kas alkohoolik või isiksusehäiretega alkohoolik 15.01.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere.olen 35-aastane meesterahvas.alkoholi tarbimise kogemus ulatub v-o 20 aasta taha.sai käidud nõukogude sõjaväes ning peale seda abiellusin.olin siis veel 21-aastane.just kui asjade loomulik kulg,et peale sõjaväest naasmist sai pisut pidutsetud ja üsna muretut elu elatud isegi veel abielu algusaastail.ei osanud ennast küll alkohoolikuks pidada kuna arvasin norm olevat nädalalõppudel sõpradega väike naps teha.kuid ühel hetkel hakkasin mõtlema oma napsutamise peale.maksimaalselt olin suutnud ilma alkoholita ehk kuu aega järjest kuid seda siis kui mõni muu tervisehäda kõrvaldamiseks antibiootikume tarvitasin või muu sarnane teema.teinekord sai ka nädal vahele jäetud kuid see ei tulnud ilma sisemise võitluseta ja seda suurema põnevusega ootasin lähenevat nädalalõppu.selline õllepudel käes teleka ees istuja tüüp ma ei ole olnud.ja alkoholi eelistused tema kanguse suhtes on ka olnud läbi segi justkui ilma mingi reeglipärasuseta.ka selline tsüklisse langeja ma pole olnud.küll mõned korrad kui pole tööd seganud on 2-päevane järelpeaparandamine ja jõmin asjakohased.kuid mida aeg edasi seda rohkem on ette tulnud selliseid pildituks joomisi,et paljusid seiku tuleb päevavalgele teiste joomakaaslaste meelde tuletustel.ja olen ka värisedes üles ärgates avastanud end võõrast kohast ning käsi kobab taarat kolistades laualt mõne täidetud viinapitsi järele.kuid sellised jubedamad joomingud on järgnenud peale abikaasaga tülitsemist.ning vahest tundus,et ei tahakski kaine olla.sõpru mul palju ei ole.olen üsna melanhoolse iseloomuga.öösiti painavad mind sellised asjad nagu kooli lõpueksamid(nendega oli mul problesid)-või et kuidas mind juba mitmendat aastat sõjaväest koju ei lasta.või siis korda saadetud sigadused kas siis halvad teod teiste inimeste või enda suhtes,kaklused nooremas eas jne.nagu käiks mu sees üks hea ja halva võitlus.vahest jääb endast tunne nagu täis filtrist kust kogu maailma valu ja inimeste hädad läbi käivad.ka olen ära proovinud antidepressandid kuid see kuur jääb pooleli,sest kergem on end täis juua.ka ei tea ma kas olen õnnelik oma abielus.või on see mu üks joomise põhjusi.siiski tunnen vahest,et just nii on hea kui olen täis end joonud.aga see kassiahastus,mis järgneb on seda suurem kui tuleb järjekordne konkreetne soov end täis juua.hiljuti käisin abi otsimas oma muudele ihuädadele.seoses käte suremise-,pideva kuklavalu- ja vilinaga kõrvades.leiti see tulenevat füüsilisest ülekoormusest,kuna ehitan endale maja ilma teiste abita,sest ametlikku tööd mul pole-seega puudub haigekassa toetus.kompuuter-,röntgen-,neuro- ja igasugused muu uuringute tulemused olid OK.kuid vile kõrvust ei kao.nüüd siis aga 2007 aastavahetus oli mul esimene alkoholivaba.olin otsustanud proovida uuesti antidepressandi(FLUX v.MAGRILAN) kuuriga alates 05.detsember ja seda iseseisvalt ilma spetsialisti nõustamiseta.kuid need unetud ööd hakkavad mu elu segama.olen otsustanud selle ravi poolikuks jätta.ja mõte alkoholist ei paina veel eriti.kuid mind hirmutab mõte nullvariandist.ma ei jõua siin kõiki oma muresid ära kurta kuid kolme aasta tagune nõustaja juures käimine,kes mulle cipralexi välja kirjutas,valmistas mulle suure pettumuse-ma ei osanud talle midagi rääkida ning arvan,et minu murest sai ta ehk kümnendiku ravi väärilist infot. ka nägin ta kabineti seintel sama ravimi tootjatehase reklaamkalendrit-kirjutusalust-hunnik pastakaid jne.mis siis nüüd?mis edasi?kaua ma isetsen?haigekassas mind pole.alternatiiv?suurte lootustega jään teie vastust ootama ehk saab ka minusugune küünik kusagilt abi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Elus - järelikult võib veel asja saada. Juba teete vabanemise katsetusi - järelikult saab asja.
Selle loo põhjal annaksin rohtudest: Esprital esimesel etapil ja pärast jätkaksin Buroniliga. Lisaks muud tervistavad soovitused.
Tegutsege ja saate jälle rajale,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?