pikemat aega on jama 30.08.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

ma ei tea mida kirjutada Aidake!!!

tglt see oli nali, kuigi mul on hetkel ohjeldamatu naljatuju (viimase aja mood mul, alates sellest aastast umbes) oli mul alles max 1,5 tundi tagasi ilgelt sitt olla ja asi on vist tegelt üldiselt peris tõsine (ise lõbusas tujus - see võiks pikemalt olla, aint mõned tunnid:-P).muuseas siia sattudes oli mul halb veel, aga parem kui alguses sest muidu ma ei loodaks siit midagi.
ma ei viitsi pikalt kirjutada niiet...
niisiis oli mul täna ja kaks eelmist päeva ikka jubedalt halb olla kõik oli nii tühi, lootusetu ja kurb. Tundsin end nagu vangis ja väga rahutult. ma püüdsin ringi liikuda, käisin isegi rattaga sõitmas (tav. küll ei viitsi) aga läks hullemaks hoopis kõik mis meelde tükkis tegi haiget. algas asi nii et ma olin seltskonnas (inimesi ma kardan/ei usalda) ja üks inimene oli mu vastu väga sõbralik mis väljendus tema siiras/kaastundlikus pilgus mis mind ehmatas alguses aga see oli päris meeldiv. Peale seda sattusin ma enda jäoks väga ebameeldivasse situatsiooni, ja tegin midagi mida ma kunagi ei teeks - see on üks teiste jaoks täitsa tavaline tegevus. Ja Pärast tuli täielik masendus.
minevikust niipalju et terve põhikooli aegu tambiti mind madalamale kui muru ja mis mul üle jäi kui uskuda teiste sõimamist sest ma ei saand aru miks ei peaks mul midagi viga olema kui kõik (seda tegid tõesti kõik!!!) mind kaltsulapina kohtlevad.magama sai nuttes mindud mõistatades mis mul siis viga on.Ning kooli sai hirmuga mindud, et mis täna kyll "põnevat" juhtuma hakkab. Ning ma tõmbusin väga endasse. See kestab siiamaani. Ma nagu olen enamvähem aru saand et asjad mida ma kardan on täiesti mõtetud aga ma lihtsalt kardan ja jumala pinda käib rsk. lihtsalt ei saa lahti sellest hirmust et mida teised arvavad must ja ma kahtlen kõiges. Häbi on olla mina ise. Nüüd ma lihtsalt olen, ei taha millelegi mõelda ja tunne on tihti selline et ma ei tea mitte midagi, juhe koos kogueag. Ma olen mõelnud et parim asi oleks minujaoks üksindus. Ma võtan kõik vääga kergelt sudamesse, ja jään selle üle arutlema selleasemel et ära unustada igast totrused, kas seda üldse ravida saabki?

Mis mul viga on olen ma hulle we? või mis värk on . Ma olen täitsa segaduses (vaatake mu kirjastiili/sisu näiteks:). See naljaka olemise asi juhtub harva ja muidu on kõik endine.
Präeguses heatuju meeleolus ma julgesingi seda kirjutada.
mitte mingeid aineid ma ei tarvita (makarone sõin kyll :) ning alkohol mulle ka ei meeldi ja kõik on jumala tõsi, ausalt!
Olen mitte üle 20 a noormees.
minujaoks täitasa müstika kuidas kaks nii vastandlikku tunned saavad nii lühikese ajaga vahelduda??? (mingi purjus päkapikk juhib mu ajukeemiat vist)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tohter psühhiaatrile meeldivad päkapikud. Kui ta olemas on, siis tohter võtab ta ära ja kui teda ei ole, siis teda ei ole ning tohter soovitab midagi asjalikku, et see naerune nutt ja nutune naer kõik õigesse registrisse saaks.
See eneseleidmine ja ise-olemine on ka tähtis, väga tähtis. See aga võtab aega - mida tahan, kuidas tahan, kas tõeliselt ikka tahan, millest ma selle eesmärgi saavutamise nimel loobun (kui see üldse loobumine on) jne.?
Mõni kasutab enesleidmiseks päevikut, uurib ja puurib end seal ja leiabki. Mõni peab neid probleeme mõnega arutama, mõnega otse, mõnega "läbi lillede". Mõned loevad biograafiaid ja leiavad sealt tarkuseiva. Mõned ei viitsi sellega tegeleda ja "purjetavadki kraavi".
Idamaade targad ütlevad (sugereerivad ja siis usuvad), et inimene on Maailma keskus ja naba, muu maailm tiirleb ümber selle inimese.
Noormees - olete Maailma naba ja muu seltskond on muudel orbiitidel ümber Teie. Eelneva mõte - hinnata end, austada end. Inimene peab austama end nagu Jumalat, siis saab ka kaainimestesse suhtuda nagu endasse,s.o. jumalikult. Jumalikkus on täiuslikkus ja harmoonia ja selles suunas tulebki liikuda - enda harmoonia suunas.
Õiget rajavalikut ning asjalikku tegutsemist soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?