Usalduse taastamine kooselus 27.08.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Oleme elukaaslasega koos elanud 10 aastat, meil on 5-aastane laps. Selle aasta jaanuarikuus avastasin, et ta on 1,5 aastat suhelnud teise naisterahvaga, tema väite põhjal füüsiliselt koos mõningad korrad. Suvel on nad teinud mitmepäevaseid jalgrattamatku. Uusaastaöö veetsid nad ka koos. Ta tunnistas oma suhte üles, mul olid kuu aja jooksul ärevushäired ja paanikahood. Tema suhe tuli mulle suure üllatusena. Me jäime kokku, ta lubas suhte katkestada, saime oma suhte puudujääke rahulikult arutada. Temale tundus, et olin temast tüdinenud, et suhtlen ise kellegi teisega, mida ma teinud ei ole ega soovigi. Käisin psühhiaatri vastuvõtul, kuna mul tekkis selle tagajärjel töövõimetus, unetus ja ärevus. Arst määras antidepressantide kuuri, mis jäi mul juulikuus pooleli. Veebruaris ja märtsis tekitasid minus ärevushäireid tema õhtusel jalutuskäigud, kuna varasemalt oli ta võtnud just nende ajal ühendust teise naisega. Püüdsin kogu hingest sellest ärevustundest lahti saada, suvel seda ärevust enam ei olnud. Suvel veedame oma aega sageli erinevates suvituspiirkondades olles, mis on tingitud minu tööst ja tema soovist oma suvemaja ehitada. Nädal aega tagasi, kui sain talt ebamäärased vastused tema nädalavahetuse plaanide suhtes, võtsin tema telefoniväljavõtte ning avastasin, et elukaaslane on muretsenud endale teise telefoninumbri, millelt helistab sellele samale naisterahvale igal päeval 3-4 korda, päevas kokku ca 30-40 minutit, seda kõike alates jaanuarikuust. Helistasin talle, ta ei võtnud terve ööpäeva minu kõnesid vastu. Järgmisel päeval ta helistas ning tema väide oli, et ta tahtis pehmet maandumist teisele, kuid selle tagajärjel hoogustus suhtlemine uuesti. Tema väitel nad poole aasta jooksul kohtunud ei ole. Oleme koos elukaaslasega vabakutselised, tema töö ja sissetulek on viimasel kahel aastal oluliselt vähenenud. Tegin oma ametis peale lapse sündi kannapöörde ja alustasin uuelt erialat, mis hetkel suurt sissetulekut kindlustanud ei ole. Meil on majanduslikult keeruline aeg. Ta ütles, et tahab kindlasti meie suhte päästa ning üritab selgusele jõuda, miks ta neid telefonikõnesid võttis. Ma siiski hoolin temast ja austan teda, meie ühine laps on temasse väga kiindunud. Otsustasime võtta nädalase aja ja mitte kohtuda, et endas ja oma tunnetes selgusele jõuda ning seejärel asja rahulikult arutada. Tema on otsustanud, et soovib meiega koos elada ning lubanud lõpetada suhte teisega. Mulle tundub alandav hakata tulevikus luurama iga tema sammu. Tema hobide tõttu on ta igas kuus 6-8 päeva kodust eemal.
Minu küsimus- kas üldse ja kuidas on võimalik taastada usaldus teise inimese suhtes? Mulle tundub, et temal puudub austus ja hoolivus minu suhtes, kuna ta oli täiesti teadlik, kui haiget teeb mulle tema suhe teisega, kuid jätkas seda ikkagi.
Kas tema peaks samuti pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

On neli Ilmamaad: teie ühine laps, teid kahte ühendav ühisosa, teie privaatosa (temaga mitteseonduv) ning tema nn privaatosa. Need privaatosad võivad olla neutraalsed, teid mõlemaid ühendavad või siis teid eraldavad (nagu ta nüüd lihtminevikus tema poolt oli). Ja siit siis järeldus - neid vahekordi on vaja muuta (mitte vaid sõnades, aga tegudes). Juba kuulus Lichtenberg (1742-1799) ütleb: "Ma ei saa muidugi öelda, kas asi paremaks muutub, kui ta teiseks muutub, aga seda võin ma küll öelda, et asi peab muutuma, kui me tahame, et ta vähegi parem oleks."
Mitte sõnad, vaid teod näitavad eelnimetatud Ilmamaade (Inimhinge Galaktika) paisumist (ühisosade suurenemist) või siis kokkutõmmet, kollapsit, Musta Auku kukkumist.
Ärge oma väärikuselatti alla laske!
Ja ärge unustage praegu käesolevat Õnne: Laps, Tervis, Töö-Looming ja Ühiskondlik vajalikkus. Aga ka see, et ei ole narkar, töötu jms ühiskonna poolt armutult väljaheidetu (kuigi paljuski ühiskonna poolt tekitet põhjustel) ja meedia poolt saamatuks äpuks tembeldatud. Teie lähedased ei ole Afganistani vabastamas või siis Guantanamo laagris oma süüd aastatepikkuselt üles tunnistamas. Te pole ka meie struktuuride kallutatud jõudude mõjusfääri sattunud. Seega - nautige seda Õnnepäikest, mis praegu ikkagi murepilvede vahelt paistab.
Parimat soovides,
Jüri O-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?