Toimetulekuprobleemid 01.06.20 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Probleem on selles, et ma peaksin paberite järgi olema üks aga tegelikult ma ei ole seda absoluutselt. Täpselt nii ongi, et ma üldse ei ole seda. Aga minu ümber on palju võõraid inimesi kes nende samade paberite järgi on nende omadustega mille kinnitamiseks need paberid saadi ja seal peetakse neist lugu. Inimesed ei tea seda minust, sest ma pole sellest kellelegi rääkinud, ei pereliikmetele ega töökaaslastele. Pereliikmetele (pensioniealised), kes arvavad, et minuga on kõik hästi, ei ole julgenud ega tahtnud sellest rääkida, sest olen lootnud, et saan kuidagimoodi hakkama ise ja et leian mingi lahenduse ja sellepärast et ma ei ole raatsinud lähedaste meeleolu rikkuda ega neid selle murega koormata (kuna viimased paar aastat on kodus ilus ja rahulik olnud) Ja kardan, et minust öeldakse lahti, sest sellest rääkimine põhjustaks neile ikka päris suure pettumuse kohe. Tööl on kõik võõrad inimesed ja seal ei huvita see mitte kedagi (ja miks peakski!). Ilmselt lastakse mind lahti kui sellest räägiksin. See koht kus ma töötan on mulle üldse väga võõras ja hirmutav, sest seal on seinast-seina inimesi ning lisaks võõrkeelne keskkond. Mul on tekkinud isegi selline hirm, et ma käin seal kellelegi nii närvidele, et mulle tuldakse ühel päeval tänaval kallale. Ja hirmumõtted tuleviku osas ajavad mind aeg-ajalt ööseti ärkvele, nagu hoog tuleks peale. Seoses koroonahaigusega on ka oht, et tuleb koondamisi. Uue töökoha leidmine oleks väga raske mulle ja tööta jäämise korral tuleksid minu probleemid nii või naa välja ja selle loo äkiline väljatulemine oleks täielik šokk inimestele. Noh, et olen aastaid väitnud, et olen keegi ja mind on usutud ja siis tuleb äkki välja et üldse ei ole seda. Ise olen sellest olukorrast šokis, ei saa mõtteid mujale sellelt asjalt üldse. Seda lugu on ükskõik kus või ükskõik kellele võimatu selgitada ja selgitamata ei saa ka jätta. Ja peale selgitamist minuga rohkem suhelda ei tahetaks. Ja võimalik, et selle selgitamine üldse ei huvitakski, saadetakse kohe pikalt. Töökoha leidmine on mulle suur probleem ja inimestega suhtlemine on raske mulle. Praegune töökoht ja töö ei meeldi mulle üldse, pole kunagi sellist tööd tahtnud. Raske on ka seetõttu, et olen üksi põhilise osa oma ajast, pole kellegagi suhelda. Pereliikmeid on kaks ja rohkem mitte kedagi. See lugu käib mul üle mõistuse lihtsalt.

Lugupidamisega

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Meil on kapitalism oma heade-halbade külgedega ja kriisiperioodidel lihtrahvale ikkagi suurt muret tekitav. See on inimlik ja puudutab meid kõiki.
Kõik võtted-nipid-harjutused, mis pingeid maandavad on head -leida endale sobilikud ja neid siis teha,
Kõik und ja puhkust soodustav on hea. Kehaline aktiivsus, rahustavad teed, vajadusel ka apteegi vabamüügist Melatoniin - üks tabl. õhtul.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks.
Ennast kiita ja eneseusku suurendada: selg sirgu ja vaade parasjagu kõrguste poole. Õige-enesekindel kehahoid annab ka õigema-enesekindlama psüühilise hoiaku!
Jalutada ja see probleemistik-mure endast välja rääkida.
Mul mure nr üks - räägin nüüd selle endast välja.
Räägi....Nüüd see minust välja räägitud ja iga päevaga läheb mul ikka paremini ja paremini.
Mul mure nr kaks -...
Leia endale sobilik rääkimisvorm (kas mõttes või sosinkõned).

Psühhiaatri jutule - saab olukorda täpsustada, täpsemalt juhiseid anda.
Selg sirgu, vaade kõrguste poole!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?