Probleem kolleegiga 16.09.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Miks on küll mõne inimesega nii, et senikaua on täiesti normaalne ja tore kuni saab ametikõrgendust või siis lihtsalt kõlavama nimetusega ametinime ja peale seda n.ö. ei mahu enam olema. Minul on üks selline kolleeg, osaliste tööülesannetega minu alluvuses ja teiste tööülesannetega ei. Nende teiste ülesannete suhtes sai teise ametinimetuse ja nüüd on õige ülbeks ja uhkeks läinud, enam ei taha teha neid töid, mida enne tegi ja jätab teistele teha. Üritad rääkida, siis nähvab vastu. Suuremad ülemused aga tahavad teda ta oskuste pärast kinni hoida ja nunnutavad. Rääkisin oma ülemusele probleemi ära, et nähvab ja ei taha tööd teha. Tema siis pidas antud kolleegiga vestluse maha, aga see pole aidanud. Teistega on see kolleeg viisakas, aga minuga mossitab ja kui küsid, mis on, siis väidab, et kõik olevat OK. Ei taha kuidagi seda ülbitsemist, aga midagi enam teha ka ei oska. Palun mingit nõu! Selle kolleegiga koos tööl olla on täielik stress.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ametijuhend paneb asjad paika. Kui seda ei ole, siis ülemuse juuresolekul ja kirjalikult teha tööde jaotus - kes otsustab, kes teeb ja kes vastutab.
Elu tööl võtta kergemalt, näitemänguliselt, mitte südamesse.
Muuta olusid või muutuda ise või uus töökoht. Ega muid variante polegi.
Psühhohuligaane on piisavalt, jätkub Teiegi kollektiivi. Eks neilgi omad probleemid, kompleksid ja nende kompenseerimisega seotud raskused.
Ajad on sellised - kapitalismi tormilises arengus domineerib individualism, kollektiivsus ja üksmeel tõrjutakse tagaplaanile, tagaplaanile nii asutustes kui ka suuresti riigis.
Raskused Näitavad Arengusuunda - RNA. Head arenemist.
Näitemängulislt!
Ja rahva soovil ka Valitsus edeneb - selliselt toru ei tule.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?