Kas stress või ...? 19.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen üle 8 aasta maadelnud oma tervisega. Nimelt on mul diagnoositud depressioon, paanika- ja ärevushäired. Umbes 5 aastat on olnud ka vererõhk kõrge.145/110 jne.Saan ravi BetalocZokiga. Ólen saanud ravi (viimati kevadel 2009 Zoloft). Ma olen päris mitu aastat tegelenud psühhoanlüüsiga (pidanud käitumispäevikut,teinud relax.harjutusi) ja viinud ennast selleni, et suudan paari sügava hingetõmbega ennast rahulikuks teha ja lõdvestuda ka paanikahoo ajal. Viimasel ajal tunnen end taas ärevalt ja kipun asju ette kujutama (terviseärev ja hirm haigla ja surma ees).
Aga on miskit, mis ei hooli sellest, kas saan vererõhu-ja depressiooniravi ja kas ma tegelen enda stressiga. Nimelt magama jäädes, mul võib olla väga uni, vaevalt olen ma uinunud, kui ma ärkan kohutava südamepekslemisega ja vererõhk on kõrge.(175/120). Tundub väga paanikahoo moodi. Võtab vahel väga kaua aega, enne kui ma taas rahunen ja suudan uuesti uinuda. Sellise hoo ajal olen ka kiirabis käinud, rõhk võetakse alla, EKG on korras ja Xanaks keele alla ja koju tagasi.
Ka nüüd on detsembrist vererõhk tõusud. Perearst lisas Betalocile Monoprili. Ja nüüd siis eile õhtul 21.30 vererõhk 125/94, tegin oma relax harjutusi. Kõik oli rahulik ja kohe uni oli. Heitsin voodisse jäin magama ja mõne aja pärast taas südame pekslemine ja vererõhk Kell 22.10 163/120. Nuta või naera. On veel üks asi: aasta tagasi murdsin oma jala ja seda tuli opereerida (seljasüstiga narkoos). Peale oppi ärkamistoas tahtsin magama jääda. Uinusin ja kohe hakkas mingi masin piiksuma ja mulle pandi hapnikumask ja kästi sügavalt hingata, sama kordus mõne aja pärast ja nii ma seal ärkamistoas ei saanudki magada. Olen oma perearstiga neid asju ikka arutanud, kuid kui sul on diagnoos ärevushäire, siis see saab süüdlaseks ka kõigis teistes haigustes. Ja nii see ikka kordub (nädalas korra või kaks). Aga täna päeval võitlen väsimusega, et tööl normis olla ja sisendan end rahulikuks. Kogu mu energia kulub sellele, et end püsti hoida. Päeval suudan ma endaga toime ju tulla, aga see, mis juhtub une pealt ei ole enam minu kontrolli alla. Kas mind oleks võimalik üldse aidata?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hoiak õigeks! Oi kui tore, saan ka öösel relaxi teha! - see ei ole nali. Esimene asi on sõrmedega kerge-mõnus silmamunadele vajutamine, see mõjub rahustavalt südamele (siseorganitele) ja meelesüsteemile (psüühikale). Ja siis kätteõpitud relax-harjutused. Käeulatuses (psüühilise dopinguna) võiks olla ka Valocordin-diazepam tilgad. Vajadusel esimesel perioodil ka sealt tilku võtta (3-5 või 7).
Harjutamine päeval tegi meistriks, meistriklass tuleb omandada ka öösel, une katkemisel. Minu Palve-Meditatsioon on paljusid aidanud.
Inimene on sotsiaalne olevus ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad meid vägevalt. Seega - mängulisus. Elu ja toiminguid võtta mänguliselt (vt. minu raamatust "Väljavalitu".
Head harjutamist ja 4 M-i (4 mängulisust),
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?