IKKA MURES 18.09.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere taas.Jüri-Mennet!
Käisn teie juures täna.e reedel,kuid nii kui tulin teie kabinetti, siis tekkis mul jälle see ärevushäire.Tänu sellele ei saanud ma enda muret nii täpselt kirjeldada...ja hirm on ikkagi tänu sellele et äkki te ei saanud minust ni täpselt aru, sest pea oli rääkimisel tühi.Palun tõesti lugege see kiri läbi ja õelge siis enda arusaam asjast.
Nagu ma teile siis rääkisin on mind see ärevushäire vaevanud juba aastaid, kuid selle ärevusega ma tulin toime sest ma teatsin mis mul viga on! See praegune seisund algas siis,kui ma oli rattaga Pärnus-Tallinnasse tulnud, kohe peale seda oli suur nõrkus ja jalad ei kandnud...see oli loomulikult sellest pikast-pikast rattasõidust, mis mind nii vaimselt kui füüsiliselt väga ära kurnas..Kuid nagu ma juba rääkisin siis see taoline jalgade raskus ja nõrkus ja pearinglus on juba kestnud nüüd pea 3.kuud.....Mainisin ka et üld analüüsid on ju kõikk tehtud, ainult et vererõhk on kõrge.See on nii halb tunne,et mul ei ole enam isu midagi teha,ainuke mis ma teen on see et jooksen arstide vahet.Selle tunde pärast olen pea igapäev kodus ja voodis pikali...ei taha enam iseenese eestki hoolitseda,sest nagu ei oleks motivisatsiooni, sest tõesti KARDAN et mul on midagi tervisel viga???! Sest mul on ju ärevushäired,kui ennem ei ole ju sellist asja mul olnud? Mida ma peaksin tegema? Kas peaksin laskma teha enda ajust uuringu? Kuigi ma käisin neuroloogi vastuvõtul,kes arvas(Tiimus Timo) ,et tegu on siiki ärevushäire süvenemisega, ja et ei ole vaja teha peast täiendavaid uuringuid..Ma kardan et kõikk ajavad mul seda (nõrkkust-jalgade värisemist-jalgade raskust) ärevushäire kaele??? Kas see siis tõesti on nii? Ärevus häire ju avaldub teatud situatsioonides, nagu mul varem oli???? Mul tõesti on elus nii palju eesmärkke, mis ma tahaksin teha, ga ma ei saa ja ma kardan...kardan oma tervise pärast!Kas mul siis tõesti on midagi viga? Sest kellegil ju ei ole sellist olukorda,kus tal on hommikust õhtuni imelik kõndida? Kui ma saaksin teada,et mul tõesti ei ole tervisel viga siis saaksin pühanduda oma vaimse tervise parandamisega.Kuid mul on nii et enne nagu ei saakski asju positiivsemalt mõelda,kui ma ei tea et mul kõikk korras.
Ja küsin siis veel selle cipralexi kohta,et- kas see ravim pigem alandab või siis kõrgendab vererõhku?ja kas pool tabletti tõesti võtab mul selle tunde ära.?
Ma tõesti tahan terveks saada ja elada ilusat ja normaalset elu.Mitte nii et ei peaks olema pidevas hirmus.Hakkan siis tegema ka teie ettenäidatud harjutusi ja neid teisi näpu.-näiteid.Olen valmis tõesti kõikke tegema,et lõpuks ometi terveks saada!!Mainin teile siis seda ka et Pärnu psühhiaatriga ei ole juba pea aasta vestelnud.ja arvatavasti ei vestle ka enam,sest Pärnusse ei satu eriti.
Palun õlge mis on minu seisundi nimi?kas ärevus,-sundmõtted või midagi muud?Sest ärevus häire ju ei saa minuga nii teha, et hommikust õhtuni on selline seisund nagu ma kirjeldasin.Lisan veel seda et alkoholile tegin lõpp arve pea aasta tagasi, ainuke halb pahe millest ma jagu ei saa on suitsetamine.Olen endale lubanud et kui lõpuks mul see jalgade raskus-. nõrkus ja tasakaalu kaotus tunne mul mööda läheb siis jätan ka suitsetamise maha.Nagu ma juba korduvalt olen õelnud et mul on nii palju sihte kuhu pürgida,aga ei saa sellele ennem algust teha kui mul see tunne ära läheb.Ma tahan ennast aidata,aga ei oska.Sest kui see mul veel kaua kestab siis jään ka oma elukaaslasest ilma, sest kes see ikka enda kõrvale sellist inimest tahab?!Ja tema on veel ainus kelle pärast ma tahan oma elus kuhugi jõuda.Ühesõnaga ainus,kes mind motiveerib.
jään väga teie vastust ootama.!
teid tänades.Johanna

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sain Teist vestlusel aru ja seda ka nüüd. Teeme selliselt nagu kokkulepe oli: võtate rohtu ja rohu annus on 1/2 või siis terve tablett esimesel perioodil. Jälgida enesetunnet ja vajadusel mulle helistada.
ka harjutustest oli juttu. Nädalaga ei lähe ka sportlased vormi, nädal kaks on ka patsiendile vähe. Kannatlikkust ja järjepidevust, nagu sportlane.
Tegemist on sundmõtte ja ärevushäire seguga, siit ka need kehalised tunded.
Need probleemid on kõrvaldatavad, ravitavad. Arstirohi on abivahend, harjutused (kehalised, psühhoregulatsioon) on põhiline. Hiljem lisandub hoiaku kujundamine (mida südamesse võtta, mida mitte).
Helistamiseni ja kohtumiseni.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Haige!

Tere!Olen väga mures oma tervise pärast.Olen liiga närviline ja apaatne.Midagi teha ei taha ja nagu jõuetus on ka peal.Olen käinud psühhiaatri juures ja ta määras mulle ravi -aga see ei anna oodatud tulemust.Kasutan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Infot vähe, et midagi konkreetsemat soovitada. Aga siiski: 1) Õige puhkus on baas, alus, tervise suur hooratas. 2) Kerged kehalised harjutused, jõukohased. 3) Psühhoregulatsioon.
Arstirohu suhtes ...

Loe edasi

psüühika häired

Tere,
olen suures mures oma ema tervise pärast, kes elades üle raske autoavarii, sai tõsiseid ajukahjustusi. praegu on ta veel haiglaravil, aga kohati ajab ikka väga segast juttu ja on agressiivse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Orgaanilise ajukahjustusega seotud häireid agressiivsuse, rahutuse, luululisuse, meelepetete jt. osas saab edukalt ravida tänapäeva rohtudega. Mõnede funktsioonide taastumine ei ole nii kergesti prognoositav, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: