paanikahäire, foobia, ärevus? 08.09.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Sooviksin Teie nõuannet selle kohta, et millise spetsialisti poole pöörduda, kas psühholoogi või psühhiaatri või hoopis kellegi kolmanda?
Olen 20. aastane neiu, 2. kursuse tudeng. Olen juba väiksest peale tundnud igasuguseid hirmusid- kooli ees, hirmu oma ema alt vedada jne jne, aga lapseeas suutsin sellega kuidagi toime tulla. Mu isa lahkus meie juurest kui olin 4-ne, süüdistan automaatselt eelkõige teda kõiges halvas, mis on minuga pärast seda juhtunud.
Mida aeg edasi, seda halvavamaks muutus hirm- umbes 15-18 aastaselt oli 1. september alati õudusunenägu ja tavaliselt esimesel koolipäeval ärgates oli mul 39 C palavik, mis garanteeris nädalase puhkuse.
Keskkooli lõpus jäin rasedaks ja otsustasin abordi kasuks. Seda otsust kaalusin ma hoolega veendumaks, et mina ise ja mitte keegi teine minu eest seda tähtsat otsust ei teeks. Mäletan, et tol perioodil tundsin ma end võrdlemisi tugevalt. Pärast paarikuist leinaperioodi tundus kõik korras olevat.
Mõne aja pärast hakkas mind menstruatsiooniperioodil tabama aga ääretu tuimus- selline, et nädal aega lihtsalt ei tõusnud voodist, aeg-ajalt nutsin. Põhjendasin endale seda hormonaalse tasakaalu muutusega. Paar nädalat pärast pealinna kolimist ja ülikooli astumist kadusid ka need kurvameelsuse perioodid ja jälle oli mõnda aega kõik korras. Samuti pole mingit koolihirmu.
Siis aga hakkasid tulema täiesti õudsed paanikahood. Neid on olnud 4 ja iga kord aina hullem. Üks oli talvel, üks märtsis ja nüüd kaks hiljuti.
Esimesed kaks olid suhteliselt ootamatud, kuna nn vallandajateks olid minu poiss-sõbraga seotud sündmused nagu planeeritud kohtingu luhtumine ja tema keeldumine minu sõbranna sünnipäevale tulemast. Asjad, mis varem poleks mind isegi kurvastanud, ajasid neil kordadel mind täiesti ohjeldamatult nutma ja mul läks üle poole tunni kindlasti, et maha rahuneda.
Kolmas kord oli tagantjärgi mõeldes isegi koomiline. Täiesti reeglitekohase teeületuse eest sain ülekohtuselt ühelt väga ebaviisakalt politseinikult sõimata ja pärast värisesin ja nutsin jälle tükk aega. Ise mõtlesin, et ju ma olen lihtsalt õrna hingega vms.
Peale neid kahte on ka olnud mõned ilmse põhjuseta väikesed paariminutilised paanikahood nt hommikul ärgates, mis hakkasid mind juba natuke hirmutama.
Hiljuti otsustasin, et mu isa peab finantseerima mu õpinguid kuna ma sellega ise praegu täies mahus hakkama ei saa ilma, et õpitulemused halveneksid. Hakkasin talle juba peaaegu helistama kui lõin korraks kõhklema ja otsustasin ema käest julgustust saada ja helistasin hoopis talle. Lõpptulemus oli see, et ma läksin nii endast välja, et kaotasin täielikult enesevalitsuse- värisesin, nutsin, ei suutnud mõelda, nahk läks punaselaiguliseks, kartsin lämbumist ja hulluks minemist. Ja see oli ka viimane piisk.
Otsustasin abi otsida, kuid ei oska kohe kusagilt alustada, samuti kardan, et kui ma peaksin kellelegi nendest asjadest silmast-silma rääkima, siis läheb asi veel hullemaks ja äkki on mul veel midagi hullemat viga jne jne jne. Ja kui tõsine see asi üldse on? Äkki ma dramatiseerin üle?
Palun Teie soovitust, millise spetsialisti poole pöörduda ja kust ma leian need õiged usaldusväärsed arstid, mitte need, kes lihtsalt moe pärast end psühholoogiks nimetavad. Kuidas selliseid asju üldse ravitakse ja kui kaua see aega võiks võtta ja kas ravi võib võjutada ka minu igapäevaelu?
Suur aitäh, et sain võimaluse Teie käest nõu küsida.
Vastust ootama jäädes,

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire (selle vorm - paanikahoog) on see, mis Teid külastab.
(vt. otsinguga eelnevatest vastustest ja saate hulgi soovitusi).
Arstirohtu annab psühhiaater, harjutusi saate teha ise. Ainult rohust ei aita, harjutused (viis rühma) on tähtsamad, kõige tähtsam - uus hoiak. (vt. ikka varasemaid soovitusi).
Ärevushäire on kõrvaldatav.
Papsi käest küsida kindlasti toetust - arsti soovitus.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Arvutisoltuvus

Tere Mul on Probleeme arvutisõltuvusega kain kull tool 8 tundi paevas kuid suht muu aja istun arvutis tean ise et veedan oma aega palju arvutis vahepeal ka lausa terve oo mangin mange jne kodused tood ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegemised tuleb tähtsuse järjekorda panna - mis Elus oluline ja mis tühi-kargamine.
Teha olulised valikud!
Esiteks. Valik nr üks - kas Pere või Virtuaalmaailm. Nii lihtne see ongi. Naine ...

Loe edasi

Emal depressioonist tingitud alkoholism

Tere,

Mu emal on pikemat aega napsutamisega probleeme, kuid ma saan aru, et see on depressiooni tagajärg. Ta on loomult seltskondlik ja tore inimene, kuid alkoholi tarbimine on muutunud koduseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kirjelduse põhjal - lopsakas alkoholism. Alkohoolikul haiguskriitika puudub - enda alkoholihaigeks ei pea ja seetõttu ka ravist midagi kuulda ei taha. Sõltuvuse tõttu otsib ta põhjusi (depressioon, saatus, ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Kui olin kas 6 või 7 aastane tahtis mind metsas vägistada maal olnud 14 aastane poiss. Olime maasikal. Poiss oli naabri lapselaps. Siis tajusin esmalt, ma ise ei taha midagi toime panna aga kästakse ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga ilusti selgitate enda probleeme ja isiksuse kahesust ehk kahte isiksust endas.

1) Seda kahesust on kirjanikud oma teostes kasutanud (ilus ja hea kirjanduslik võte, ilukirjanduses paljugi ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen 17 aastane tüdruk ja mul on probleeme alkoholiga. Sooviksin muuta ennast ja loobuda alkoholist aga ei saa sellega ise hakkama. Mida ma peaksin teie arust ette võtma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi sellest murest Emale (kellelegi lähedasele, keda usaldad, kellega on mõistlik teineteise mõistmine). Jagatud mure on kergem kanda, kaks pead leiavad üheskoos parimaid lahendeid.
2) Alkoholi ...

Loe edasi

Mida ette võtta pikaajalise depressiooniga?

Tere,

maadlen umbes alates 19 aastasest saadik depressiooniga, praegu olen 28. Praeguseks olen lõpuks tagasi vaadates teadvustanud endale, et olen depressiooniga maadelnud juba aastaid. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete saanud Rahustit (Xanax), aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) ...

Loe edasi

Paranoia ja usk, et minu isiku suhtes käib vilgas luuretegevus

Tere
Olen mures oma venna pärast. Ta elas ja töötas Saksamaal 4 aastat, olles eelnevalt oma ainukese kodu maha müünud. Eestisse tuli ta tagasi 1 kuu eest ja elab praegu minu juures. Tulles oli ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranoiliste mõtete kõrvaldamiseks, häälte kõrvaldamiseks on Väga head rohud olemas.
Psühhiaatri jutule ja saate abi.
Jutt ei aita, selgitamine, nõidumised, pendeldamised, käe vaatamised, ...

Loe edasi

Kuidas aidata

Tere
Kui minnakse hulluks kuidas lähedased saaksid kõigeparemini aidata mõtlen siin kui ollakse kodus haigla ravi nii kui nii

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäireid on sadu ning seega seda nö hullu olukorda on väga erinevaid. Seega - ka lahendused on erinevad nii Dispanseris, nii Haiglas kui ka Koduses olukorras.
a) Esimene kuldreegel ja see ...

Loe edasi

Liighigistamine,ärevushäire

Tere! Probleem on juba suur. Higistan üle keha nagu hull. Isegi voodis lihtsalt pikali olles higistan, tunnen, et kuumalained käivad üle keha. Eriti higistavad tagumik ja jalad. Nimmevalud on sammuti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Narkootikumiga lõite tavalise regulatsioonisüsteemi veidi sassi, ja see väljendub praegu ärevushäirena, väljendub vegetatiivse reaktsioonina - higistamisena.
2) Alustame sellest, et apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Tujutsemine

Tere!
Olen 17, viimasel ajal on selline probleem, et on kiired tujumuutused, hakkan väga kergesti nutma ja pisarad on lõputud, samas on sellised imelikud kohuvalud, nagu päevade valud, aga päevi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Elame muutuste ajastul, ja noorena peame ka ise muutuma. Nutmine puhastab hinge ja aitab sisepingeist vabaneda - seega aegajalt täiesti kasulik, isegi teatud juhtudel vajalik.
Peale Kalevi surma ...

Loe edasi

Keskendumisraskused

Tere,

Mida vanemaks ma saan, seda enam tunnen, et minu impulsiivsus ning emotsionaalsus segavad tööd ja koduelu. Lapsepõlvest mäletan, et olin äärmiselt hajameelne, otsustusvõimetu ning püsimatu. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

A) Enda kujundamine on nagu tippsport:
a) mis segab tippu jõudmist - maksimaalselt kõrvaldada, tegutseda nagu arstimisega (nö haigus kõrvaldada);
b) enda tugevaid-andekaid iseloomuomadusi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: