Pidev uimasus ja hajevilolek 2 23.04.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kirjutasin teile millagi, 22. aprillil vastasite. Jätkaks sel teemal...

Olen meessoost. Kasutanud olen Cipramili ja Sertrali. Toimet on raske öelda. Seda "vana head tunnet" tagasi pole saanud, samas Sertral vähendas väsimust. Võibolla ei olnud see ravimist, sest elasin siis teistsugust elu (teises linnas, teine elukorraldus, vähem vaimset tööd). Elurõõmu siiski ei olnud, pidin end sundima, et midagi teha, või "teiste rõõmuks".

Kodune elu on mõnes mõttes pingeline, sest meid on 7 inimest korteris ja seepärast on väikseid hõõrumisi. Sõpradega on nii, et neid on, kuid olen hakanud teistest eemale hoidma. Ei jätku nende jaoks energiat ja tahtmist. Kui ma justkui teises dimensioonis olen, pole minust ju erilist kaaslast. Kui ma midagi ei räägi ja end ebamugavalt tunnen. Pea laials peas, vägisi end rääkima sundides ja lausa segast juttu ajamas. Ja mind häirivad sõprade koosolemise viisid. Tavaliselt tahetakse alkoholi pruukida.

Töö on mul arvutiga seotud. Ei tahaks seisundit tööga väga seostada, sest väsitav ja kurnav on olnud mulle ka teistsugused tööd, mida teinud olen. Tööd teen kuidagi mälu järgi, inetrsist, kuidagi mõtlemata. Ei oskagi seda selatada. Mõtted tiirlevad üldse kuskil mujal ja nagu keegi teine teeks tööd. Pärast ei mäletagi töö detaile eriti.

Vererõhku just mõõdeti ning oli 110/80. Sinna kanti ta ongi 110-120, alumine 80. Veresuhkrut mõõdeti samuti ning see oli kah normis - 5,2. Kilpnäärme kohta ei oska midagi öelda, uuritud ei ole, märku pole andnud... Olen kuulnud, et kilpnäärme talituse häiretele vihjab pidev külmatunne, mis mind samuti häirib. Talvel on asi lausa hull. Käin väljas, olles külmatunde tõttu täiesti pinges.

Prille mul pole, silmad on olnud korras, kuid pole aastaid silmaarsti juures käinud. Seoses nägemisega selline tähelepanek, et füüsilise pingutuse tagajärjel muutub nägemine kuidagi ähmaseks, kaugeid objekte on raske näha. Sama juhtub ka külma tagajärjel.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

On asju, mis teevad meid tugevamaks, reipamaks, rõõmsamaks - neid kasutada. Leida endale sobivad ja siis tegutseda. Õnn ja rõõm ei kuku sülle, sportlikud tulemused ei tule unistades - liigutada on vaja. Proovides-katsetades leiab inimene selle õige, temale sobiliku.
Tohtri juhised ning tabletikene on lühiaegne, harjutsed (sotsiaalsed, kehalised, meelelised, hingelised ning vaimu sfääris) on eluviisi üks osa ning neid on vaja teha. Ja olulisim - hoiakuid on vaja muuta, s.o. "uued prillid" e uus suhtumine e mis oluline ning mis müra MINU jaoks.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?