Madal pulss, madal vererõhk ja paanikahood. 08.03.19 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Alustaksin vist sellest, et umbes 5 aastat tagasi käisin ma kahel põlveoperatsioonil ja avastati oseroartroos. Võtsin kaalus päris palju juurde, umbes 25 kilo ja arst ei osanud öelda, miks mu mõlemas põlves olid põletikud. Saatis mind reumatoloogi juurde. Seal ei leitud midagi. 2017 kevadel avastati hoopis autoimmuunne türeoidiit. Alatalitust veel ei olnud. 2017 juulikuus tulin tagasi reisilt ja mul esines üle pika aja väga suur paanikahoog, läksin erakorralisse ja avastati et tekkinud on ka alatalitus. Hakkasin võtma rohtu. Paanikahood jäid mõneks ajaks püsima kuid kadusid iseenesest. 2018 aastal läksid asjad rohu annustamisega natuke pahasti ja tekkis ületalitus. Sattusin jällegi erakorralisse, kuna oleks peaaegu kokku kukkunud. Vähendati ravimit. Kuna olin ülekaalus hakkasin vähendama ajapikku ka kaalu. Hetkeseisuga olen kaotanud 26 kilo, kuid üritan kaotada veel 5 kg. Jälgin päris korralikult toitumist ja hoian kaloraazi alla 1500 päevas. olen 173 cm pikk ja kaalun umbes 71 kg. Ideaalis tahaks saada 65ni. Võimalik et tarbin ka vett pisult vähe. igatahes jõudes probleemini. 2018 detsembrikuus hakkasid imelikud hood. Põhiliselt väljenduvad need rinnus oleva valuga, hingamisraskustega (ei saa korraliku hingetõmmet), pea ringlusega ja südame peksmisega teatud hetkedel. Hood olid igapäevased ja mitmeid kordi päevas. 27dal detsembril käisin perearstil ja vererõhk oli madalamapoolne 106/70. Tehti vereproov, mis oli üldiselt korras ja kontrolliti kilpnääret ning ajuripatsist tulev hormoon oli veidi paigast, soovitati tulla tagasi 3 kuu pärast. Läksin 28dal detsembril reisile ja terve aeg oli olemine ebameeldiv. Samad sümptomid, kuigi südame pekslemist mitte niivõrd palju. Pigem valu rinnus, väsimus, raskus hingamisel ja pea ringlus. Lõpuks otsustasin minna psühhiaatri juurde, kuna ekg olevat korras. Psühiaater kirjutas välja Cipralexi 5mg päevas ning hädaolukordadeks Diazepami tilgad. Cipralexist tulid mitmed kõrvaltoimed, põhiliselt peavalu, pidev ärevus, ärrituvus, veel hullemad paanikahood kui enne ja magamisraskused, ehk siis öised paanikahood ning luupainajad. Sattusin järjekordselt erakorralisse ja soovitati oodata et kõrvaltoimed ära kaoksid ja jätkata rohuga. Nüüdseks olen võtnud Cipralexi 30 päeva ja magamisprobleemid püsivad. Käisin ka perearstil uuesti kilpnäärme uuringul ja sellega on hetkel korras ning tehti südamefilm ja kopsuröntgen. Ainus asi mida mainiti oli et südamefilm on korras, pulss lihtsalt veidi madal. Too hetk oli 56. Nüüd olen tähendanud, et vererõhk on pidevalt umbes 95-120 ja pulss on rahulikus olekus umbes 40. See teeb mind murelikuks, kuna varem pulss nii madal ei olnud. Füüsilise aktiivsuse koha pealt niipalju, et sporti ma hetkel muud ei tee, kui kõndimine. Käin igalpool jala ja üritan iga päev vähemalt 10 km kõndida, aga kuna viimane aeg on tervis nii ebameeldivalt halb just tänu rinnus ebameeldivale tundele ning hingamisprobleemidele siis olen tihti väsinud ja kõndimine on raskem ning väsitab rohkem. Hetkel on järjekordne öö kus olen üleval, sest madal pulss tekitab ärevust ning niipea kui hakkan magama jääma tekib ebamugav tunne mis äratab üles ja liiga madal pulss läheb kiireks. Kas tõesti on asi närvisüsteemis või võib olla asi vales toitumises või südames endas. Mida soovitaksite ette võtta? Vabandan kui tekst on segane või liiga pikk, aga olen veidi mures ja tahaks ennast jälle hästi tunda. Lähen ka kohe pikemaks ajaks välismaale firmapraktikale ning süda oleks rohkem rahul kui teaks, et midagi halba eemal viibides ei juhtu. Suur tänu nõustamast!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Südametegevus sõltub kodadest ja vatsakestest tulevatest impulssidest. Kardioloog saab siin uuringutega selgitada, et need korralikult tegutsevad ning kuidas koormuskatsule reageerib.
2) Vagotoonus ehk madal vererõhk ja aegalane südametegevus võib ka isikupärane olla. Vastupidavust nõudvail sportlastel on see treeninguga tekkinud.
3) Hormoonravide puhul ikka koostöö arstirohtu kirjutava tohtriga, nende soovitused kardiaalset tegevust ja vererõhku silmas pidades.
4) Ortostaatilised (kehaasendi) harjutused aitavad vereringe (vererõhu) probleeme korrigeerida.
Harjutuse printsiip: püsti - lamada - jalad üles lae suunal - (nädala-paari pärast) ka puusi kergitada (tekib turiseis). Sujuvalt-meeldivalt ühes suunas ja siis tagasi. Hingamine vaba.
Proovige ka minu Palveharjutust - rahulikult, mõnuga.
5) Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Päevik aitab.
Naerata!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?