toitumishäire 18.08.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 22aastane neiu ja mul on toitumishäire. Olen püüdnud ise asjaga hakkama saada, kuid edutult...asi on isegi hullemaks läinud...
Kõik algas enda näljutamisega, mis muidugi kulges üle õgimissööstudeks.. alguses suutsin ma neid ohjeldada- sööstud olid 2 x nädalas, nüüdseks on asi aga nii kaugele arenenud, et õgimised toimuvad üle 2 päeva. Söök on saanud täielikult minu kinnisideeks! Isegi kui mul pole absoluutselt süüa vaja, siis ma hakkan ikkagi sööma ja mitte vähe... VÄGA palju. Lõpetan sellega, et ei suuda väga hingatagi! Õnneks pole ma oksendamisega hakkama saanud, vastasel juhul ma vist ei kirjutakski siia ...vähemalt hetkel.... ja asi läheks veel hullemaks... aga ma hakkan meeletult trenni tegema ja söön hästi vähe ja lahjasid toite... kuid kui kaua jõuab nii keha olla? Umbes 2 päeva, ning sööstud algavad taas...
Varem olin väga tugeva tahtejõuga ja jälgides kaalu (kuigi ei oleks seda pidanud tegema, kuna olin niigi kõhn), ei olnud mul midagi selle vastu, kui keegi minu silme all head-paremat sööb. Nüüd aga lähen täiesti endast välja või siis satun jälle õgimissööstu kätte. Mul on pidevalt meeleolumuutused, millest ise ka aru ei saa... ühel hetkel olen väga õnnelik ja ei põe üldse, et suvega päris hulga juurde olen võtnud, ja teisel hetkel olen täielikus masenduses ja hakkan nutma.... ja nii pidevalt päevast päeva... see pole enam normaalne ja ma ei jaksa nii elada.... ma ei taha välja minna, teistega kohtuda, kuna olen nii palju juurde võtnud ja lihtsalt piinlik on. Kui söömishood tulevad, siis järgmisel päeval püüan väga vähe ja lahjat sööki süüa ja palju trenni teha, aga juba teisel päeval olen täiesti väsinud ja söömishood algavad taas. Ma ei saa enam aru, kui palju ma võin süüa, et see on normaalne, mida süüa jne. Olen täiesti sassis, sest terve elu keerleb ainult toidu ümber... iga sekund mõtlen sellele.... pean kooliasjadega tegelema, aga ma lihtsalt ei suuda!! Ma olen ise nii sassis!
Mis ma tegema pean? Kuhu täpsemalt pöörduma? Sest nii see enam jätkuda ei saa.... kõik mu perekondlikud suhted, suhted sõpradega ja muidugi ma ise kannatan... kardan, et olen juba oma keha seedeprotsessi päris ära rikkunud.....
Olen püüdnud ka perele sellest vähekese haaval rääkida, aga nad ei võta mind tõsiselt, arvavad, et liialdan. Niisiis nendelt mul mingit toetust ei ole ja väga raske on üksi sellises olukorras hakkama saada ja siis tekibki küsimus, kas ma liialdan? Et mul ei ole tegelikult see probleem üldse nii suur, kui arvan, et on? olen umbes 3 aastat edasi-tagasi võidelnud nii anoreksiaga, kui buliimiaga, kuid see pole nii hull olnud... nüüd aga on asi läinud ikka väga hulluks... vahel on tunne, et lõpetan hullumajas, kuna ma ei suuda enam normaalselt mõeldagi! Hullemaks teeb asja see, et olen viimased 2 nädalt iga õhtu mingit alkoholi joonud, siis tundub kõik nii hästi... ma hakkan juba kartma, et mul tekib varsti ka alkoholism..
Ma ei saa lihtsalt enam üksinda hakkama....

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Psühhiaatri vastuvõtule ja koostöös asja kallale.
vt. varasemaid soovitusi ja neid rakendada. Süsteemse ülevaate Haigemaja-Tervisemaja printsiipidest ja soovitustest saab raamatust "Väljavalitu".
Aga esimene samm - psühhiaatri vastuvõtule.
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?