapsele ohtlik ega midagi, aga äkiki on asi selles, et enne lapseootele jäämist ma elasin nii nagu tahtsin ja siis järsku panin kõik piirid,rasedaks jäädes jätsin suitsetamise ja joomise ja kui lapse sündis, pole olnud tahtmist välja minna, aga mees palus mind ja lõpuks nõustusin minema pubisse, vaatasin, kuidas teised pidu panevad, aga mina ju ei joo ja see mind häiriski, mda ma sinna ikka lähen neid vahtima ja kui kodus olen lapsega, siis jällegi igav, aga mulle on pidevalt öeldud, et miks ma ei käi kuskil ja nii edasi ja miks ma lapse peale seda välja elan, kui tema midagi valesti teeb, vihastan ja karjun, kas ma peaks äkki arsti nõustamisele minema ja mul igasugused rumalad mõtted, kui laps oli rohkem alla aastane, siis mitmeid kordi tülitsesin mehega ja ütlesin, et ma ei suuda last kasvatada ja olen halb ja ütlesin, et lähen ära minu kodukohta, sest elan umbes oma kodukohast, kus mul vanemad, õed,vend ja tuttavad on, aga siin pole kus ma elan äkki see ka mõjutab ja ma mõtlesin, et hakkan uuesti suitsu tegema. Mõned korrad tegin ja peale tõmbamist olid süümnepiinad ja siis järgmine päev mõtlesin, mis seal ikka, teen äkki ühe suitsu, tegin ja jälle mõtlesin no oli vaja ja nüüd sel nädalal mõtlesin, et võiks alkoholi juua, ise mingi 2a sai täis, et ei ole joonud no jõin ja olen nüüd kaks korda joonud mitte täis või midagi sellist, aga ma ei tunne, et see midagi mulle aitaks taas olla normaalne. Ma armastan oma last väga, aga probleem on, et ärritun liiga kiiresti ja mõtlemine on rumal. Mida teha, et nautida oma lapse kasvatamis ilma närvitsemata ja normaalselt elada ilma imelikkude mõteteta?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sünnitusejärgselt on neid robleeme tihti, paljudel. Need on kõrvaldatavad.
1) Korralik puhkus (julgus puhata) nii öösel, nädalavahetustél, puhkehetked päeva jooksul. Me ei julge puhata - nimetatakse puhkepäevaneuroos. Vajame julgust, ja meil on õigus, puhkuseks.
2) Töö- ja vastutuse jaotus lapse eest hoolitsemisel. Koos abikaasaga, esivanemate jt. abi. Tavainimene "muserdab" end kohustusekoorma all, närveerib liigselt. Vabamalt, rõõmsameelsemalt, Mona-Linda naeratus pidevalt huultele - aitab.
3) Et Alko-holist prii - hea, et Suitsust prii - väga hea, seega A.N.T.S-ust (Alko, Narko, Toksilised ained, Suits) prii - super!
4) Rahustavad teed apteegist - abi suur.
5) Psühhoregulatsioon ja minu Palve-Meditatsioon (esimene samm eelkõige).
6) vt. varasemaid soovitusi.
Igast murest saab üle!
Teil on Laps! - olete õnne tipul.
Teil on Abikaasa - jälle õnn.
Nautige olemasolevat!
Parimat soovides ja head harjutamist!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?